Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, veenmisele suunatud; Kõne rahulik, pikk (Veenmiseks kulub rohkesti aega!); Informatsiooni andmine pole oluline, kuna seda kannab kontekst; Nauditakse rääkimist, nauditakse kuulamist; Otsused tehakse emotsioonidele tuginedes; Vaba interpretatsiooni võimalus. Nõrga kontekstiga kultuur: Ainus, mis huvi pakub, on informatsioon, kuna kontekstis on seda vähe; Soovitakse kiiresti palju infot; Otsused tehakse informatsiooni põhjal; Vead
Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel *korge enesehinnang *kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis *”kaitsepookimine” - ette hoiatamine - vastuargumentide pakkumine - nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele. Ehk eelarvamus neg hoik indiviidi suhtes, mis põhineb indiviidi kuulumisel gruppi.
Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida. Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist üldse lahkuda. Paari ärasõiduhommikul, 1. detsembril, kogunevad Balti jaama õppustele sõitvad ohvitserid. Kuid vaevdalt on Tanel jõudnud enne rongile minekut endiste ametivendadega hüvasti jätta, kui algab mäss. Tanel langeb lõksu ning oma mehele järgnenud Anna kohe tema järel. Anna satub pantvangi kommunistide liidri kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel.
18. Hüpohondria diagnoosi kriteeriumid Oled veendunud, et sul on mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus. Patsient esitab kehalisi kaebusi, tavaliselt on tähelepanu ühel organil või kehaosal. Keksendutakse üh Diagnostilised kriteeriumid: - Vaatamata läbitud arstlikele uuringutele on patsient veendunud, et tal on endiselt raske haigus ning kaebab endiselt kindlaid kehalisi sümptomeid - Esineb püsiv vastupanu arstide veenmisele, et patsiendil ei ole ühtegi kehalist haigust 19. Skisoidse isiksusehäire tunnused - Emotsionaalne külmus - Ei väljenda tundeid, ükskõiksus - Enesessesüüvivus ja fantaseerimine - Võimetus väljendada teiste suhtes sooje tundeid kui ka viha - Pole lähedasi sõpru ega soovi suhete loomiseks - Eelistab üksi olla ja üksi tegutseda - Tundetus sotsiaalsete normide ja tavade suhtes 20
Nad pole ei faktiliselt, ratsionaalselt ega ka intuitiivselt õigustatavad. Väärtuslaused ei ole ei tõesed ega väärad, nad on selge mõtteta ja intuitsioon meid selles ei aita. Kuid moraaliväited väljendavad meie emotsioone. • Moraalikeel on subjektiivne, see väljendab emotsioone või tundeid. Ei ole tõesust ega väärust. • Moraalikeel käsib („petmine on väär“ tähendab „ära peta“.) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. • Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“) Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad
Nad pole ei faktiliselt, ratsionaalselt ega ka intuitiivselt õigustatavad. Väärtuslaused ei ole ei tõesed ega väärad, nad on selge mõtteta ja intuitsioon meid selles ei aita. Kuid moraaliväited väljendavad meie emotsioone. · Moraalikeel on subjektiivne, see väljendab emotsioone või tundeid. Ei ole tõesust ega väärust. · Moraalikeel käsib (,,petmine on väär" tähendab ,,ära peta".) Moraalikeel pole üldse kirjeldav. · Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid) (,,mina kiidan selle heaks, kiida sina ka") 4 Väited Tähenduseta Tähenduslikud Tautoloogiad Empiirilised väited religiooni metafüüsika matemaatika verifitseeritavad
4. Parteidevaheliste suhtumiste, arvamuste kujundamine (koalitsioonipartneritega läbirääkimised) 5. Rahvusvaheliste ja riikidevaheliste läbirääkimiste organiseerimine 6. Poliitiline reklaam (kampaaniad) 7. Poliitiline administreerimine (Spetsiifiliste normide rakendamine riigiteenistujate poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate distsipliinide vahel integreerib vaidlusteooriad ja teised samased retoorikakomponendid. Poliitlingvistiliste analüüside kategooriate valik sõltub alati konkreetsest uuritavast teemast ja spetsiifilistest arvandmetest, milliseid on vaja analüüsida.Näiteks rahvuslikku, rassistlikku, antisemiitlikku, seksistlikku ja
