Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veerelaagri valik ja arvutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
radiaal, 2059, laager, pöörlemissagedus, tööressurss, kaldenurk, hammasratta, viskoossus, dmin, 1007, seeria, paindemoment, summaarsed, valikul, tolerantsid, istud, läbimõõdud, kuullaager, kandevõime, laagrid, müra, masinaelemendid, juhendaja, c45e, pöördemoment, vahekaugus, pakutud, numbrid, paindemomendi, tapi, 2121, rakenduseKodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
Valiku teeme SKF [7] metoodika abil (Lisa 2). Valikul lähtume laagrile mõjuvast jõust, tapi 30T 30 *1,5 läbimõõdust dt = 45 mm, võlli pöörlemissagedusest n2 = = 12,5 p/min ning laagri 3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn,
Taandatud paindemoment M =F a =520 =54,6 Nm 2 2 Projektarvutus Võlli minimaalne lubatav läbimõõt (võlli läbimõõdu ligikaudne arvutus): d min ≥ 3 √ √16 m 3 16∙ 388,5 π [τ ] = 3,14 ∙ 30 ∙10 6 ≈ 0,0404 m Valitakse dmin = 40 mm. Tapi läbimõõt dt = 45 mm. Rummuga ühendava võlliosa läbimõõt dr = 50 mm. Teised läbimõõdud valin konstruktiivselt. Reaktsioonjõudude leidmine: l ∑ m Ay=0 −R By l+ F r + M =0 2 l Fr + M 2 1360 ∙0,100+ 54,6 RBy = = =956 N l 0,2 l
= 1435/89,68=16,00 12. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 14,77...16,00 uteg =15,385 13. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta:
Pm = --------- = 1,866 kW 0,82 4. Määrata mootori nominaalvõimsus Pnom, kW. Pnom ≥ Pm 2,2 > 1,866 5. Valida mootoritüüp. P nom = 1425 p/min 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE 60 1000 v 1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865
m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Valida Töö välja antud: Esitamise tähtpäev: Töö väljaandja: I. Penkov 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ingl.k. electrical winch) 1.2
Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1. Elektrimootori võllil M el = = = 26,72( Nm) el 149,67 2. Reduktori sisendvõllil M r = M el ir 2 4 = 26,72 4 0,95 0,99 = 100,54( Nm) 3. Reduktori väljundvõllil M h = M r ih'' 1 4 = 100,54 2,74 0,97 0.99 = 264,54( Nm) Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus. Valin mõlema hammasratta materjaliks terase 37CrS4, milles on ligikaudu 0,37% süsinikku, ligikaudu 1% Cr ja väävlit kuni 0,04% , ülejaanud on raud. Mõlema hammasratta termiliseks töötlemiseks on parendamine, kusjuures vedava ehk väikese ratta kõvadus peab olema HB = 270 300 ja veetava ehk suure ratta kõvadus HB = 236 260 Lubatud pingete arvutamiseks leian hammasratastel pingevaheldustsüklitele arvu: n 1400 3,14 rad 2 = el = = 12,24( )
Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T = 748,4 Nm * 1 rad/s 748 W Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4
PM,min=PT/(1*2*3)=353/(0,94*0,92*0,99)=412 W 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Trumli pöörlemissagedus nT=30* T /=30*0,75/3,14=7,2 1/min Siis reduktori pöörlemissagedus nR=NT*UK ,kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,8 (valitav suurus; seda saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis nR = nT *uK = 7,2 *1,8 13 1/min Lähtudes võimsusest PM min = 0,412 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 13 min-1 valime mootorreduktori.
PT PM min = , 1 2 3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 667 Siis PM min = = 779 W. 1 2 3 0,94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus -1-1 30T 30 1,25 11,9 min . nT = = 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus n R = nT u K , kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,5 (valitav suurus; selle saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis n R = nT u K = 11,9 1,5 min-1-1 17,9 5
paine vändale rakenduv paindepinge, MPa M vändale rakenduv jõumoment, N*m W vända tugevusmoment, m3 [] lubatud pinge, MPa h b= 2 bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus h pikema külje pikkus h= 3 [ ] = 12 M max 3 1260 250 106 = 0,014 15 mm b = h/2 8 mm 6.2. I võll Võllile mõjub vändast tulenev väändepinge ning hammasratta tangensiaaljõust tulenev paindepinge . [] = (0,56...0,6)[] 150 MPa 16 T = 3 [ ] d Kus väändepinge T väändemoment, N*m d ristlõike diameeter [] lubatav väändepinge d =3 [] = 16 T 3 1660 150106 = 0,01267 13 mm Valime võll I läbimõõduks 15 mm. Paindepinge arvutamiseks peame esmalt arvutama hammasrataste raadiused. 6.3. Hammasülekanne
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi valik...........................................
