Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.
Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid,
lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti kett andis vabadustahtele kõvasti hoogu juurde" Tollase Rakvere rajooni täitevkomitee esimehena juhtis Lembit Kaljuvee Balti keti korralduskomitee tööd. Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad On Balti keti jaoks loodud laul Rõhutati iseseisvuspüüdlust ning rahulolematust Nõukogude okupatsiooni vastu. Nimetatakse ka Baltimaade ühishümniks. Eesti keeles laulis seda Tarmo Pihlap Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett
ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema loomingut võib pidada uudseks, mitmekülgseks, tähendusrikkaks, sügavamat elumõtet otsivaks. Sageli tekkis dialoog igavikulise maailmaga ning laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupid
keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.
Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Tema tähtsus Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristjan Jaak Peterson. Tema looming on eesti rahvusliku kirjanduse alustalasid. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest
.." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru -
Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa
ja ümbrusse.Maa iseenesest oli ennem kuulunud krahvinna A. Rosenkampffile, kes aga otsutas kinkida selle ülikoolie.Esimesed aia planeere tööd tegi J.A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel. 1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat.Tänu heale ja usinale tööle, osteti juurde ka maad, ja saadi kätte ka praegune pindala suutus 3,5 ha.Ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M
tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge, Ledebouri õpilane, töötas siin 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste
Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922
rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi
Jaak Petersoni mälestuseks. Monument asub Tartus Toomemäel. Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Monument avati 1983. aastal. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta õppis 1819 20 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Nimetas ennast maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada umbes veerandsada luuletust. Villem Reimani monument Villem Reimani monument asub Tartus, Toomemäel. Monument on pühendatud eesti rahvusliku liikumise tegelase, Villem Reimani mälestusele. 1931. aastal püstitati Toomele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, milline lõhuti 11. mail 1950 ideoloogilistel kaalutlustel. Uue Mati Variku loodud monumendi avamine toimus 29. juunil 2004. 27. septembril 1931 toimus Tartus Toomemäel mälestussamba pidulik avamistseremoonia
ning Mai Levini omas (1978) 189 nimetust. Segadus on suur: praeguseid andmeid Parisega kõrvutada on suuresti lootusetu, sest tollal kasutati enamjaolt üldnimesid "maastik", "portree" jmt, omanikud on ammu kes kus. Kataloogides puudub üle 40 töö, millest osa muuseumidesse sattunud hiljem, ent 28 uusavastatud. Viimaste hulgas 13 Soomes ja Rootsis olevat teost. Kaudseid teateid on aga veel päris paljude piltide olemasolust nii mujal kui siin, aga kahjuks vähemalt veerandsada maali ja joonistust, mille asukohta teati veel Mäe 100. juubeli aegu, on viimase paarikümne aastaga olnud sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti
Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni. Aastal 1810 oli botaanikaaias esindatud taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811.aastal valiti loodusteaduse professoriks noor ja andekas saksa päritoluga botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid.
vangi. 6. 1739. a. sündis Anton Thor Helle (1683-1748) sulest esimene eestikeelne piibel. See andis tõuke eesti keele arengule, võimaldades eestlastel osa saada maailmakultuurist. 7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased hakkasid oma kirjanduses domineerima alles 19. sajandil. 8. Kristjan Jaak Petersoni looming: K.J. Peterson oli esimene eesti soost luuletaja, ta on loonud ligi veerandsada luuetust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa tema luuleloomingust moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ning lihtsama värsikoega pastoraalid. 9. Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele jms. Iseloomulik oodile: sinavorm + retooriline pöördumine. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused + tekkimine Eeldused: o Pärisorjuse kaotamine 1816/1819
ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli botaanikaaia kollektsioonides esindatud juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid paljud uued taimeliigid Lääne-Euroopasse just Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu. 1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A
artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821 arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust seal hulgas 3 saksakeelset. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse Theokritose ja eelromantikute Friedrich Gottlieb Klopstocki mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.
