Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht.......................
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju
Ei Aeg Aeg on peatamatu, seda ei saa seisma panna ega tagasi keerata. Me raiskame oma aega mõttetutele asjadele. Kui inimese keskmine eluiga on umbes 70 aastat, siis paljud meist veedavad poole oma ajast mitte midagi kasulikku tehes. Järjest enam näeb seda tänapäeva noorte seas, nad veedavad poole oma ajast arvutite või telerite ees selle asemel, et käia väljas või teha midagi kasulikku. Tänapäeva noored ei tea, kuidas sõpradega ilma lollusi tegemata aega veeta, vaid ikka ja jälle mõeldakse välja rumalusi, mida hiljem kahetsetakse. Mul endalgi on ette tulnud olukordi, kus olen pigem arvutis, kui teen nt kodutöid, koristan või veedan mõnusalt aega värskes õhus. Õnneks polnud mul, kui ma väike
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha
Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka
Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel
Lennates tundub ta tihti üleni must, olles äratuntav pika saba ja ülivilka lennu järgi. Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid. Ta on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil. Suitsupääsuke ehitab süljest, rohukõrtest ja mudast poolkera-kujulise pesa. Euroopas on suitsupääsuke arvukas lind, ohustab loomapidamise hääbumine ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, mis hävitab suitsupääsukese toiudubaasi.
Paljud õpilased kasutavad küll mitut brauserit, aga poised kasutavad rohkem Internet Explorerit ja tüdrukud Mozilla Firefoxi. 4. Mis ajal oled põhiliselt Internetis? Enne kooli ei istu ükski poiss Internetis. Pärastlõunal kasutab Internetti 5 poissi. Õhtupoolikul meeldib olla Internetis üheksal poisil. Oma ööelu pühendab Internetile 2 poissi. 17 Mitte ükski tüdruk ei ole Internetis enne kooli. Kuus tüdrukut veedavad Internetis pärastlõunal aega. Õhtupoolikul on Internetis 10 tüdrukut. Kaks tüdrukut on Internetis ka öösel. Enamusele meeldib veeta oma õhtupoolik Internetis. Paljud istuvad Internetis ka pärastlõunal. 5. Kui vanalt said arvuti ja hakkasid regulaarselt Internetti kasutama? 18 Kaks poissi said seitsme aastaselt arvuti. 8-10 aastaselt hakkasid Internetti kasutama 5 poissi. Üks poiss hakkas regulaarselt Internetti kasutama 11-12 aastaselt
(Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat. Netile järgnevad Delfi ja Hot. (Emor) 3 Küsitluse tulemused Küsitlusest võtsid osa 20 õpilast Kehra Gümnaasiumi 9. A klassist 10 poissi ning 10 tüdrukut. Kui palju aega veedavad 9A klassi õplased Internetis? Järgnevast tabelist näeme, et poisid kasutavad Internetti veidi rohkem, kui tüdrukud. Vaid kolm tüdrukut veedavad päevas Internetis 1 tund ja vähem aega. Pooled õpilastest kasutavad Internetti 2 tundi päevas. Viis poissi ja kaks tüdrukut kasutavad veebi kolm ja rohkem tunde. Sellest tabelist saame järeldada, et meie klass on väga suur Interneti sõber. 4
jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelistest.Lapsed alati armastavad erinevates spordiklubides käima, sest sel ajal kui nad on noored, nendel on palju energiat, mida nad peavad ära kulutama.Minu arvamus on selline, et vanemad peavad oma lapsi sundima sporti tegema kuni nad saavad täiskasvanuteks ning suudavad ise valikut teha.Enamik noortest, kes ei tegele spordiga, tihti veedavad oma aega õues, kampades, kuritarvitades alkoholi ja tubakatooteid ning võib-olla ka midagi veel hullemat.Teised noored veedavad oma aega kodus ning nende füüsiline vorm aina halveneb ning sellest tulevad sellised probleemid nagu ülekaalumine.Sport annab lapsele võimaluse areneda nii füüsiliselt, kui ka vaimselt.Tervise probleemide reguleerimiseks inimene peab alati palju liikuma ning keelduma ebatervislikust toidust.Keskmiselt inimene tunneb nälga iga 3-4 tunni järel