Ärge viidake konkurendile, kui selleks pole otsest vajadust võrrelge oma ja konkureerivaid tooteid järjekorras: - oma toote olulised eelised - oma ja võõra toote positiivsed küljed - võõra toote puudused 18. Kauba esitlemise tehnikad: Mudelesitlus - kujutab endast kindla skeemi (mudeli) järgi kliendi veenmisele ülesehitatud esitlust. Kõige sagedamini kasutatakse - mudelit, milles kogu müügiprotsess on vaadeldav nelja järjestikuse osategevusena: tähelepanu äratamise, huvi tekitamise, ostusoovi ergutamise ja müügitehingu sooritamisena. Mudelesitlus viiakse läbi kahes etapis: algul sarnaneb ta päheõpitud esitlusele, kus tutvustatakse toote omadusi ja hüvesid, seejärel selgitatakse küsimuste-vastuste abil
2. Kompetentsuse parandamine sotsiaalse kompetentsuse 3. Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud programmid sest pärast on juba hilja ja võib minna järgmise punkti juurde 4. Programmid, mis mõeldud tarvitajatele Kõige efektiivsemad on koolidel põhinevad pikaajalised programmid. Sellised, mis haaravad kõiki selle jaotuse aspekte. 1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine See tähendab vastupanu kaaslaste pakkumistele ja mõjutustele, igasugusele veenmisele, meedias eksponeeritavale, rollimudelitele. Programmid, mis on mõeldud sotsiaalse mõju ennetamiseks ja andmaks oskusi toime tulemaks kaaslaste mõjuga. Eriti just viimaseks. Treenivad oskusi, kuidas vältida suure riskiga olukordi, kus on tõenäoline kaaslaste surve suitsetada, tarvitada alkoholi jne. Et omandada teadmisi, kindlust ja oskusi, seda teha. Sageli sisaldavad need programmid ka sellist osa, kus näidatakse õpilastele, kuidas meedia mõjutab suitsetama, narkootikume tarbima
Samuti on probleemiks algandmete selektiivsus ja küsitavus - tihti kasutatakse millegi tõestamiseks või näitlikustamiseks just ateistlikus paradigmas varem kasutusel olnud fakti, sellele käsitlusele omakorda viidatakse järgmises ateistlikus teoses jne. Sel moel kaob seos tegelikkusega iga järgneva viitamisega üha rohkem. Nii tulebki välja (vähemalt vulgaar)ateistliku kirjanduse apologeetiline roll - ateistlik kirjandus oli suunatud suuremalt jaolt ateistide endi veenmisele oma vaadete õigsuses. Olukorda võib kirjeldada ka kui vastastikust autismi, kus nii religioon kui ka ateism on omaenda tegevuses kapseldunud. Arusaadavalt viis selline situatsioon stagneerumiseni. On siiski üksikuid andmeid selle kohta, et dialoogi kirikuga üritati, ent valdavalt oli tegu eraalgatuse, mitte ametliku poliitikaga. Omaaegsed ateismiaktivistid on maininud, et dialoogi kirikuga isegi kardeti. Tutvudes ühingu “Teadus” arhiiviga, kus suure osa tekstimahust
veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel
Et helkurid oleksid müügil igas võimalikus kohas, et vere loovutamiseks kuluks minimaalselt aega, et avalik arvamus soodustaks oodatud käitumist (nt. lisaks sellele, et rinnaga toitmiseks eraldada mugavad kohad ühiskondlikes asutustes, kujundada ka inimeste soosivat suhtumist imikut rinnaga toitvasse emasse). Edustus/Promotion ja kommunikatsioon Edustus ja kommunikatsioon on sotsiaalturunduses peamiselt suunatud veenmisele ning mõjustamisele hoiakute ja käitumise muutmise eesmärgil. Selleks on oluline haarata auditooriumi tähelepanu. Sotsiaalturunduses konkureerivad sõnumid kommertsturunduse sõnumitega, mis võivad olla suunitluselt vastupidised juhul, kui seadused seda võimaldavad - näiteks tervisliku toitumise põhimõtteid populariseerivad sõnumid võivad konkureerida kõrge kalorsusega kuid väheväärtuslike toidukaupade reklaamiga, lastele suunatud sportliku
