Kas ma olen uhke selle üle, et olen eestlane. Eestimaa on üks väike riik, mis koosneb põhiliselt sõbralikest ja headest inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks. Kas ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin, et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Kes need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab". Tegelikult on eestlase ainus ametlik tähendus praegu "eesti kodanik".
Eestlane-Kes ta on ? Tihtipeale tekib küsimus 'Kes eestlane on?'. Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused Eestlastel on töö suhtes 7 head omadust: kiirus, kohusetundlikus, tulemustele orienteeritus, töödistsipliin ja töökus, korruptsioonivõõristus ning odavus. Kui on vaja mingi asi ära teha, saavutada tulemus, siis eestlane saavutab selle. Ta otsib selle viisi kuidas selle ära teha, kui vaja muudab lahendust, aga teeb selle tähtajaks ära. Näiteks eestlastele ei pea ütlema, et teha seda ja seda, ta näeb ja teab ise, et ta peab seda tegema. Tänapäeva noored tahava...
Kõnelus iseendaga Peaksin endalt vist küsima, et miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti. Selle põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid. On ka muid asju mida ma peaksin endalt küsima nagu näiteks, et kuidas ma saaksin oma elu paremaks muuta jne. Miks on minu elu nii läinud ja miks mitte teisiti? Sellele küsimusele vastaksin ma nii, et inimene seab ise enda elutee ja mitte keegi teine. Mina olen oma elutee seadnud sellikseks nagu see praeguseks on saanud. Veel ei ole ma kahetsenud oma valikut ja loodan et ei kahetse ka. Miks ma valisin endale sellise elutee? Just sellepärast et mul lihtsalt ei olnud muud võimalus. Elu on igal inimesel raske, ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hea südamlik või mitte. Kõikidel inimestel on omad puudused. Osadel on näiteks koolis parem pea kuiteistel jne
näha. Peale selle, et neil oli pudel käes käitusid väga imelikult umbes täpselt nagu nendes õppefilmides oli ja minu meelest oli see väga nõme. Kokkuvõtteks see noorte probleem joomisega suur aga mul pole isegi tahtmist juua ei pere, sõprade ega kellegi teise seas. Muidugi, kui vanemad mulle aastavahetusel kallavad, siis ma joon selle lonksu ära aga kui nad minult küsiksid mult, kas ma soovin, siis ma vastaksin eitavalt. Pealegi on see lonks ei ole mahlane nagu lastejoogid, vaid on kuiv ja mõrkjas ja see maitse ebameeldiv.
Ma saan hakkama Lugupeetud kuulajad! Kui keegi küsiks minult kuidas hakkama saada, siis vastaksin talle, et kõik mida vaja on natuke eneseusku, vastupidavust, motivatsiooni ja enesekindlust. Kõik takistused, mis mu teele satuvad, ma saan nendega hakkama. Kui mul tuleb koolitöös ette midagi minu jaoks ületamatut, siis ma sunnin ennast sellega tegelema teadmisega, et ma saan hakkama lihtsalt pean saama. Nagu näiteks see kõne, alguses kui õpetaja sellest juttu tegi, siis ma mõtlesin, et see on võimatu, kuidas ma küll sellega hakkama saan. Mul tekkis koheselt
minu jaoks kõik. See on valgus, mis viib elu edasi, kuid pole kättesaadav kõigile." Oma sisimas tunneks ta kibedust, kui peaks kohtuma,või mis veel hullem, kõnelema harimatu matsiga, kes elab päev korraga ning ootab elult vaid tsirkust ja leiba. Parema meelega istuks professor oma kabinetis lahtise raamatu ning helendava arvutiekraani ees ning suhtleks inimestega, kes tema tööst lugu peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud Paulo Coelho teoste lugemine. Ma ei saa küll öelda, et ma tema raamatute jünger oleksin, kuid igat tema teost lugedes leian ma seose iseendaga. Minu rändamiskirg on tulnud tema esimesest teosest, mida lugesin. Paulo Coelho teekond läbi mitmesaja kilomeetri see kajastub raamatus "Palverännak"
esimehena (1929-1940). Tuglasele püstitatud mälestusmärkide juurde juhatab Räpina teelt Vastse-Kuuste tee alguses vasakul pool teed püstitatud märk, mis raiutud paksu raudvõrestikku, millel kiri ,,Väikese Illimari maale". Teed mööda edasi minnes pärast Ahja sidejaoskonda on kultuurimaja kõrval Tuglase park. Parki istutasid puud Tartu üliõpilased. Parki kulgeva teeraja alguses on teeraja kõrval kiviplaat, millel kiri: Kui keegi veel küsiks, siis vastaksin, et tahaks olla väike Illimar. Teerada mööda edasi minnes on suurem kivi, millele kirjutatud: See on mu kõikide rännakute lähtepunkt. Järelejäänud endise õllekoja seinale on kinnitatud plaat, kuhu on kirjutatud: Friedebert Tuglase kasvukoht 1884-1845. a. Friedebert Tuglase nimelise Ahja Keskkooli esisel platsil on Friedebert Tuglase kujuga monument. Kirjandusteadlasena on Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes.