Norra Lemming Lemminguid tuntakse peamiselt nende “massiliste enesetappude” järgi. Nende jooksud pole üldsegi mingi mõttetu enesetapp, vaid mõnikord osadele traagiliselt lõppev võidujooks söögi peale. Sellele järgnev lemmingute arvukuse langus aitab säilitada arktilise ökosüsteemi loomade vahelist habrast tasakaalu. Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel
Sviithotell-kõige kiiremini kasvav sektor hotellimajanduses.Tunnusjooneks võib pidada külastajate tube eraldi magamistoa ja salongiga.Mõnes sviidis on toale saun või mullivann.inimestele ,kes peavad tihti reisima tööasjus ja soovivad kodusemat miljööd,või perekonnad ,kes ei ole huvitatud tavapärasest hotellimajanduses. KUURORTHOTELL (resort hotel)- oma kindel klientuur.Külastajad veedavad oma puhkuse kuurordis ja neid iseloomustab suurem huvi oma tervise ja sportimise vastu.Kuurorthotellid pakuvad ilusat maastikku koos aktiivse puhkuse võimalustega.Pakutakse tegevusi: golf,tennis,ratsutamine,matkad jpm.Külastajad veedavad seal rohkem aega kui teist tüüpi hotellis.Tulevikusihtrühmaks peetakse keskealisi ja eakamaid inimesi,kelle jaoks on oluline mitmekülgne teenus jms. KASIINO-(casino hotel)-hasartmänge pakkuv hotell kuigi hotellis on luksuslikud külalistetoad ning
loomuselt.Nad tundsid viha, rõõmu ja armastust nagu inimesed.Inimestest eristas neid nende tugevus ja võim ning nende välimus, mis enamasti esindas erinevaid loomi, näiteks ilmajumal oli pull ja jahijumal oli kits. Inimese konseptsioon Meie teada puudub hetiitidel lugu inimeste loomise kohta aga pole põhjust arvata, et sellist müüti pole olemas. Inimesed koosnesid kahest põhiomadusest: keha ja hing.Kui arvati, et kuningas ja teised kuninglikust soost inimesed veedavad ülejäänud aja pärast surma jumalate seltsis, siis tavainimesed veedavad selle maailma lõpuni hingena allilmas. Palvetajate kohta teatakse niipalju, et inimesed tundsid jumalatega väga suurt lähedust, tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid
Mida noored internetis teevad? Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis. Internetis tulenevad ohuallikad Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN,Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN'i kaudu. Oma paroolide jagamine ja
puudel või madalamatel taimedel. Paljud liigid eelistavad niiskeid elupaiku. Enamiku oma kuni kolmeaastasest elust veedavad jaanimardikad röövtoidulise vastsena. Lühike, vaid paarinädalane täiskasvanuiga sunnib paljusid suguküpseid isendeid sootuks paastuma. Kui söögipoolist ikkagi pruugitakse, on eelistatumad road õietolm ja nektar. Emased jaanimardikad munevad pinnasesse ning surevad pärast seda paari päeva jooksul. Üks emane muneb poolsada muna. Vastsed kooruvad umbes nelja nädala pärast. Suve veedavad vastsed põhiliselt süües ja kosudes
Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi
Paljudele meeldib ka YouTube's videosid üles laadida ja neid hinnata. Tavaliselt ei ole mingit konkreetset põhjust arvutit tööle panna, vaid kui midagi muud pole teha siis pannakse arvuti tööle ja surfatakse internetis. Paljud õpilased kasutavad internetti ka info saamiseks (näiteks kino filmide kellaaegu, otsitakse odavat kaupa jne). Küsitluste tulemused näitavad, et enamus kaheksanda kalssi õpilastest veedavad oma vaba aega arvutis olles. Poisid on rohkem arvutis kui tüdrukud. Küsitluste andmed ei pruugi olla väga täpsed, sest mõned õpilased võisid vastata nalja pärast ka suvaliselt. Me leidsime püstitatud hüpoteesile tõestust, et enamus kaheksanda klassi õpilastest veedavad oma vaba aega arvutis olles. Järeldada võime seda, et paljud rikuvad oma tervist arvuti taga.Õpilaste vanemad võiksid piira oma laste arvutis olamise aega ja sellega vältida nende tervise riknemist
metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadunud, olles sõilinud veel vaid suurematel metsaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 3. Arvukus üle 500 isendi. 4. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiivne, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid
Vaba aeg Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile, mida kasulikku saaks teha oma vaba ajaga. Õpilased sageli kurdavad, et vaba aeg neil puudub mille tõttu ei saa nad tegeleda oma hobidega. Tegelikkkuses on asi selles kuidas osatakse oma aega planeerida ja mis on number üks pioriteet. Turu-uuringute firma GfK uuringu sõnul veedavad eestlased ka liigsellt aega internetis. Kindlasti on suur probleem viimasel ajal see, et enamus noori veedavad suure osa oma vabast ajast veebiavarustes, seal kas mängides või lihtsalt ringi tuulates. Liigne arvutis olemine võib kahjustada silma nägemist ning rühti. Kannatada saab ka kirjastiil, sest internetis suheldes kasutatakse sageli slängi ning ei kasutata korrektset kirjakeelt. See pärsib ka laste ja noorte omavahelist suhtlemist. Internetis ,,surfamise’' asemel saaksid nad tegeleda palju muuga. Teismeeas peaks esikojal olema kooli lõpetamine, kuid kahjuks osadel see nii ei ole
Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi. Metsas olles märkab üks sokk neid ning mõlemad poisid panevad erisuundades jooksu
Veetes nii noorelt juba aega internetis, on ilmselge, et neil on tulevikus silmadega probleeme ja raskusi kirjutamisega. Sellega tekib jälle järgmine probleem. On teada , et inimeste tervis halveneb vähese liikumise tõttu. Selle põhjuse suur tekitaja ongi justnimelt internet. Internetis saab inimene teha tänapäeval kõike. Osta riideid, vaadata filme ja isegi lugeda raamatuid. Inimesed , eriti noored , veedavad liiga palju aega arvutis olles. Tähtsaid asju ei tehta seal palju, just see internetis ''surfamine'' on ajaraiskaja. Kuid on ka neid , kes veedavad internetis aega minimaalselt. Nad on piisavalt arukad inimesed , et aru saada kui palju asju on teha kodus või väljas. Need inimesed teavad, milline ajaraiskaja on internet. Nagu inimestel , on ka internetil on oma plussid ja miinused. Interneti kaudu saad sa teada vajaliku info kiiremini kui raamatukogus infot otsides
See tähendab seda, et kõigil on võrdsed võimalused õppimiseks, hoolimata tema soost, vanemate sissetulekust, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavaliselt kella 9:00 ja kella 9:45 vahel. Koolipäev kestab kuni kahe
kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ? Virtuaalmaailmas on väga palju erinevaid võimalusi. Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi kodust välja minna, sest arvutis on mõni põnev arvutimäng pooleli. Lisaks sellele, et lapsed veedavad palju aega internetis ning see on kahjulik nende tervisele, on sotsiaalmeedia kasutamine kahjulik ka keelele. Suhtlusportaalides kasutatakse palju slängi keelt. Tihti unustatakse kasutada suurt ja väikest algustähte, kirjavahemärke või tehakse sõnadest
Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve tekitaja süüdiklest KARU Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate seltsi karulaste sugukonda Eestis on levinud alamliik euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos L.) Eestis eelistavad karud talvitumiseks erinevaid kuuse osalusega ja pigem niiskeid segametsi kaugemal inimasustusest ja suurematest teedes Hilissügisest kevadeni veedavad karud taliuinakus, mis on seotud nende kohastumusega elada üle talvine toiduvaene periood Eestis jäävad karud taliuinakusse tavaliselt novembris ning väljuvad talipesadest järgmise aasta märtsist maini. Talipesad hülgavad esimestena täiskasvanud isakarud ning viimasena sama-aastaste poegadega emakarud. Emakarud sünnitavad talipesades pojad ning veedavad nendega reeglina koos ka järgmise talve. Karu on sõltumata kuuluvusest kiskjaliste
