Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
toonasele nõukogude ideoloogiale. Ajad on muutunud, aga mälestused ja laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõnastades ja näidates ühiskondlikke
18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL
meloodias. Uut monoodilist stiili valmistasid ette 16. sajandi lauluseaded: polüfoonilisi laule, eriti neid, kus meloodiana domineeris ülemine hääl, seati umber soolohäälele lauto saatel. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot. Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse. Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Viimane kuulutati koguni barbaarseks, kuna selles ei jälgita poeesia loomulikku rütmi ning tekst läheb kuulaja jaoks häälte keerukas põimumises kaduma. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja väärtuslikem muusika on ühehäälne saatega meloodia, mis jälgib täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastu
meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER
Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
· Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna positivismile; teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest; tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne), nendest tuletatakse teksti tähendus ja väärtus. Uuskriitika usk objektiivsusesse väga suur.Nõuab lugejalt suuri kogemusi, siiski ei suuda kaks
*ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel
kirjutistega. Remarque’i on peetud ka sidumata kirjanikuks mis tähendab seda, et kirjanik ei olnud seotud mitte ühegi poliitilise vooluga ning oli tugevalt apoliitiline. Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve vastu ning nõudsid üksikisiku õiguste tõsmist kõrgemale kollektiivsetest huvidest. Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse, kus ta ei sidunud end ühegi ideoloogiaga, jäi kaasvastutus oma rahvuse esindajana teda saatma ning see kajastub ka tema teostes.
jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik:
korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine
Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel
Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo" Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed
· Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse. Muusikat hakati looma ka tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid. Instrumentaalmuusika ülekaal. · Barokiajastu vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). · Ooperi kujunemine 17
mõndade arvates (kognitiivne regionalism); võib ka välisohu survel tekkida o riikidevaheline koostöö – Balti koostöö, Põhjamaade Nõukogu o riikide poolt toetatud regionaalne organisatsioon o regionaalne kokkukuuluvustunne Kuidas regionalism maailmapoliitikas võiks välja näha? o Realistlik koolkond selgitab regionalismi lähtudes hegemoonist. Regionalism kujuneb välja vastuseisuna hegemoonile. Contadora grupp ühendas mõningaid radikaalselt mõtlevaid Kesk-Ameerika riike, kes lõid ühe regionaalse org-i ainult selle mõttega, et kuidagi seista vastu USA-le. ASEAN loodi Vietnami vastu. Väike-Antant oli suunatud Ungari vastu. Pärsia Lahe Nõukogu on suunatud Iraani vastu. luuakse institutsioon koos hegemooniga, et piirata tema võimu – EL ja
Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused
Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused
vaid pigem juhuslik. Võrdlust masinaga appi võttes surm saabuks siis kui inseneridel (arstidel) kas puuduvad oskused mehhanismi ,,parandada" või kui see 15 osutub liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Elu ja surma vastuolu taandatakse seega terve olemise ja haige olemise vastuoluks (korrelatiivne vastandumine asendub otsesega, sest mõlemad fenomenid on organismile omased ning nende vahekorda saab kujutada vastuseisuna lineaarsel sirgel). Mõjutas organismi (elu ja surma) mehhanitsislikku käsitlemist nn eksperimentaal- terapeutika. 1900. aastal demonstreeris Ivan Pavlov (1849-1936) katseid, mida oli teinud koeral, kelle kaelal läbi lõigatud vaagus närv. Selline loom peaks surema, kuid Pavlov hoidis looma elus, viies läbi terve kompleksi kõikvõimalikke meditsiinilisi manipualtsioone (vt Companion Encyclop. of the History of Medicine, p. 266), mille