Vajaduste väljaselgitamine: Kliendi olukorra määratlemine l)Selgita välja kliendi olukord 2)Kliendi põhivajadus ja erivajadus 3)Kliendi väärtushinnangud 4 )Olukord lähitulevikus. Vajaduste väljaselgitamise tehnika: 1) Loogiliselt järjestatud küsimused 2)LOCATE-meetod 3)SPIN-tehnika. Toote esitlemine: Müügiagent veenja rollis I) Standartne pakkumine 2) FAB-tehnika(omaduste kirjeldus, eeliste kirjeldus, ostumotiiv) 3) Veenmisele orienteeritud kommunikatsioon 4) Demonstreerimine 43.Tõuke- ja tõmbe strateegiline lähenemine tarbijakäitumise mõjutamisel ja sellest tulenevad peamised müügitoetuse vormid. Tootja-hulgimuuja- jaemüüa- lõpptarbija-> tõukestrateegia Tõmbestrategia<- : Tootja- hulgimüüja-jaemüüja-lõpptarbija 44.Müügi stimuleerimine: def. Ja vormid(ergutushind, stim.naturaalselt ja müügi aktiviseerimine). Eesmargiks on tarbijakäitumise viivitamatu mõjutamine
tegemist tüüpilise omakasu peal väljas oleva majanduslikult laostunud noormehe prototüübiga. Sarnasusi leiab veelgi. Anne’i ja mr Bingley puhul on tegemist isiksustega, kes klammerduvad neile lähedase inimese arvamuse külge ja võib ka juhtuda, et nende eest asjad ära otsustatakse. Selline olukord tekib mr Bingleyl, kui too Jane’ist Netherfieldsis lahutati, algatajaks oli mr Darcy, ning Anne, kes kaptenit südamest armastab, allub siiski leedi Russelli veenmisele ja katkestab kihluse. Positsioonilt leiab ühiseid arusaamu Sir Walteri ja leedi Catherine’i vaadetes - eneseteadlike inimestena peavad nad oma seisust kõige olulisemaks ja ei väsi seda ka teistele meelde tuletamast. Selge sarnasus esineb ka noorima miss Benneti ja preili Musgrove’i vahel - neid seob eale vastav naiivsus ja pealiskaudsus, imetlus ohvitseride ja mereväe vastu ning valmisolek mõtlematult abielluda. Lydia Bennet on viimase kirjelduse veidi elavam versioon
Selle alapunkti juures tuleks välja tuua: Millised on reklaami eesmärgid? Millise tegevuse reklaam peaks esile kutsuma? Mida tahetakse öelda? Mida peaks reklaamisõnumis rõhutama? Milliseid omadusi soovitakse esile tõsta? Milline funktsioon peaks reklaamisõnumil olema? Millised on reklaami taotlused? Kas suund on esmasele või valivale nõudlusele, otsesele või kaudsele tegevusele, tootele või tootjale, informeerimisele, veenmisele või meeldetuletamisele, üksikreklaamile või reklaamikampaaniale? Kas reklaami soovitakse luua vaid kindlale turustuskanali tasandile või peaks ta mõju avaldama võimalikult erinevatele tasanditele? Kellele reklaam on suunatud? Kes on sihtgrupp? Kas vastavalt tootele, sihtauditooriumile või sihtturule eksisteerib teatud piiranguid? Kas ja kuidas neid ületada kavatsetakse? Kes töötab välja täpsema reklaamikontseptsiooni? Kas firma oma reklaamitöötaja või siis reklaamiagentuur?
- Veenja autoriteet,enesekindlus ja samas enseiroonia suurendavad veenvust Tänapäevas veenmis- ja hoiakute muutumise psühholoogias on teadmiste alusekd esperimendid, kus inimeste hoiakumuutusi mõõdetakse reaalse käitumise kaudu rinevates olukordades. Peamiseks sõltumatuks muutujaks on mingi kindel hoiakut manipuuleeriv tegur või kommunikatsiooni toimumise erinevus või muutus. Mudel ELM (elaboration likelihood model) kujutab endast kognitiivse koolkonna ideede rakendust veenmisele suunatud kommunikatsiooni ning sellest tulenevate hoiakumuutuste kirjeldamiseks ja lahtimõtestamisekd.Käsitlust nimetatakse ka heuristilis-süstemaatiliseks länemiseks. Võtmeküsimuseks on mõjustav sõnumikompleksis sisalduva teabe(sõnad,pildid,argumendid,toetav materjal,vormistus) psühholoogilise töötlemise sügavus ja suunitlus. Hoiakute muutmisele taötletakse sageli ka olemasolevate hoiakute kaitsmis, säilimist, kinnistumist ja tugevnemist.