Jõukamatel inimestel võib tulla kõik palju kergemini kätte tänu nende finantsolukorrale, kuid siiski taipavad ka nemad mingil hetkel, et raha eest ei saa õnne. Rahale tuuakse ohvriks iseenda vaba aeg ja tervis. Paljud inimesed töötavad päevast päeva tervist kahjustavates töökohtades. Eriti on see levinud meeste seas, kelle suremus on selle tõttu palju kõrgem kui naistel. Ka liigne muretsemine raha pärast rikub sageli tervist. Samuti veedavad paljud vanemad tööl nädalavahetused, tehes ületunde. Nende ainukene soov on tagada enda lastele hea elu ning piisavad rahalised ressursid. Selle arvelt väheneb pere koos olemise aeg. Vahel juhtub, et lapsed ei näegi oma vanemaid, kuna viimased veedavad kogu oma aja töötades. See tuleb sellest, et raha tähtsust hinnatakse üle. Enamus meie tegemistest vajab raha. Tihti ei mõelda, et kunagi ei saa tagasi osta kaotatud aega või tervist
Noorte seas on lähiajal populaarsust kogumas muude liikumisharrastuste kõrval discgolf. Kuna ala on Eestis alles päris uus, tahavad noored seda ise proovida ning sellel on olnud positiivsed tagajärjed. Isegi kui enamus sellega tegelevad isikud mängivad discgolfi mitte tervisespordi vaid meelelahutuse eesmärgil, nad siiski liiguvad, on värskes õhus ja seega saavad meelelahutusele lisaks tervisele kasu. Liiga paljud teismelised veedavad oma vaba aja istudes siseruumides või kaubanduskeskustes, kuigi seda on vähem kui varem, leidub siiski veel arenguruumi. Liikumisharrastusega kaasneb sageli suhtlemine, noored leiavad samade huvidega sõpru ning seega veedavad liikudes meeldivamalt aega, kui seda üksi tehes. Aktiivne eluviis valmistab rõõmu ja ühendab noori. Absoluutselt iga indiviidi pole võimalik liikuma saada, kuid praegust olukorda annab kindlasti parandada.
Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg). Väikseim kahepaikne on Kuubas elav 1,2 cm pikkune konn. Kus kahepaiksed elavad? Kahepaiksed, nagu nende nimigi ütleb, on seotud kahe elupaigaga - vee ja maismaaga. Ühed neist veedavad vees suurema osa ajast, teised siirduvad sinna vaid sigimisajaks. Seetõttu asustavad kahepaiksed eelkõige niiskemaid piirkondi - enamik liike asustab troopilisi piirkondi. Üksikud liigid on aga kohastunud eluks kuivadel aladel ning isegi kõrbes. Eesti kahepaiksed hoiduvad peamiselt veekogude lähedusse. Ebasoodsate ilmastikutingimuste üleelamiseks (talvel) peituvad nad veekogude põhjamudasse ning väljuvad sealt alles kevadel ilma soojenedes. Kuidas kahepaiksed liiguvad?
coulture of other countries. We can also do shopping via TV shpping channels. On the other hand, there are a lot of disadvantages. TV absorbsus much time, which could bring many ilness. TV programmes show violence in fairy-tales, cartoons andprogrammes for children. Watching TV can limit children's imagination. In conclusion, I think that people should limit watching TVand start spending their free time in an active way. Tänapäeval valib telekanal palju aega või aega. Paljud inimesed veedavad oma vaba aega televiisoriga varustatuna. Kuid telerivaatamisel on palju eeliseid ja puudusi. Tv vaatamise peamine eelis on teabeallikas. Meil on võimalik jälgida paljusid loomade, avastuste, ajaloo, füüsika ja paljude teiste teaduse valdkondade haridusprogramme. Tänu telekanale saame teada saada teiste riikide koulutustest. Me võime teha ka sisseoste kanalite kaudu. Teisest küljest on palju puudusi. TV neelab palju aega, mis võib tuua palju ilnessi.
Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal. Karul on
ARVUTI KASUTAMINE AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE SEAS Alex Lõvi 11.D Juhendaja: Olga Tsasova Teema valik Pakus huvi Teema aktuaalsus Eesmärk Tahtsin teada konkreetstest inimestest. Palju veedavad arvuti taga. Millega õpilastele meeldib arvuti/internetis tegeleda. Arvuti mõju spordile, tervisele, õppimisele. Teoreetiline osa Kirjutasin arvutitest Arvuti mõju tervisele. Arvuti mõju spordile. Arvuti mõju õppimisele. Arvuti sõltuvused. Uurimuslik osa Tegin küsimutiku 15 küsimust Analüüsisin vastuseid Võrdlesin poisse ja tüdrukuid. Võrdlesin spordialasid. Kokkuvõte
Leopard on hädaohtlik kiskja. Tungib kallale teistele metsloomadele, hiilib salaja küladesse ja murrab maha koduloomi, kütib linde. Kohates inimest, püüab leopard peitu jääda. Kui aga leopard märkab, et inimene teda nägi, kargab tingimata kallale. Eluviis Enamik leoparde on erakliku eluviisiga, kuigi neid on õnnestunud jälgida ka paaride ning isegi väikestes rühmadena. Erandiks on siinkohal innaaeg, kus mõlemast soost loomad kokku saavad ning aeg, mille kutsikad emaga koos veedavad. Põhjus on lihtne: kui ühel ja samal territooriumil elaksid kaks leopardi, siis nad oleksid üksteisele konkurentideks ja peletaks kõik saakloomad sellelt territooriumilt minema. Sarnaselt teiste kaslastega märgistab leopard oma jahilõigu uriiniga ning sügavate küünistusjälgedega puutüvedel. Seal, kus saakloomi on külluses, on leopardi territooriumid väiksemad, kui seal, kus saakloomi napib. Tavaliselt on isasloomadel
Kilbi rühma vastavalt sellele, kuidas nad värvus aga oleneb keskkonnast. peidavad oma kaela kilbi sisse. Kaela Kilpkonnalistel on jäigad tagasitõmbamise mehhanism on erinev. See võib tõmbuda külgsuunas nokakesed, mida nad kasutavad või otse õlavõõtmete vahele. oma toidu lõikamiseks ja Enamikel kilpkonnalistel, kes närimiseks. Neil puuduvad hambad, veedavad suurema osa enda elust mis kadusid umbes 150-200 maapinnal, nende silmad asetsevad miljonit aastat tagasi. otse alla. Maapealsetel kilpkonnalistel on Merikilpkonnalistel asetsevad silmad lühikesed ja vastupidavad jalad. aga näärmete läheduses, mis Enamasti nad liiguvad aeglaselt kaitsevad liigse soola eest. enda raskete kestade pärast. Nende väliskiht on osa nahast
Tüdruk saab kõik asjad, mida ta soovib, kuid ta pole õnnelik, sest isal pole tütre jaoks kunagi aega. Ühel päeval lubas isa tütrega kinno minna, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna isa unustas. Rebecca oli väga nördinud, et isa ei tulnud ja seega otsustas hotellist jalga lasta. Kui isa tütart paaniliselt otsis, tutvus too kodutu Pillega, kellele ostis toitu, uusi riideid ja puhkamiseks hotellitoa. Veel kohtus Rebecca kohvikus Taanieliga ja nad veedavad koos terve päeva. Lõpuks lahutas isa ja tütart ainult maantee. Rebecca ületas selle, kuid sattus avariise ning jäi liikumisvõimetuks.
