1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatak...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
Antud uurimuse kinnitamiseks ja ilmestamiseks on kasutatud ka tsitaate. Pillia, E., Sammul, M., Post, P., Aasjõed, Ü., Kruusamäe, K. (2013). Eesti kõrgkoolide esmakursuslaste õpi- ja teadmuskäsitus. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 1, 2013, 156–191. Artikli eesmärgiks on uurida, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Uurimuses kasutati etteantud vastusevariantidega ankeetküsimustikku. Eesmärk oli luua küsimustik, mis kõnetaks üliõpilast, kuid annaks ühtlasi õppejõule esmase arusaama, mida üliõpilane ootab õppeprotsessist ning kuidas paremini toetada õppijakeskset lähenemist. Küsimustikule vastasid viie Eesti kõrgkooli esmakursuslased, kelle vanus jäi vahemikku 18-51 eluaastat. Analüüsides kasutati vastuste koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes üliõpilane, kes käsitab teadmist kui oskust ja väärtustab kogemusi
..........................................9 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesti keeles. Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas noored sisustavad oma vaba aega. Sammuti uurime välja, mis vahet on Vaba aja üldisel mõistel ning, kuidas kirjeldavad seda noored. Oma uurimuse teema valisime sellepärast, et noored hulguvad kasutult ja tegevusetult mööda linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5
Analüüs põhineb Tartu ja tartlaste uuringu (2003) andmetel. Analüüsi käigus vaatan, kas rahuolu turvalisusega sõltub vastaja soost, haridusest, vanusest ning kas sellel on seos laste arvu ja linnaosaga. Vaadeldavate tunnuste iseloomustus Tunnus „Rahulolu üldise turvalisuse tasemega Tartu linnas” oli mõõdetud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähendas „üldse ei ole rahul” ning 5 tähendas „väga rahul”. Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%). Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72. Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps.
...….…….9 SISSEJUHATUS Uurimistöö eesti keeles. Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas noored sisustavad oma vaba aega. Sammuti uurime välja, mis vahet on Vaba aja üldisel mõistel ning, kuidas kirjeldavad seda noored. Oma uurimuse teema valisime sellepärast, et noored hulguvad kasutult ja tegevusetult mööda linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega 2 KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4
............................. 21 2 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida ja kirjeldada, kuidas suhtlevad Lasnamäe Prisma Peremarketis müüja-kassiirid klientidega. Kuna ma ise töötan samuti müüja- kassiirina, siis oleks huvitav teada, kuidas minu kolleegid klientidega suhtlevad ja mida teatud olukordades ette võtavad. Uurimismeetodiks valisin lihtsa ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Vastuseid lugedes sain teada, mida arvavad teenindajad klietidega suhtlemisest. Küsimused valisime ühiselt kogu klassiga välja. Sorteerisime kõige sobivamad ja lisasime ankeeti. 3 2. KÜSITLUS Tere armas kolleeg! Minu nimi on --------- Õpin Tallinna Teeninduskoolis müügikorraldust. Teen uurimustööd teemal „Suhtlemine kliendiga“. Palun leia aega minu küsimustikule vastamiseks.
· 5. Uurimistöö metoodika ja valim Uurimistöö eesmärgiks on uurida koolilaste teadmisi saksofoni kohta. Lähtuvalt eesmärgist kasutan uurimstöö meetodina küsimustikku. Küsimustiku valisin, sest ~9-10 aastastele lastele on sellele kergem vastata. Küsimustikuga uurin nende teadmisi saksofoni kohta. Uurimuse viisin läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi 3.D klassi õpilastega. Uuringus osales 19 õpilast. Vastamisega läks aega 5 minutit. Küsimustikus oli 10 küsimust vastusevariantidega Jah/Ei/Ei tea. Uurimistöö analüüs on koostatud arvutil. Analüüside vormistamisel kasutasin Microsoft Word 2010-t ja Microsoft Excel 2010-t. 6. Küsimustiku tulemused Alljärgnevalt analüüsin küsitluse käigus saadud andmeid. Kõige rohkem üllatas mind, et mitte keegi 19 õpilasest ei mänginud saksofoni ega ka keegi nende perekonnast. Kuid samas järgmise küsimusega vastas 10 õpilast, et nad siiski teavad kedagi, kes mängib saksofoni
november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/vyb4ibu33v MILJONIMÄNG Mängu eesmärk: Kinnistada seni omandatud teadmisi mängulise tegevuse kaudu, ärgitada õpilasi küsimusi koostama ja neile võimalikke vastusevariante pakkuma. Mängu kirjeldus: · Mängijad istuvad laudade taga, ees paber ja pliiats. Eelnevalt on õpetaja koostanud eakohalised loodusteemalised küsimused (umbes 20) koos vastusevariantidega. Õpetaja on need vormistanud Power Point programmi slaidiesitlusena. · Mängijad koostavad ise küsimusi, mis sobiks miljonimängu. Samas annavad ka vastusevariandid koos õige vastusega. · Toimuvad voorud õpilaste koostatud küsimustega. · Selgitatakse iga vooru võitjad. Üldvõidu saab see, kes kogub kõikide voorude kogusummas kõige rohkem punkte. Vajalikud vahendid: kirjutusvahendid, paberid, arvuti + projektor Reeglid: Mängijad vastavad küsimustele
