Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mississippi jõgi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mississippi jõgi
Mississippi jõgi on Ameerika Ühendriikide keskosas. Jõgi on pikkuselt teine pikim jõgi Ameerika Ühendriikides. Jõe pikkus on 3950 kilomeetrit, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 ruutkilomeetrit.
Mississippi jõgi algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse setterikas Missouri. Kusjuures nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel. Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River . Üleujutuste vältimiseks äääristavad jõe kaldaid tammid.
New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise delta . Jõgi kannab Mehhiko lahte aastas 360-450 miljonit tonni setteid, seetõttu ka delta pidevalt suureneb.
Mississippile on omane veetaseme suur kõikumine ja üleujutused. Eriti katastroofiline üleujutus oli 1937, kui veetase tõusis Cairos 17 m ja 75 000 inimest jäi peavarjuta.
Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Ta läbib kogu riigi põhjast lõunasse, jõgikond hõlmab 31 osariiki, laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Kanalite ja jõgede kaudu on Mississippi ühenduses Suure järvistuga, Mississippi suudmest ülesvoolu on laevasõidu tarbeks rajatud 26 lüüsi.
Mississippi jõgi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor c k Õppematerjali autor
Lühikirjeldus ja illustreeriv pilt

Sarnased õppematerjalid

Mississipi
1
docx

Mississipi

Uurimistöö Mississipi Mississipi jõgi asub Põhja-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 50­80 000 m³/s, vähim 3­5000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel

Geograafia
Uurimustöö-usa
14
doc

Uurimustöö-usa

suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12..

Geograafia
USA
14
doc

USA

Kansas KS 82277 Topeka Kentucky KY 104749 Frankfort Louisiana LA 134382 Baton Rouge Lõuna-Carolina SC 82965 Columbia Lõuna-Dakota SD 199905 Pierre Lääne-Virginia WV 62809 Charleston Maine ME 86542 Augusta Maryland MD 32160 Annapolis Massachusetts MA 27360 Boston Michigan MI 250941 Lansing Minnesota MN 225365 Saint Paul Mississippi MS 125546 Jackson Missouri MO 69709 Jefferson City Montana MT 381156 Helena Nebraska NE 200520 Lincoln Nevada NV 286367 Carson City New Hampshire NH 24239 Concord New Jersey NJ 22608 Trenton New Mexico NM 315194 Santa Fe New York NY 141205 Albany Ohio OH 116096 Columbus Oklahoma OK 181196 Oklahoma City

Geograafia
Ameerika
12
doc

Ameerika

põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja- lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi

Euroopa
Maateaduste alused-kordamisküsimused
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

Põhjameri, Beringi meri saartevaheline meri ­ maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered ­ veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered ­ Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi ­maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke ­ kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest.

Maateadus
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil ­ kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma ­ mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler ­ uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi ­ magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts ­ magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes.

Eesti loodusgeograafia
Maa kui süsteem
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun