päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Vastlad Vastlaid ehk talve ärasaatmise püha peeti viimasel nädalal enne suurt paastu. Kui eestlased peavad vastlaid peamiselt vaid ühel päeval, siis venelastel kestavad need terve nädala. Vastlad olid au sees nii maal kui ka linnas üle kogu Venemaa. Sellele pühale oli iseloomulik, et söödi rohkesti rammusat toitu ja pruugiti joovastavaid jooke. Toidust eelistati koort, kohupiima, juustu, mune, pliine, sõrnikuid ja lepjoškasid jookidest õlut.
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda
laste kasvatamine, toidu valmistamine, kodune maja pidamine, laste õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED:
Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus www.folklore.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee www.maaleht.ee www.eesti.ca Aitäh tähelepanu eest!
Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks. Vastla- ehk karnevalipidustused ületasid kestvuselt ja lõbustuste mitmekesisuselt kõiki teisi kirikukalendriga seotud pidustusi. Vastlad algasid nn väikese vastlapäevaga vastlapäeva eelse nädala neljapäeval. Suured vastlad algasid vastlapäeva eelsel pühapäeval ja kestsid vastlateisipäevani, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana. Tallinnas tähistasid vastlaid kõige suurejoonelisemalt kaupmehed pidustusi korraldasid Tallinna Suurgild (kaupmeeste ühendus) ja Mustpeade vennaskond (vallaliste kaupmeeste ühendus). Need pidustused nn vastlajoodud kestsid 1415 päeva.
Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Kardipäev - Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Jõulutoidud
Koosneb kolmest osast: “Lossi varemed” “Naljand” “Sõnadeta laul” Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus September - Jaht Oktoober - Sügise laul November - Troika
seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid
Balletid "Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja" Ooperid "Vojevood" (1868) "Undiin" (1869) "Opritsnik" (1872) "Jevgeni Onegin" (1878) "Orléansi neitsi" (1881) "Mazepa" (1883) Sümfooniad 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" on kirjutatud aastal 1876. Osad: Jaanuar. Kamina ääres (ka Kolde ääres, Kamina ees) Veebruar. Karneval (ka Vastlad) Märts. Lõokese laul (ka Lõoke) Aprill. Lumikelluke Mai. Valged ööd Juuni. Barkarool Juuli.Niitja laul August. Viljalõikus September. Jaht Oktoober. Sügislaul November. Troika Detsember. Jõulud Isiklik arvamus Olen käinud vaatamas ballette ,,Luikede järv" ja ,,Pähklipureja". Mulle need väga meeldisid ja läheks neid iga kell uuesti vaatama. Ma ei ole küll väga suur klassikalise muusika austaja, kuid P.Tsaikovski tööd tunduvad mulle isegi huvitavad
Pidustustel oli tavaliselt kiriklik taust, kuid sageli kasvasid need kiriklikest raamidest välja. Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linna oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Peaaegu alati kuulusid vastlate kavva ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veerevatel vankritel. Osal näitemängudel oli ka sügavam usuline taust. Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli tekste illustreerivaid pantomiime. Aja jooksul kasvasid
september) püha Miikael · Kadripäev (25. november) püha Katariina · Germaani ja slaavi usud on muutunud enamus tähtpäevade sisu ja kombestiku. (N: jõulud) · Jõulukombed: vanade eestlaste komme õlle tegemine, küpsetati jõuluorikat. Jõulukroon õlgedest, riputati lakke. Sõna ,,jõulud" on skandinaavia päritoluga. · Suvisted - maarahva pööripäev, jaanipäeva üks komme purjus peaga üle lõkke hüpata, tulnud venelastelt. · Vastlad, lihavõtted, jüripäev RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVADE MUUTUMINE TÄNAPÄEVAL · Talupoja uskumuste ja kombestiku taandumine. · Tänapäeval eelkõige meelelahutusliku ja ajaviitelise eesmärgiga. · Minevikupärandi meenutamine humoristliku varjundiga. · Tähtpäevade ühtlustumine Lääne-Euroopa kombestikuga. (N: valentinipäev, halloween) RAHVAKALENDRI OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD · Kombestik enam vähem välja kujunenud, kuid võivad erinevad regiooniti.
Koosneb kolmest osast: "Lossi varemed" "Naljand" "Sõnadeta laul" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt. Jaanuar - kamina ees Veebruar - Vastlad Märts - Lõokese laul Aprill - Lumikelluke Mai - Valged ööd Juuni - Barkarool Juuli - Niitja laul August - Viljalõikus September - Jaht Oktoober - Sügise laul November - Troika
Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. RÕIVASTUS 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.
26.Linnarahva pidustused *Neid pidasid nii gildid ja tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja. *Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gilt või tsunft omaette üksusena, nende vanemate juhatusel. *Vastlad olid ülemeelikud, kuna suguelu oli keelatud paastu ajal. Vastlad : rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja lauldi siivutuid laule. Vastlate hulka kuulusid ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linna veetavatel vankritel. NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime
Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsioonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad (võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtted või vastlad kestsid koguni nädala. Palvused, ristikäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikeseks aeg maha võtta ja puhata. Rahvustoidud Vene rahvusköök hakkas kujunema juba IX sajandil. Ent sellisena, nagu ta on jõudnud meie
9 Kokkuvõte Venelaste iseloom on kujunenud pika aja jooksul. Venelased on sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged. Iseloomulikud on neile elurõõm ja tagasihoidlikkus ning austamine. Venelaste huumor on terav, salvav, sageli isegi pilkav kuid oma igapäevaste naljadega on nad kahe jalaga maa peal. Venelaste olulisemad pühad on lihavõtted, jõulud, talisted, vastlad, troitsa, peetripäev, jüripäev. Suurmeid pühi peetakse seal kolm-neli päeva, mõned kestavad isegi nädala. Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Vene keele ajalugu on väga pikk. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Venemaa on pindalalt maailma suurim riik ning paikneb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa loodus on väga mitmekesine oma suure pindala poolest.
köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama
administratiivseid küsimusi ning täideti religioosseid ja majanduslikke kohustusi.13 Keskaegsete pidustuste uurimisel on erilist tähelepanu pööratud linnade peokultuurile. Keskajal tähendas pidusöök palju enamat kui lihtsalt söögi ja joogi nautimist, see oli väga tähtis osa kogu ühiskonna elus. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja pidustused, mis olid seotud traditsioonidega (vastlad, jõulud, mardipäev, nelipühad, pulmad). Üks tuntumaid pidustusi keskaegses Tallinnas oli maikrahvi valimine kevadel, kui ilmad soojemaks läksid ning kõige luksuslikum ja suurejoonelisem pidu olid ordumeistri ning komtuuri14 vastuvõtud. Keskaja luksusel oli kaks külge kvalitatiivne ja kvantitatiivne. Ühe puhul samastati luksust varandusega, siis teise puhul tähendas luksus väärtuslikumate kaupade kasutamist. Hiljem ei
mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid. Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele 13. Vana-Võrumaa: suitsusaun (UNESCO)
2002 ,,Tähistaeva killukesed", op 89 2003 ,,Benedicamus Patrem", op. 90 (4 versiooni) 2003 ,,Tuhala lood", op 91 2003 Oratoorium ,,Pro Patria", op. 92 2004 Kooripoeem ,,Emakeel", op 97 2005 ,,Benedictus", op 98 2005 Meeskooritsükkel ,,Elu triloogia", op 99 2005 Oratoorium ,,Veni Sancte Spiritus", op. 100 2005 ,,Kadrikantaat", op. 101 2005 ,,Plahvatus", op. 103 2005 ,,Supp, praad ja magustoit", op. 104 2005 ,,Imet loomas päikesele", op 110 2006 Koguperekantaat ,,Vastlad", op 106 2006 ,,Eestlastele" 2007 ,,Jaanikantaat", op. 108 2007 ,,Me sõna on armastus", op. 109 2007 ,,Ikos", op. 111 2007 ,,Loits Taanile", op. 112 2007 ,,Loits Eestile", op. 112 2008 Missa nr 5 ,,Chateau Rocher", op 113 2008 ,,Veni creator spiritus", op. 114 2009 Missa nr 6 ,,Madise missa" Filmimuusika: 1988 ,,Ilvese lugu", op 18 22 1989 ,,Rukkilill", op 21 1989 ,,Ilmalind, op 22 1990 "Suitsupääsuke 1993 ,,Kandlekuusk", op 47
kolistada. 30 Rituaalsed toidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Mardihani Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Hane on kujutatud piiskop Martinuse kõrval pühapiltidel, sest legendi järgi oli ühe tema jutluse ajal sekkunud korduvalt oma kaagatamisega hani
Esimene oli raamatukultuur, teine kiht oli väga hästi arenenud. Siiski olid ka rahvakultuuris välja arenenud kõik kultuurizanrid. Igasugused mängud ja etendused olid keskaja kultuuris suure kahtluse all. Igasugune maskeering, teiste inimeste ilmingu enda peale võtmine oli patt. See kõik oli seotud Jumala poolt inimesele antud loomuse muutmine. Hea kristlase jaoks ei olnud võimalik osaleda teatrietendustes. Ainult mõningatel perioodidel oli see lubatud karnevaliperioodil (vastlad, enne jõule oli svjatki). Nii arenes välja ka nukuteater. 17. saj hakkas aga arenema juba teater meie sõna tähenduses. Kokku oli kutsutud inimeste rühm, kes hakkas lavastama näidendeid. Sõna 'teater' asemel kasutati sõna 'komöödia', kuna teatrit tõsiselt ei võetud. 1672. esitati tsaari õukonnas esimene etendus. See oli Peeter I sünniaastal tema sünni tähistamiseks. Mängiti äärmiselt tõsist piibliainelist lavastust Estri raamatu ainetel. See oli religioosne draama
aasta sügisel. tautoloogia korduse liik, öeldu kordamine teiste sõnadega. Tavaliselt korratakse kõlalt ja mõttelt ühelaadilisi sõnu või kõlalt erinevaid, kuid mõttelt lähedasi sõnu. Juhuslik tautoloogia on mõtteviga, see osutab autori stiililisele küündimatusele. Näiteks: Ma elan suures linnas, mida nimetatakse suurlinnaks. (Õpilaskirjandist.) tavandilaulud regivärsilise rahvalaulu liik; perekondlikel sündmustel (pulmad, peied) ning rahvakalendri tähtpäevadel (vastlad, jaanipäev, mardipäev, kadripäev jt) ettekantavad laulud. Näiteks: Tulge jaaniku tulele, tulge tulda hoidemaie! Tuli tükib hoone'eie, säde kipub katuselle, tuletükk toasse, hele helk heintesse. Kes ep tule jaanitulele, peeterile paistemaie, saagu tema mardini magama, küünlapäini üksi küljel, ristipäini ringutama! Saagu ta koju kolletama, seina ääre seenetama! (Rahvalaul.) teaduskirjandus üks kirjanduse põhiliike publitsistika ja ilukirjanduse kõrval
annaabi.ee 