säästab teiste inimeste aega. Lisaks on plussiks kohene ülevaade tulemusest. Miinuseks on kindlasti see, et puudub ülevaade algandmetes, info võib olla lünklik ning mõnikord ka puudulik. Teiseks kasutatavaks meetodiks oli küsitlus ning selle ankeedi koostamine. Küsitluse positiivseks küljeks oli see, et saadi mingil määral aimu, mida inimesed arvad. Küsitluse ankeedis kasutati erinevaid tüüpe küsimusi ( avatud, poolavatud ja etteantud vastusevariantidega ), mille kasutamisel tulid välja head ja halvad omadused. Näiteks on etteantud vastusevariantidega küsimustele lihtne vastata, aga need ei pruugi kajastada vastaja täpset arvamust. Seevastu oli avatud vastustega küsimustele raskem vastata ning ajakulu oli suurem, aga need kajastavad rohkem konkreetsete vastajate nägemust. Kolmandaks meetodiks oli intervjuu. Intervjuu on uurija suhtes nõudlik uurimismeetod, mistõttu selle edukas läbiviimine eeldab kogemusi ja hoolikat planeerimist
ühte tunnust (küsimust). Andmetabel aitab saada üldpildi tulemustusest, samuti võimalikest sisestusvigadest ja puuduvatest vastustest. Levinud on sõnalised vastusevariandid andmetabelis kodeerida, näiteks rahuoluküsimused kodeeritakse 5-palli (7-palli vm) skaalaks. Järjestustunnuste puhul ongi kodeerimine mõistlik, sest saame teha kõkkuvõtvaid arvutusi (keskmine rahuolu, keskmine haridustase), kuid analüüsija ei tohi tulemuste interpreteerimisel kaotada seost tegelike vastusevariantidega. Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust. Andmetabelis võib olla erinevaid vigu, toome siin välja süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatiline viga on üldjuhul mõõtmisvahendi viga, see tähendab, et kõikidel vastajatel on vastused mingi süstemaatilise veaga
Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti uurimismeetodiks sellepärast, et see võimaldas respondentidel vastata anonüümselt ja tegelikkust moonutamata ning oli autori poolt eelistatud seetõttu, et võimaldas kiiresti koguda suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust. Ankeet koosneb 25 küsimusest ja on jaotatud kaheks mõtteliseks blokiks. Esimese bloki küsimused olid vastamiseks kõikidele respondentidele ja andsid andmeid koolinoorte üldteadmistest kanepi kui uimasti kohta. Samuti ennetustöö toimimisest ja mõjust koolinoortele. Esimese bloki viimase küsimuse jaatava vastuse korral jätkasid teise
mõisted, omadussõnu mitte kasutada. 2. Kallutamata ei anna vihjet vastuseks. 3. Neutraalsed ei tohi mõjutada inimest, ei tohi olla suunavad (olla positiivsed või negatiivsed). 4. Lühidad ja konkreetsed ei tohi olla pikad ja kordavad ning vastajat väsitavad. Küsida üks küsimus korraga. Küsimuste tüübid · Lahtised küsimused spontaansed vastused, annavad vastuse miks nii või naa arvatakse. · Kinnised küsimused tasakaalus vastusevariantidega. Soovitused · Hindamisskaala: järjestamine, Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, numbriline (1-4 hea, pigem hea, pigem halb, halb, ei tea keskmise väärtusega, 1-7 numbriline hinnang ühe pikkusega vahemikud), · Sagedus küsida mitu korda (iga päev, 2-6 korda nädalas, kord nädalas, kord kuus, mitte kunagi). · Kas küsimustel jah/ei vastusevariandid. Hüpoteetilisi küsimusi mitte esitada. Audit
Eraldisesiva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest. Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2). §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti. Neljandaks on stabiilsuse argument §105 lg4, mis ei sobi PS-e muutmise rahvahääletuse korda. VII Rahvahääletuse läbiviimine 1. Algatamine, mis on sätestatud RKKTS §§128-130. 2. Küsimus RKKTS §128 lg3 JAH või EI vastusevariantidega sõnastus. 3. Riigikogu pädevuse kontroll 3-4-1-20-09, kui vastus EI, siis §105 lg4 alusel riigikogu erakorralised valimised. 4. Menetlus riigikogus. 5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9. 6. Hääletamine. 7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2 Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104
(Tepp) (Tepp) Uurimuslike intervjuude liigid Struktureeritud intervjuu · Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu: · Kindlad küsimused etteantud järjekorras ning kasutatakse standardiseeritud või identseid fikseeritud vastusevariantidega (ankeetküsitluse küsimusi; vastusevariandid on ette antud; suuline vorm= suulises vormis läbiviidud ankeet · Kasutatavad hoiakute, arvamuste, motivatsiooni · poolstruktureeritud intervjuu (teemaintervjuu): uurimiseks määratletud on küsimuste üldine temaatika ning · Sobiv meetod juhul, kui küsimused; kasutatakse avatud küsimusi
muutumise kohta tehtud üldiseid järeldusi saab laiendada kogu Eesti õpilaskonnale. 48 LISA 1 Küsitlus Lugemise uuring Klass: 5 / 8 / 11 A / B / C Sugu: M N Küsitlusest saadud andmeid kasutatakse uurimistöö tegemiseks lugemisharjumuste muutumise kohta vanuse kasvades. Kogu küsitlus on täiesti anonüümne. Jah/Ei küsimuse korral tõmmata sobivale vastusele ring ümber. Kui vastusevariantidega küsimuste korral ei ole palutud märkida ainult üks vastus, siis märkida kõik sobivad. Sobiva variandi puudumisel märkida Muu ja kirjutada ise sobiv vastus punktiirjoonele. 1. Kas jälgid regulaarselt ajalehtede internetiväljaandeid/muid uudisteportaale? Jah / Ei 2. Kas loed regulaarselt internetipäevikuid (blogisid)? Jah / Ei 3. Kas Sinu peres käib mõni ajaleht? Jah / Ei 3.1. Kui jah, siis nimeta kõik: .........................................................................
