Rakendada õiget mullaharimise süsteemi. juurejäänused, *Haljasväetised. Kahjulikud ained mullas: NaCl, Na2SO4, Veemahutavus- mulla võime vett kinni pidada. Na2CO3, MgSO4, MgCl2, CaCl2 Hüdroskoopilised kontstantsid mulla poolt Mullaõhk- moodustavad atmosfäärist mulda kinnipeetavad vee vormid, mida on tunginud gaasid ja biokeemiliste protsesside võimalikeristada erinevate veemahutavuse liikide mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, abil. Mulla veereziim- kõik nähtused, mis on süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis N2 78,1%, O2 seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise ja 19-21%, CO2 0,01-1% kinnipidamisega ning lahkumisega mullast. Mulla õhuläbilaskvus mulla omadus õhku Veereziim oleneb- *muldade asendist reljeefil, läbilasta võimaldab õhuvahetust atmisfääri ja
Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked.Niiskusastme momendid, A-kuiv,b-värske,c-niiske,e-märg,d-vesine 6.millise hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastav vesi? Wnärb - närbumispunkti niiskus.Wnärb = 1,5*Wmh.Wmh - jõud millega muld hoiab vett. - .Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb.ehk siis närbumispunkti niiskuse ja maksimaalse molekulaarse veemahutavuse vahel 7. mis on mulla aktiivveemahutavus, millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse ? Aktiivveemahutavus- maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8
Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked.Niiskusastme momendid, A-kuiv,b-värske,c-niiske,e-märg,d-vesine 6.millise hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastav vesi? Wnärb - närbumispunkti niiskus.Wnärb = 1,5*Wmh.Wmh - jõud millega muld hoiab vett. - .Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb.ehk siis närbumispunkti niiskuse ja maksimaalse molekulaarse veemahutavuse vahel 7. mis on mulla aktiivveemahutavus, millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse ? Aktiivveemahutavus- maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8
Pole taimedele omastav e) Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi- e. Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber… f) Vaba vesi- kapilaarjõudude mõjul mullas liikuv kapilaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi 34. Toetuva kapillaarvee tõus. … tõuseb kapilaarjõudude mõjul põhjaveest ülesse ja on taimede poolt kergesti omastatav 35. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust adsorbeerida, alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures( muld kuiv) Maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94% Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad
varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades aga suurendab. Mulla hüdroloogilised konstandid ja nende agronoomiline tähtsus. Mulla võimet vett kinni pidada nimetatakse mulla veemahutavuseks. Lähtudes mulla poolt kinnipeetavatest vee liikidest eristatakse erinevaid veemahutavuse liike ehk hüdroloogilisi konstante. Need ei ole siiski konstantsed suurused, vaid muutuvad nii ajas kui ruumis. Kõiki neid veemahutavuse liike võib väljendada nii kaalu kui ka mahuprotsentides absoluutkuiva mulla kohta. Veemahutavuse liigid (hüdroloogilised konstandid) : 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh
endist kuju- Elastsuse piir. Kõvaduse piir- madalaimad survet, mille puhul mulla kuju puruneb. Eriveotakistus on küüniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Kg/cm2. Sõltub lõimisest, niiskusest ja adra liikumise kiirusest. Küpsetus- mulla seisund, mille puhul ta sobib harimiseks. Niiskuse vahemik maksimaalse molekulaarse ja kapillaarse veemahutavuse vahel on optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%. STRUKTUUR Struktuursus- mulla omadus pudeneda mitmesuguste suuruse ju kujuga agregaatideks. Struktuur- kuidas mullamass on erineva suurusega mehhaanilistest elementidest üles ehitatud. Üksikteraline- kui peenimad tahked osakesed on üksteist eraldunud. Sõmeraline- koosneb osakeste kokkukleepumisel agregaatidest
mullad), kus ülemised horisondid on kergem lõimisega kui sisseuhtehorisont, võib tekkida nn. ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 33. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk apillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt ulla või pinnase lõimisest, mehaanilise oostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk
Savides kõige kõrgemale. Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. 35. Toetuva kapillaarvee tõus Ehk kapillaarvee tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillarvöötme tüsedus liivmuldadel ja kõige suurem savimuldadel. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 36. Mulla veemahutavuse liigid Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%.