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1).
Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Telj ed võivad olla kas pörlevad või mittepöörlevad,kuid kindlasti ei kanna üle pöördemomenti. 45.Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus. (skeem vihikus) Liudelaagris leiab tapi ja laagri vahel aset liugehõõrdumine Laager ja tapp moodustavad lõtkuga istu.Iseloomustus:+ 1.Töötab hästi suurtel kiirustel.3.Töötab müratult.4.Väikene diameeter(radiaalgabariit).5.Pikipoolitav.6. Sobiv suure läbimõõduga võllile.7.Suuteline töötama vees või agressiivses keskkonnas. 1.Suur pikkus(l).2.Suur pöörlemistakistus väiksetel kiirustel(käivitamisel).3.Hüdrodümaamiline laager on väga tundlik õli juurdevoolu lakkamise suhtes.4.Vaegmäärimisega laagrite kandevõime on väikene.5.Vajadus
Lower deviation Põhihälve Foundamental deviation 0 joon - Mõõtme ülemine piir (nt Dmax) Mõõtme alumine piir (nt Dmin) Keskmine tolerantsi hälve EM = (ES + EI) / 2 või em = (es + ei) / 2 Ava maksimaalne läbimõõt Dmax = Dnom + ES Ava minimaalne läbimõõt Dmin = Dnom + EI Võlli maksimaalne läbimõõt dmax = dnom + es Võlli minimaalne läbimõõt dmin = dnom + ei ISO 286-1 esitab 28 erinevat põhihälvet. Neid tähistatakse tähtedega, avale suured tähed A...ZC ning võllile a...zc, kusjuures tähed i, I, l, L, o, O, q, Q ja w, W ei ole kasutusel.segimineku vätimiseks. Põhihälbed on sama nimetusega avala ja võllile, väärtuselt sama suured kuid vastasmärgiga, võlli ülemine hälve vastab ava alumise hälbele
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0
Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele: 52. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus. Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Veerekehade kujud: kuul, silinder, nõeljas, keerdrull, koonus, sümmeetriline tünder, ebasümmeetriline tünder.
Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s);
detailide omavahelise liikumisne on välistatud 2) hammaste paigutuse järgi: välishambumisega, Klassifiktsioon a)kinnisliited-ei saa ilma liite elemente sise -..- 3)hammaste kulgemise järgi: sirghambad; purustamata läbi võtta(keevis, joote) b) lahtivõetavad kaldhambad; noolhambad; kaarhambad liited, mis on korduvalt lahutatavad ja 34 Hammasratta hamba tööprofiili kuju. koostatavad(keermeliide,liistliide) …………………………………………. ++ 12 Keevisliide, selle saamisviisid ja iseloomustus. Kuju peab tagama püsiva ülekandearvu hambapaari hambumisoleku ………………………………. ++ ajal. See on hambumisoleku ajal. Eelistatuim on evolentprofiil,
Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse: Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu: Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm
Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
10- käigu hoob, 11- 12- lintpiduri hoovad Reduktori ülekande suhe Ülekannete suhet võime leida kahel viisil: 1. koos töötavate hammasrataste nurkkiiruste suhte kaudu ja tähistatakse u12 = ω1/ω2 (vedav hammasratas / veetav hammasratas) 2. ülekande arvuna so koostöötavate hammasrataste hammaste suhtega u12 = Z2/z1 (veetav hammasratta hammaste arv / veedav hammasratta hammaste arv) rööpsete telgede puhul arvestatakse ka pöörlemis suundi, kui u12 on positiivne siis ω1 ja ω2 on samasuunalised ja kui u12 on negatiivne siis on ω1 ja ω2 vastassuunalised Pöörlemistelgede suhteline asend O1 – O1 ja O2 – O2 Rööpsed teljed siin kasutatakse silindrilisi hammasrattaid ja need dõivad olla kas sise – või välishambumisega. Välishambuminee Sisehambumine