tarbija tootega kokku puutub. Selle alapunkti juures tuleks välja tuua: Millised on reklaami eesmärgid? Millise tegevuse reklaam peaks esile kutsuma? Mida tahetakse öelda? Mida peaks reklaamisõnumis rõhutama? Milliseid omadusi soovitakse esile tõsta? Milline funktsioon peaks reklaamisõnumil olema? Millised on reklaami taotlused? Kas suund on esmasele või valivale nõudlusele, otsesele või kaudsele tegevusele, tootele või tootjale, informeerimisele, veenmisele või meeldetuletamisele, üksikreklaamile või reklaamikampaaniale? Kas reklaami soovitakse luua vaid kindlale turustuskanali tasandile või peaks ta mõju avaldama võimalikult erinevatele tasanditele? Kellele reklaam on suunatud? Kes on sihtgrupp? 36 Kas vastavalt tootele, sihtauditooriumile või sihtturule eksisteerib teatud piiranguid? Kas ja kuidas neid ületada kavatsetakse?
Käib erinevate arstide juures et probleemile kinnitust saada. - Püsiv hõivaus idees et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus - Normaalseid kehalisi aistingud tõlgendatakse kui kardetud haiguse mrke Diagnostilised kriteeriumid RHK-10: - Vaatamata korduvatele ümberlükkavatele uuringutele, püsib veendumus õhe või mitme raske kehalise haiguse esinemises - Püsiv vastupanu erinevate arstide arvamusele ja veenmisele, et inimesel ei ole kehalist häiret. Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon - Patsient esitab sümptomeid mis jutskui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organisüsteemi orgaanilisest häirest - Ärrituva soole sündroom - Krooniline väsimussündroom - Fibromüalgia Püsiv somatoformne valu - Domineerib püsiv, raske ja distressi põjustav valu, mida ei ole täielikult võimalik
- on mõeldud sihtturu informeerimiseks ja mõjutamiseks; - sisaldab teavet firma ja selle toodete kohta. Tellitud reklaami eest tasub tootja või müüja, ent lõppkokkuvõttes maksab kulutused kinnireklaamitavat toodet ostev tarbija. Tootereklaam on tootja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile brändi omadused ja eelised. Firmareklaam loob soodsa kuvandi ettevõttest ja tema toodetest ning tegemistest. a. Suund informeerimisele, veenmisele või meeldetuletamisele. Informatiivset reklaami kasutatakse toote või firma tutvustamiseks, algnõudluse tekitamiseks. Veenva reklaamiga suurendatakse konkreetse brändi nõudlust, oluline kasvuja küpsusfaasis. Eriliigiks siin on ka võrdlev reklaam, kus kõrvutatakse reklaamitav bränd konkurendi analoogiga. Meeldetuletava reklaamiga hoitakse brändi tarbija teadvuses. b. Suund turustuskanali samale või erinevale tasandile.
2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3. Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks; kiida sina ka." Emotivismi kriitika 1. Emotivism oma verifitseerimisnõudega ei allu iseenda kriteeriumidele (ning on seega mõttetu). 2. Emotivistliku käsituse kohaselt on raske eristada ratsionaalseid tegutsemisaluseid veenvast manipuleerimisest, sest mõlemad taanduvad samale alusele. 3. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4
kui keskkondlikus mõttes. Et helkurid oleksid müügil igas võimalikus kohas, et vere loovutamiseks kuluks minimaalselt aega, et avalik arvamus soodustaks oodatud käitumist (nt. lisaks sellele, et rinnaga toitmiseks eraldada mugavad kohad ühiskondlikes asutustes, kujundada ka inimeste soosivat suhtumist imikut rinnaga toitvasse emasse). Edustus/Promotion ja kommunikatsioon Edustus ja kommunikatsioon on sotsiaalturunduses peamiselt suunatud veenmisele ning mõjustamisele hoiakute ja käitumise muutmise eesmärgil. Selleks on oluline haarata auditooriumi tähelepanu. Sotsiaalturunduses konkureerivad sõnumid kommertsturunduse sõnumitega, mis võivad olla suunitluselt vastupidised juhul, kui seadused seda võimaldavad - näiteks tervisliku toitumise põhimõtteid populariseerivad sõnumid võivad konkureerida kõrge kalorsusega kuid väheväärtuslike toidukaupade reklaamiga, lastele suunatud sportliku eluviisi propageerimine