põhjavesi, mis on mineraalainerikka kui seisev põhjavesi 3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus. tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada 1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas 2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad
pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures
mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures
ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. 42. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku
kontsentratsiooniga) Madalate temperatuuridega kaasnevad sekundaarsed mõjud • Fotoinhibitsioon (madala temperatuuri tõttu neeldunud kiirguse fotokeemiline kustutamine vähem efektiivne – oksüdatiivne stress). Selle vastu antioksüdandid, eriti kõrgmäestiku liikidel • Füsioloogiline põud (vesi pole mulla või ksüleemi külmumise või madala temperatuuri tõttu kättesaadav; sõltub ka transpiratsiooni ja veemahutavuse suhtest) • Hapnikupuudus jää või lumikatte all (muutused ainevahetusradades, toksiliste ühendite kuhjumine, kõrge süsihappegaasi/etanooli kontsentratsioon, patogeensed seened) • Jää ja lume mehaaniline mõju Kõrgete temperatuuride mõju • Kõrged temperatuurid kahjustavad otseselt valke ja membraane (kuumaresistentsuse erinevus taimede vahel seetõttu väga väike) – samas on väga kõrged temperatuurid lühiajalised
kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal
Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 43. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk
B)Haanja-suuremad pinnavormid aga laugemad. Kasutuse puhul erosioonivastased võtted, ristipidi kaldega harimine. MULLA VEEREZIIM Mulla vett võib käsitleda kas siis kvalitatiivsest või kvantitatiivsest aspektist lähtuvalt. Kui me hindame, võrdleme mull avee sisaldust kvalitatiivsest aspektist lähtuvalt, siis me vaatame, millise liikuvuse või taimede poolt omastatavusega on vesi mulla erinevates kihtides. Me mõõdame mulla vee sisaldust ja vaatame, millise veemahutavuse piires on. Kvalitatiivne käsitlus teenib eeskätt agronoomilisi eesmärke. Kui hinnata vett kvantitatiivselt, siis me selleks peame koostama vee bilansi. See tähendab, et kõik jurdetulekud ja väljaminekud võetakse täpselt arvesse, kuhu se vesi nõrgus või aurus ta hoopis tagasi. Me saame teada selle veebilansi põhjal, kas sademed ületavad aurumist või vastupidi. Põhimõtteliselt kvantitatiivne käsitlus võimaldab välja tuua kolm
Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 35. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4
ning mikrolohkudes tekivad veeloigud. See kahjustab taimi ja takistab põllutöid. Sellist ajutiselt esinevat liigvett kõrvaldataksegi agromelioratiivsete abinõudega.Agromelioratiivsetest kuivendusviisidest on kasutatavad järgmised: 1) veevagude rajamine, 2) kitsaeeline künd, 3) maapinna profileerimine, 4) sügavkobestamine, 5) sügavkünd ja künnialuse kihi kobestamine, 6) muttimine. Nendest kolm esimest kuivendusviisi on suunatud pinnavee äravoolu kiirendamisele ning kolm viimast mulla veemahutavuse suurendamisele ning veevarude ümberpaigutamisele mullaprofiilis. 20. Millest koosneb kuivendusvõrk? Kuivendusvõrku kuuluvad veejuhtmed koos neil olevate ehitistega jagunevad suublaks ja kuivendussüsteemiks. Kuivendusvõrgus võib olla üks või mitu kuivendussüsteemi.Suubla võtab vastu kuivendussüsteemidest tuleva vee. Suublaks võib olla jõgi, järv, meri, oja, kanal vm. Kuivendusvõrku kuuluvaks loetakse ainult see osa loetletud veejuhtmetest (-kogudest),
· soolareziimi reguleerimine; · biogeenide väljakande reguleerimine Kultuurtehniline melioratsioon on maa harimist segavate takistuste, nagu võsa, kivide ja kändude kõrvaldamine ning uudismaade ülesharimine, teisisõnu maade kultuuristamine (ehituses ehitusplatsi ettevalmistamine). Agromelioratsioon on mulla veeolude reguleerimine piiratud ulatuses, ainult künnikihis ja selle all. Oma eesmärgilt võib siin eristada kahte liiki töid: · Tööd pinnavee äravoolu kiirendamiseks · mulla veemahutavuse suurendamiseks tehtavad tööd Mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamine. Mulla füüsikalisi omadusi saab parandada teist liiki mulla(pinnase) pealeveoga, näiteks liivmullale savi ja savimullale liiva või turba lisamisega. Mulla keemilistest omadustest mõjutatakse peamiselt happesust lubiainete abil. Viimast tehakse mõnevõrra riigi toel ka Eestis praegugi. Aga maailmas tervikuna on sooldunud muldade puhul see üks peamisi tegevusi niisutuse ja kuivenduse kõrval.
KÜNDMINE Mulla pööramise ülesanded: - mullakolloidide ja lahutuvate soolade uuesti ülemisesse mullakihti toomine (laskuva veevooluga (st kui sademeid on piisavalt) liiguvad lahustuvad soolad ja mullakolloidid liiguvad alumistesse kihtidesse) - umbrohtude, eriti mitmeaastaste (näiteks orasheina) umbrohtude tõrje - mulla füüsikaliste omaduste parandamine (optimaalse tiheduse loomine, veemahutavuse suurendamine jne) Eriti oluline on see muldadel, kus tasakaalu optimaalne tihedus on suurem, neis muldades on veemahutavus väike - bioloogiliste protsesside elavdamine; künniga suudame me neid protsesse suhteliselt paksus kihis muuta - tüü ja teiste taimejäänuste muldaviimine; - orgaaniliste, lubi- ja mineraalväetiste muldaviimine; eriti kehtib see orgaaniliste väetiste kohta - taimede elutegevuse katkestamine kamara sissekünnil
kuna taimed omastavad toitaineid ainult vees lahustunud kujul. Taimede veevajadus on väga suur: ühe grammi orgaanilise aine moodustamiseks kulub 300 … 1000 grammi vett. Teiselt poolt aga on kahjulik ka kasvupinnase liiga suur veesisaldus, kuna vesi tõrjub pooridest välja õhu ning taimejuured ja mikroorganismid satuvad hapnikupuudusesse, mistõttu nende elutegevus pidurdub. Liigne vesi, mis ületab kasvupinnase veemahutavuse, nõrgub sellest läbi ning viib endaga kaasa ka osa taimetoitaineid; seda nähtust nimetatakse toitainete väljauhteks. Lisaks ei talu veega küllastunud pinnas koormust ning on ebastabiilne. 14 Veesisaldust väljendatakse protsentides kuiva kasvupinnase kohta. See näitaja võib kõikuda suurtes piirides: alates 1… 2 protsendist kuni 300 … 400 protsendini
nende laevaruumi tunginud vee kaalust N2: N=N1+N2=100q TK+ivi (17.5) kus q tonne 1 cm süvise kohta lastiskaala järgi arvestades vee tihedust, TK madalikule jooksust tingitud keskmise süvise muutus, vee tihedus, [t/m3], i ruumi (sektsiooni) veemahutavuse tegur, mis võetakse Laeva uppumatuse teatmikust kaptenile, lasti olemasolul tuleb arvestada lasti mahtu, mis vähendab vee kogust, tähelepanuta võib jätta lasti kaalu vähenemist vees; vi ruumi (sektsiooni) uputatud maht, määratakse eelpoolnimetatud laeva dokumendi abil. Vajaduse korral võetakse veeväljasurve süviste diagrammilt, mis arvestab ka trimmi (viimane
annaabi.ee 