Elementide poolt arendatav hõõrdemoment ja rõngaste telgsuunas kokkusurumiseks vajatav jõud leitakse tabelmeetodil. Hõõrderõngastega liide: a - rõngaspaari geomeetria, b- jõudude jaotus liites, c- kahe hammasratta kinnitusvariant mitme kruviga pingutades. 14.Tugi- ja kandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve) Teljed,võllid,tapid,laagrid,juhikud,korpused,kered,kronsteinid,toed. Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle (või nende osi) pöördemomendi edasiandmiseks sidestada. Võllid ja teljed: Teljed on pöörlevate detailide kandjad(nt
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes
vk koormuse tõstekiirus (vk = 0,2 m/s); ip polüspasti kordsus (ip = 2); Dtr trumli läbimõõt (Dtr = 0,36 m). 9.2. Reduktori ülekandearvu irad leidmine Reduktori ülekandearv irad on leitud valemiga (9.22) nm 667 i rad 31.431 , (9.22) ntr 21.221 kus irad reduktori ülekandearv; nm mootori pöörlemissagedus (nm = 667 p/min); ntr trumli pöörlemise sagedus p/min. Vastavalt ülekandearvule irad = 31,431 on [1, lk. 39, tabel 39] valitud reduktori tüüpiks 2-300. 19 10. PIDURI VALIK 10.1. Piduri tüübi valik Ohutuseeskirjade kohaselt, peab kõikidel tõste- ja transpordimasinatel olema piduriseade. Piduri abil on võimalik mehhanismide peatamine, lasti hoidmine vajalikus kõrguses ja lasti langetamise
m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2,4m = 124 2,4 * 3 = 116,8 mm Hammasvöö laius b2 0,75da1, kui z1 = 1 ... 3 b2 0,75 * 36 b2 27 Valime b2 = 25 mm Mootori maksimaalne pöörlemissagedus on f = 1500 1/min = 25 1/s Teo ringkiirus = 2f = 2 * * 25 = 157,1 s-1 4 Teo libisemiskiirus Kuna , kasutame koormustegurit K=1 5. Jõudude arvutus Tiguratta pöördemomendi arvutus T = F * r = m * g * r = 350 kg * 9,81 m/s2 * 0,1 m = 343,4 Nm Tiguratta ringjõud Tiguratta radiaaljõud Fr = Fring*tan = 5538,7 * tan 25° = 2582,7 N 5 6. Pingete arvutus Hammaste ekvivalentarv Leiame tabeli 1 järgi hamba kujuteguri YF YF = 2,254 Paindepinge F Kontaktpinge H
vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); Mis on ava ja võllisüsteem (skeemid)? sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete (pöörlemissagedus n2); muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); piirhälve on null. ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2;
s Elektromotoorjõu tegur sel juhul on 220 -105 0,2 CE = = 11,94 Vs. 16,67 Elektromotoorjõu tegur näitab kui suur vastuelektromotoorjõud tekib siis, kui ankur pöörleb kiirusega 1 radiaan või 1 pööre ajaühikus (sekundis või minutis). Seega elektrimotoorjõu teguri ühik ja suurus sõltuvad pöörlemissageduse ühikust rad/s, s-1, min-1. Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus leitakse valemiga 1 U 220 n0 = , n0 = = 18,43 s-1. CE 11,94 Tunnusjoone teise punkti võib leida nimipöörlemissageduse ja nimimomendi juures. Arvutame nimielektromagnetilise momendi CE 11,94
keere on lõigatud. Keermel puudub radiaallõtk. Koonuskeere tihendab hästi ja võimaldab mõne pöördega saada hermeetilise liite. 55. Mehaaniliste ülekannete parameetrid. Üheastmelisi ülekandeid iseloomustavad järgmised parameetrid: võimsused sisend- (P1) ja väljundvõllil (P2); pöördemomendi sisend- (T1) ja väljundvõllil (T2); sisendvõlli nurkkiirus 1 (või pöörlemissagedus n1) ja väljundvõlli nurkkiirus 2 (pöörlemissagedus n2); ringkiirus v (kui lülide vahel puudub libisemine on v mõlemale lühile ühine); ülekandesuhe u12=1/2=n1/n2; ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1. Mõnikord on otstarbekas ülekandesuhte asemel kasutada ülekandearvu u, mis on defineeritud kui suurema lüli läbimõõdu (või hammaste arvu) suhe väiksema lüli läbimõõduga (hammaste
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
annaabi.ee 