sobiv? 4. Kas töökohti on vahetatud sageli? 5. Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud? 6. Missugused on olnud kandidaadi senised töötulemused ning kas temaga jäädi eelmistel töökohtadel rahule? 7. Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? Test Küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud), tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel kiirus,
/// Küsib kasutaja poolt suvaliselt sisestatavat vastust
///
/// Küsimus
///
4. Kas töökohti on vahetatud sageli? 5. Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud? 6. Missugused on olnud kandidaadi senised töötulemused ning kas temaga jäädi eelmistel töökohtadel rahule? 7. Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? 44 Test Küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest
töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud teemakohased teadmised, kuid mitte samade inimestega, kes tegid läbi PSI. Eesmärgiks on kontrollida esialgset, PSI-etapis saadud pilti ja seda kinnitada (või ümber lükata). Struktureeritud intervjuud viidi läbi 14.detsembrist 2005 kuni 30.detsembrini 2005. Kõik intervjuud viidi läbi Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt. Kokku intervjueeriti 39 inimest,
arv % Jah 367 52,1 573 59,9 Ei 240 34,1 273 28,5 Pole valmisõigust 88 12,5 106 11,1 Vastamata 9 1,3 5 ,5 KOKKU 704 100,0 957 100,0 ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -7- 4.4. SAGEDUSTABEL (Analyze/Tables/Tables of Frequencies) Tabel 5. Kui huvitatud te poliitikast olete? Vastajate arv % väga huvitatud 139 8,4% üsna huvitatud 606 36,7% vähe huvitatud 700 42,3% üldse ei tunne huvi 208 12,6% KOKKU 1653 100,0% Tabel 6.Mitme küsimuse (ühesuguste vastusevariantidega) vastused koos. Üldine rahulolu... riigi majandusliku olukorraga valitsuse tööga hariduse olukorraga riigis tervishoiusüsteemiga riigis Sagedus % Sagedus % Sagedus % Sagedus % Üldse mitte rahul 205 12,6% 209 12,9% 28 1,8% 45 2,8% 1 128 7,9% 134 8,3% 22 1,4% 52 3,2% 2 199 12,2% 211 13,1% 60 3,8% 137 8,4% 3 310 19,0% 279 17,3% 133 8,4% 210 12,9% 4 231 14,2% 216 13,4% 134 8,4% 203 12,4% 5 248 15,2% 259 16,0% 267 16,8% 265 16,2% 6 131 8,0% 132 8,2% 239 15,1% 208 12,8% 7
teile sobiv? 4. Kas töökohti on vahetatud sageli? 5. Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud? 6. Missugused on olnud kandidaadi senised töötulemused ning kas temaga jäädi eelmistel töökohtadel rahule? 7. Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? Test küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: · füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), · intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), · isiksustest suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud),
2) test käsitletakse kui ühte eksperimenteerimise liiki. Eksperimenteerimisel on kasutatavad nn afektiivsed testid. Afektiivsed testid on mõeldud inimeste isiklike vaadete väljaselgitamiseks ja nad teatud mõttes provotseerivad inimesi oma mõtteid avaldama. On 2 liiki teste: · pilttestid hoiakute väljaselgitamiseks; · testid, millega püütakse välja selgitada inimeste õigusteadvust. Inimestele antakse lahendada mingi konkreetne kaasus koos vastusevariantidega. Näide: Prantsusmaal tehti test kus küsiti abielupaaridelt kuidas nad toimiksid saades teada abielurikkumisest. Küsitleti 578 abielupaari. 25% küsitletutest eelistas puhtalt aktsepteeritavaid lahendeid. Küsimuste tüübid nende vormi järgi. Lähtudes vormist saab eristada: 1. Lahtised ja kinnised küsimused. Lahtine küsimus on selline küsimus, millele on respondendil võimalik vastata vabas vormis, s
annaabi.ee 