Birgit Grünbaum, Hedy Vihermets, Kadi Kuusküll 6-7 AASTASTE LASTE ARVUTIMÄNGUD Tänapäeva lapsed veedavad arvuti ees küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud
Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu · Päeval puhkab, liigub öösel · Toit: hiired, jänesed, linnud, metskitsed
KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte
vastsündinuna kaalub karupoeg 300-500g.Pikkus on 160-250 cm, eluiga võib ulatuda kuni 50 aastani. 1.3. Elupaik Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine
Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse. Ta käib seal klaveril harjutamas. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi.Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti
Rohukonn on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23- 2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 ° C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja
ja tegevusi järgmise skkemi abil: Aseta sündmused toimumise järjekorda Nimeta põhiidee, sündmus või fakt Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on madalad Puugi elu ja areng
Välimus: Angerjas on tumedavärviline, tihedad hambad, nahas asetsevad soomused, selja-, päraku- ja sabauimed on kokku kasvanud. Suurus: Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele. Elupaik: Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1-1,3 mm.
Tulemused 1. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. 2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. (42,5%) 2. hüpoteesi kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja suhtlusvõrgustikus. Kokkuvõte Uurimusest selgus, et Keila Kooli 5ndate klasside õpilased kasutavad internetti enamasti suhtlemiseks ja veedavad internetis keskmiselt 1,525 tundi päevas. Äitah kuulamast!
ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks.
Armastus ja sõprus Armastus ja sõprus on kaks väga erinevat tunnet, kuid nendes võib leida midagi ühist. Igaüks meist on tundnut kas või ühte nendest imepärastest tunnetest. Sõprus on sõbralik suhe inimeste vahel. Kui inimeste vahel on sõprus, siis nad hoolivad ja aitavad üksteist ning veedavad palju aega koos kuskil lõbutsedes. Sõprus võib esineda vastassugupoolte vahel, kuid samuti võib esineda sama soo esindajate vahel. Tavaliselt on inimeste vahel sõprus siis, kui mõlemal poolel on sarnane mõttemaailm või hoopis nende huvid on mingil määral sarnased. Sõprus võib areneda väga märkamatult. Armastust on väga raske seleteda sõnadega. Armastus on iga inimese jaoks erinev, sest igaüks tunneb ja seletab seda omamoodi. Armastuse aluseks on tavaliselt
sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ebapopulaarsetele töödele: näiteks hauakaevajaks, sõnniku koristajaks või midagi sellist. Aga need kellel on hinded väga head, saadetakse enne suvevaheajale minekut kosmosesse ekskursioonile ning veedavad seal paar päeva ja uurivad teisi planeete samal ajal, kui teised teevad koolitööd.
SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks ´´Mis on kultuur ja millist kultuuri eelistavad Kunda Ühisgümnaasiumi gümnasistid´´ sellepärast, et tahtsin teada saada, kuidas õpilased veedavad oma vaba aega ja millist kultuuri nad tarbivad. Uurimust viisin läbi põhjaliku küsitlusega, kus küsitlesin gümnasiste (aastal 2011). Uurimistöö sisu kirjutades tuginesin küsitluste tulemustele ja kasutasin palju oma arvamust ja nägemust. Seega ei pruugi antud uurimistöö olla kõigile vastuvõetav, kuna tekst võib tunduda väga radikaalne. Loodan, et antud tööd lugedes saab lugeja aimu noorte tegemistest ja hobidest Kundas.
mäger Koostas: Kristiina Veelaid välimus Mäger on jässaka kehaga Tal on lühikesed jalad Hallikas karv Valge koon Üle silmade ja kõrvade jooksevad mustad triibud Mäger on keskmise koera suurune elukohad Elab urus Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele ÜLDINE Talveks ...
üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid. LEST (Platichthys flesus). Esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magestunud lahtedes ja avameres enam kui 150 meetri sügavusel. Olemas on kaks ökoloogilist rühma: sügaval kudev lest ning rannikul kudev lest. Noored kalad veedavad esimesed eluaastad madalates rannikupiirkondades mõne meetri sügavusel.
Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasvada vägivallaks. Ja mitte sellepärast, et kool iseenesest kuidagi vägivalda soodustaks, lihtsalt kool on koht, kus lapsed veedavad väga suure osa oma ajast. Koolikeskkonnas avalduvad lastevahelised suhted ja hierarhiad. Need suhted peegelduvad otseselt lastele iseloomulikke suhteid, aga ka ühiskonnas valitsevaid laiemaid sotsiaalseid konflikte
annaabi.ee 