Kaotused on normaalsed osad meie elust ning iga kaotus tähendab midagi. Iga kaotus avab inimesele uue võimaluse ukse ning iga kaotus toob inimese ellu uue inimese, seega kõik on pooleldi võit. Siinkohal tsiteeriksin brasiilia lüürikut ja romaanikirjanikku Paulo Coelhot: ,,Kaotusest me õpime, aga põgenemisega näitame ainult, et vaenlane on võitnud." Seega me peame võitlema, vastu astuma, kuid mitte selleks, et võita, vaid selleks, et õppida. Vastaksin ka Heinz Valkile, et see võidu päev ei saabu mitte ükskord tulevikus, vaid me võidame iga päev, lihtsalt me peame enda sisse vaatama ja mõtlema, mis asjad on kaotus ja võit meie endi jaoks.
lapsevanemad koolilõuna eest maksma on kulutustest maha võetud. Eestis saab laps käia tasuta lasteaias millest on jälle kindlasti abi. Ja nagu ma ka juba sissejuhatuses mainisin, et Eestis saab lapseraha ja lapsepuhkust, arvan, et see on täiesti loomulik, et puhkust saab, kas selleta oleks üldse võimalik, et naine käib kuni sünnitamiseni tööl ja läheb peale sünnitust jälle tööle tagasi? Ei ole. Küsimusele kuidas on need meetmed minu arvates mõjutanud sündimust vastaksin ma küsimusega, et kui see aitaks, siis miks on püsinud sündimus aastast 1994 aastani 2003 stabiilselt madal?
Lääneriikidesse põgenejate arv, ja metsadesse varjumine ehk metsavendlus. Poliitikute seisukohalt, alluti enamustele valikutele, ehk nõustuti pakutavate lepingute ja paktidega. Kõige negatiivsem selle juures oli see, et Nõukogude Liitu astudes, langes enamik Eesti riigitegelasi nõukogude võimuorganite kätte, kaasaarvatud need, kes olid teinud otsuseid ja allkirjastanud lepinguid. Kui esitada küsimus, kas Eesti võitis või kaotas Teise maailmasõja, vastaksin mina, et me olime võitjad ning selle veenvaks tõendiks on fakt, et praegusel ajal elame me iseseisvas Eesti Vabariigis.
Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Kindlasti on ka palju neid inimesi, kes võivad küsida, et milleks sa seda või teist õppima lähed, mille jaoks või kelle jaoks. Sellisele küsimusele on palju vastuseid mida võib jaotada kaheks, kas minnakse õppima isiklikel põhjustel, näiteks tahetakse omandada uusi oskusi,
tulemus ja lõppsumma üüratu. Iga põlvkond, iga isik on jätnud oma, küll väikese, aga otsustava jälje. Võtan näiteks planeedi seisukorra- kui võrdled ühe inimese toodetud prahti võrreldes meie maailmaga, siis see on täiesti olematu. See ei muuda mingil määral mitte millegi olukorda. Ent kui võtad 7 miljardi inimese risu, siis saame tulemuseks reostatud ja peagi elamiskõlbmatu planeedi. Selline õnnetu kuid realistlik järeldus ja näide. Kokkuvõtteks vastaksin küsimusele, mille ma alguses püstitasin. Jah, surm defineeribki elu. Terve elu me valmistume surema, õpime seda tegema. Ilma selle teadmiseta ei jõua me kuhugile. Ilma surmata ei ole ka sündi. Ilma surmata ei ole elu. Ilma filosoofiata ei ole teadmisi suremisest, ega ka elust. Lõpetan oma mõttekäigu sama filosoofi öeldud lausetega “Harjutada ennast surmaga tähendab harjutada ennast vabadusega. Inimene, kes on õppinud, kuidas surra, on
Tsehhoslovakkias toimunud sotsialismileeri kriis. 1968.aasta kriis seisnes selles, et Tsehhoslovakkia Partei Keskkomitee plaanis läbi viia riiklikud reformid mille käigus oleks käsumajanduse kõrvale pandud turumajanduslikud reeglid ning sõnavabaduse suurendamine. Kuna selline ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus NSV Liidule ohtlikuna, siis võeti kasutusele taaskord Stalini terroripoliitika, mida oli Nõukogude Liit tegelikult tauninud juba viimased kümme aastat. Lõpetuseks vastaksin küsimusele, mille esitasin alguses: kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalini surm muutis sotsialismi mõistet inimeste mõistuses ainult leebemaks ning mingil määral kasutati seda mõistet ka NSV Liidu siseselt kuid välispoliitikas käituti ikka nii nagu karm stalinism ette nägi. Inimnäoline sotsialism polnud tollel ajal võimalik, sest Stalin oli suutnud
moel, siis muutub inetu täiesti vastuvõetavaks ja isegi meeldivaks kunstis. Näiteks mõjub Giovanni da Modena fresco “Põrgu” esmapilgul väga õõvastavalt, kuid pikemal vaatlemisel hakkavad köitma mustrid, erinevad näoilmed. Negatiivne, mida on oskuslikult detailide ja kompositsiooniga leevendatud, kauniks muudetud, kuidagi hajub. Eco küsib, et kas inetu kaunilt kujutamine ei muuda inetut mõneti ka paeluvaks.? Vastaksin sellele kindlasti jaatavalt. Ka hiljem on paelunud inimesi kunstis just seks, surm ja vägivald ja kõik, mis on ebatavaline. Lisaks inetule paelub inimesi ka ihaldatu ja kättesaamatu. Keelatud või kättesaamatu on magus ja mida kättesaamatum, seda magusam ta tundub. Võiks isegi öelda, et kujutlus sellisest võimatust armastusest on keskaja romantilise tõlgendamise tulemus. Sellist võimatut armastust esineb paljudes teostes. Ajaloos on ka veel teisi ilu tõlgendamisi
interneti kasutamisel. Mina valisin enda teemaks internetisõltuvuse, keskendudes rohkem facebook'i sõltuvusele. Facebook loodi 2004-ndal aastal. Sellest ajas saati on esinenud suuremaid probleeme suhtlusportaali käsitlemisega. Kuid kõige suurem probleem, minu arvates, on selle sama suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan. Hommikul, ärkan üles ja kui
ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD? Esmaabi tundub teoorias imelihtne, lihtsalt ole inimene ja satu õigel ajal õigesse kohta ning põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi anda vajadusel. Autokooli esmaabikoolitus lausa sisendas seda kõik tundus nii lihtne ja koolituse lõpul läbitud veatu test kinnitasid seda üha enam. Tundsin et võiksin olla justkui noor jumal esmaabi vallas. Nüüdseks on möödunud sellest esmaabikoolitusest kaks aastat.