Oma unenägusid peaksime unustama niisama vähe kui päevase ilmsielu sündmusi. Nagu päevasündmuste tahtlikul mällu talletamisel toimime valikuliselt, nii tundub ka meie hing unenägusid tsenseerivat, teeb seda mõnikord soovitavast põhjalikumaltki. Ometi võivad unenäod püsida meeles niisama kaua kui kõik see, mida oleme elanud läbi "tegelikult". Freund kuulis patsientidelt sageli unenägusid, mida nad olid näinud veerandsada aastat tagasi ning tema ise väitis mäletavat üht unenägu, mille oli näinud 40 aastat enne selle ülestähendamist. On palju teooriaid selle kohta, miks mõned inimesed oma unenäod väga kergesti unustavad. Varem arvasid teadlased, et mõned unenäod on meeldejätmiseks liiga "nõrgad" ja tähtsusetud. Teised ehk unustame sellepärast, et need on liialt suvalised ilmsielus kaldume fakte, nimesid ja kuupäevi meeles
kõlbavad hakkepuiduna peenemõõduline vähem kvaliteetne (näiteks kõver) haab, samuti sae- ja vineeritööstuse jäätmed. Tuletikupuu. Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on haavapuit olnud peamine tikutooraine: et haavapuidus pole vaikaineid, põleb see ühtlase leegiga ega anna tahma, on hästi immutatav; ka tehnilistelt omadustelt sobib haavapuit tikumaterjaliks, sest pole liialt rabe. Esimesed sammud tuletiku loomisel kuuluvad prantsuse keemikutele. Umbes veerandsada aastat kulus selleks, et esimestest keemilistest süütevahenditest jõuda 1830. aastate alguseks tuletikuni. Tikkude tööstuslikust tootmisest Venemaal on andmeid alates 1837. aastast, mil Peterburis asutati tuletikumanufaktuur. Teiseks selle ala ettevõtteks peetakse 1838. aastal Tallinnas G. Eggersi käivitatud tuletikumanufaktuuri. Üsna väikesest puidukogusest saab valmistada väga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist puidust saab üle miljoni tuletiku [4]. 1920
eestlaste kultuuri. Ta oli pastor ning andis välja kooliõpikuid lastele. · Maarahwa- Näddala- Leht- sisaldas õpetlikke juhiseid põlluharimise ja kaubanduse kohta. · Maarahwa Kalender- kirjutas Euroopa maadest ja rahvastest, informeeriti talurahvast. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Ta oli esimene eestlane, kes lõi kunstiväärtuslikku luulet. F. R. Faehlmann (1798- 1850) *Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna *Arstitöö kõrval huvitus eesti keelest, rahvaluulest, kirjandusest (Tartu Ülikooli lektor) *Õpetatud Eesti Seltsi looja, hiljem selle juht (eesmärgiks eesti keele, rahvaluule, muinsuste uurimine, rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine) *1839. a
kunstilise tiitlipea ehk päismikuga. Seda enam et dekoratiivne tiitlipea oli oma ajas eriline, on see osa ka meie kultuuriloost. Ajalehe "Sakala" päismiku ("Sakala" kui ka selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead) tegi Carl Robert Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus Jakobson (1847--1903), üks XIX sajandi tuntumaid eesti graafikuid ja raamatugraafika esindajaid. Jakobsoni aktiivne kunstiline tegevus, mis kestis veerandsada aastat, algas 1866. aastal puulõigete tegemisega Johann Woldemar Jannseni ajalehele "Eesti Postimees". Ta illustreeris ajalehte 1881. aastani maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega. Eesti Kirjandusmuuseumi juhi Krista Aru arvates oli pilkupüüdev ja teiste väljaannete omast erinev just "Sakala" tiitel, mis oli ja on ühtaegu realistlik ja romantiline. "Carl Robert Jakobsoni toimetatud ajaleht äratas rahva eneseteadvust ja ärgitas püüet eneseteostusele
Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. ·Otto Wilhelm Masing- 1763-1832. Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. ·Johann Voldemar Jannsen- 1819-1890. Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pärnu Postimehe asutaja. Vanemuine asutaja. I üldlaulupeo organiseerija. ·Kristjan Jaak Peterson- 1801-1822. Eesti kirjanik. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. ·Friedrich Robert Faehlmann- 1798-1850. Oli eesti kirjamees ja arst. Peamiselt
Suurvürst Gediminase valitsemisajal 1316-41 laieneti veel, lisaks sõdadele kasutas vürst ka oskuslikult abielusid. Paljud vürstid andsid ennast vabatahtlikult vasallideks lootes nii kaitsele mongolite eest mida ka saadi. Leedu aga võttis palju vene vürstiriikidelt üle-vana-vene kirjakeel, õigustekogu. Pikapeale hakkasid Leedu suurvüstile kuulunud aladel kujunema kaks rahvust- ukrainlased ja valgevenelased 34. Dmitri Donskoi (Sergejev, Vseviov 2002, 300322). Dmitri Ivanovits valitses veerandsada aastat 1363-89. Laskis ehitada uue kivist kremli. Sõdis Tveri vürsti Mihhail Aleksandrovitsiga keda toetas ka suurvürst Algirdas. Viimased püüdsid mitmel korral kivist kremlit vallutada kuid ei saanud sellega hakkama. Kokkuvõttes jäi peale Dmitri ja Tveri vürstriik läks Moskva vasalliks. Saades võitu peamisest vastasest Tverist otsustas Dmitri astuda kuldhordi vastu. Esialgu oled mitmed lokaalsemad konfliktid kuid peagi korraldasid mongolid karistusretke kus
Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi
Tegemist on äärmiselt korralike asjadega. Hoonete suurus sellest ajast on u 50-60 m², see oli kliima poolest Eestis üks soodsamaid ajajärke, talved olid pehmemad, olid soo-kilpkonnad. Matuseid on ka avastatud sealt, usutakse, et maeti sinna tähtsamaid tegelasi. Neil oli merevaigu ripatseid ja ka inimkujulisi ripatseid. Savist kujukesi on ka leitud, madusid ja veelinde. Paelkeraamika ja nöörkeraamika, levinud Kesk-Volgast Prantsusmaani. Eestist on teada veerandsada kalmistust ja mõned asuladki. Nim tuleb sellest, et enne põletamist tehti nööriga jäljed ümber. Võib-olla pandi nöörikohtadele kandesangad? Seal kasutati ka venekujulisi kirveid, need on väga hoolikalt lihvitud, neil on välja lihvitud esi ja tagaküljel randid, laienev kand. Ehk olid nende tegijad tuttavad vask-kirveste tegijatega, kel oli ka randid peal (ei osatud neid ära lihvida), ehk mõtlesid nad, et need kirved on paremad.. ehk kasutati neid kirveid, et
silmad avas. Fujimori tunnistas seejärel vaid, et ta on viimastel päevadel väsinud olnud ja tunneb jalgades valu. Arstiabist endine riigipea siiski keeldus. Kohtuistungiga mindi seejärel edasi, kuid mõned minutid hiljem see katkestati, osaliselt just ekspresidendi seisundi pärast. Fujimori võib süüdimõistmise korral minna koguni 30 aastaks vangi. Teda süüdistatakse loa andmises sõjaväe surmasalgale, mille liikmed tapsid eelmise aastakümne alguses veerandsada inimest, keda kahtlustati koostöös mässulistega. Peruu endine riigipea eitab seda, et ta teadis surmasalga olemasolust ja andis korralduse räpaseks sõjaks vasakpoolsete mässuliste vastu. Laialt kajastatav protsess algas juba detsembris ning igal nädalal peab vana mees veetma kohtusaalis kolm päeva. Reuters: Peruus konfiskeeriti 1,5 tonni kokaiini 11.03.2008 13:34 Peruu politsei teatel konfiskeeriti nädalavahetuse jooksul riigi pealinna Lima lennujaamas kokku 1,5 tonni kokaiini.
annaabi.ee 