öövalveportjeena, et teenida lisaraha. Holti praeguseks elukohaks on kaunis Chicago ning ta töötab täiskohaga kirjanikuna. Veel kogub ta ka koomikseid ning on amatöörmuusik. Ise kirjutab ta üpriski kaasahaaravalt ning hästi, kuigi mõned laused tundusid olevat natuke ebaküpsed ning igavad. Kuid siiski on raamatusse kaasatud ka ulmet ning põnevust, milletõttu inimesed arvatavasti seda raamatut loevadki. Kuid kas ma ka soovitaksin seda raamatut teistele? Sellele vastaksin ma jaatava vastusega, sest see on kohati väga mõtlemapanev raamat ning nagu ma ka ennem mainisin: sinna on kaasatud ulme ja põnevus, mis inimestele meeldib. Lugedes raamatut ,,Neelatud" paneb see tõesti mõtlema, kas me ise suudaksime vastu astuda enda kõige suurematele hirmudele? Kas suudaksime me olla ruumis, mis on lausa pungil ämblikest? Kas me suudaksime olla üksikus pimedas toas, kartes näha pimeduses seda kõige hullemat
osaks saanud, teeb maailm talle ennenägemata ülekohut. Seepärast käitubki ta meie arvates nii arutult, läbimõtlematult. Pealkirjas küsisin endalt, kas mõistan ja suudan põhjendada Raskolnikovi veendumusi ja kuritegu. Vaadates ja haletsedes tema olukorda, suudan küll mõista, kuid mitte põhjendada. Vaeseid ja õnnetuid oli Peterburis ju massiliselt ja on praegu ka. Kui Rodion Romanõts väidaks, et tahtis näha, kuhu selline tegutsemine viib, vastaksin ikka samuti. Mitte keegi ei tohi teist inimest tappa, küllap on ka õigeusklike pühakirjas nii öeldud. Ja kui Raskolnikov väidab, et ei ole usklik, ei õigusta see tema tegu karvavõrdki. Religioonist sõltuvad nii vana kultuuriga maal, nagu Venemaa seda on, valdav enamik elukombeid ja -tavasid ning neid ignoreerida ei luba juba tsivilisatsiooni kirjutamata seadused, kirjapandutest rääkimata. Loodame, et Raskolnikov sai koos Sofja
Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu jaoks on tähtis tekstist arusaamine, et selle läbi teema paremini meelde jätta. Teiseks on mul
Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole). 3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage.
.......................2 2.6. Esindajad Eestis..............................................................................................................2 3. KOKKUVÕTE..............................................................................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................2 2 SISSEJUHATUS Kui minu käest küsida, missugune loom ma sooviks olla, vastaksin tavaliselt pikalt mõtlemata: lind. Küllap on see nii sellepärast, et lennuvõime annab mingi erilise vabaduse ja jõu tunde, mida meil lennuvõimetuina pole. Lindude puhul on tegu uue arengutasandiga, sest nad on püsisoojased ehk soojaverelised loomad. Viimased evolutsioonialased uurimistööd on näidanud, et linnud kujutavad endast tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle
küüne väljakasvanud osa on pool oma küüne pikkusest. Siis on küüned loomulikult kaunid ja elegantsed. Kui tahetakse väga pikki küüsi, soovitab küünetehnik pikima variandina küüsi, mille väljakasvanud osa tehakse sama pikaks kui oma küüne pikkus. Kui küüned on sellest veel pikemad, väsivad oma küüned tunduvalt kiiremini ning kunstküüned hakkavad murduma koos oma küünega. Küsimusele, miks mõne aja möödudes kunstküüned koledaks võivad muutuda, vastaksin, et pikka aega ühte tehnikat kasutades väsivad oma küüned lihtsalt ära. Siis soovitab ta vahetada tehnikat ning näiteks geeli asemel kangast paigaldada. Kui see variant ka ei aita, võiks klient teha kuuajalise pausi, et lasta oma küüntel natuke puhata. Ärge unustage hooldust! Kõikide küünte puhul kehtib üks karm reegel: alati tuleb käia korralikult hoolduses. Kui tihti käia, sõltub väga palju isiku küünte kasvust. Soovitav on
Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates. Sellega lõppes tema sajapäevane teine keisriperiood. Pärast seda saadeti ta St. Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri. Kokkuvõte Napoleon Bonaparte tugevaimaks küljeks oli sõjataktikate välja mõtlemine. Arvan, et selle tarkuse omandus ta lapsepõlves kui hakkas huvi tundma sõjaajaloo raamatute vastu. Vastus küsimusele, kas Napoleon oli sõjageenius või mitte, vastaksin, et oli. Ta leidis peaaegu alati õige lahenduse võitmiseks, kui oli selleks võimalus või kui ei olnud juba ründamisega hiljaks jäädud, nagu juhtus Waterloos. Minu arvates kõige osavama lahenduse leidis ta Austerlitzi lahingus. Ta teadis, et vaenlane läheb sinna, kus näeb võimalust kindlaks võiduks. Arvan ka, et oma noorpõlves oli tal rohkem tarkust kuna vanaduses kaotas ta kõik lahingud. Need kaotused ei tulnud sellest, et ta oleks jäänud lollimaks ja
bis in idem printsiip); tegemist on otsese sekkumisega õigusemõistmisse (nt tegemist on kohtuniku kaalutlusõigusega, võimalik on kasutada edasikaebeõigust jne); puuduvad piisavad tõendid vms. Eespool esitatud küsimusele, kas teised menetluse algatamiseks pädevad subjektid võivad algatada distsiplinaarmenetluse, kui mõni menetluse algatamiseks pädev subjekt on uurinud kohtuniku tege- vust, aga otsustanud süüdistust mitte esitada, vastaksin jaatavalt. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks algatamispädevust omavad eri isikud samu tõendeid erinevalt analüüsida ja hinnata, eriti kui faktilisi asjaolusid uuritakse erineva põhjalikkusega. Sarnaselt edasikaebeõigusega kohtuasjades peaks kae- baja saama ka distsiplinaarasjades (nt majasisese ringkaitse ettekäändel) paluda kõrgema astme kohtu esimehel uuesti läbi vaadata kohtu esimehe otsus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise kohta
.. do you smile knowing that soon you'll be seeing me, and everything will seem better, even if it's just for a moment? When you lay down at night... do you look back and cherish the new memories you've made with me? And when you get up in the morning, does everything inside of you smile, knowing that this will be another day that we'll be together? because that's how I think of you... Mina teadsin ilma vaatamatagi; selle hääle tunneksin ma alati ära- tunneksin ja vastaksin sellele, ükskõik, kas ma olen parajasti ärkvel, sügavas unes.. või surnud. Sellele häälele järgneksin ma ka läbi tule või kui olla vähem dramaatiline, longiksin tema järel kas või iga päev läbi külma ja lõputu vihma ! Sinust on kasu. Sa saavutad palju. Sa võid meelt muuta, uksi avada, haavu ravida, toetust koguda. Sa suudad võita sõpru ja mõjutada inimesi. Seega ole vastutustundlik. Mõtle, enne kui ütled. Ütle, enne kui tegutsed
huvitavaks. Iga peatükk on justkui erineva tegelase jutustatud. Nagu näha leidis Irina Belobrovtseva ütlus: "Tegemist pole ühemõtteliselt lõpliku sõnumiga, vaid masinaga, mis produtseerib ja jääbki tootma uusi tähendusi," tõestust. Inimesed kommenteerivad: Mis see oli? (Mihhail Bulgakovi teose "Meister ja Margarita" põhjal) "Meister ja Margarita" on üks parimaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Küsimusele, mis see (raamat) siis oli, vastaksin ma esimese pähetulnud mõttega- tolleaegse põlvkonna maailma kujutis. Kuivõrd ta sisaldab allegooriaid, vihjeid ja varjatud kujul antud aja (NSV Liidu aja algusperiood) sündmusi ja inimeste mõttemaailma, võiks teda võrrelda Piibliga. Ent on "Meister ja Margarita" märksa lugejasõbralikum- olustiku kirjeldus on küll kohati irooniline, kuid vürtsitatus maheda huumoriga. Lugedes ja võrreldes Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" paralleelselt arenevaid tegevustikke meie
Ja see teeb haiget ! · Kui südame uksele koputab kurbus, siis tee kõik selleks, et uks jääks suletuks · Esimest korda oma elus tahaksin et kõik jääkski just nii. Tunnen, et olen õnnelik. Olen kogenud hetki mil tahaks et aeg peatuks, et nii jääks igaveseks. · Sa oled ainus, kes on jooksnud ei-tea-kus-kohast, kallistanud selja tagant ja sositanud: nii, nii kallis oled. · Mina teadsin ilma vaatamatagi; selle hääle tunneksin ma alati ära tunneksin ja vastaksin sellele, ükskõik, kas ma olen parajasti ärkvel, sügavas unes.. või surnud. Sellele häälele järgneksin ma ka läbi tule või kui olla vähem dramaatiline, longiksin tema järel kas või iga päev läbi külma ja lõputu vihma ! · Kas teil on vahel soov, et keegi lihtsalt tuleks ja ütleks ma hoolin sinust ! Kas te olete nutnud tunde sellepärast, et keegi lihtsalt tegi haiget ei mitte füüsiliselt vaid vaimselt ?. Kas on vahel liiga palju palutud,
annaabi.ee 
