s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid
seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest.
sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks innerveerides reie tagakülje lihaseid, samuti sääre ja jala lihaseid ning nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate
Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus
11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon:
tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis
3 sõltumatus väliskeskkonna tingimustest. Inimese keskmine kehatemperatuur on üldjuhul 36,5 kuni 37 kraadi, vaatamata sellele, milline temperatuur valitseb ümbritsevas keskkonnas. Üldiselt mõeldakse siinkeha sisest temperatuuri, kuna naha ja muude kehaosade temperatuur võib oluliselt kõikuda. (Kingisepp 2006: 125). Termoregulatsiooni keskused asuvad hüpotalamuses, samuti osalevad termoregulatsioonis vasomotoorsed keskused, sest nahas olevate veresoonte läbimõõdust oleneb kehapinnale kantava ja sealt kaduva soojuse hulk. ,,Soojust antakse ära soojuskiirguse, soojusjuhitavuse ja konvektsiooni teel ning keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil." (Kingisepp 2006: 126- 127). Tavaliselt ei taju inimene oma kehatemperatuuri, kuna see püsib sobival tasemel, kuid kui kehatemperatuur väljub normaalsuse piiridest, tunneb inimene, et tal on kas külm või palav (Roper jt 1999: 253)
Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. · närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast, lihastest jm)
lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused. Väikeaju põhifunktsiooniks: Lihaste toonus ja liigutus, tasakaaluliigutus ja kordinatsioon. Keskaju funktsioon: Nägemiskeskus ja kuulmiskeskus. Vaheaju taalamusest painevad retseptorid võtavad vastu ärritusi: tunenärvi lõpmetest. Hüpotaalamuses paiknevad vegetiivse NS kõrgeimad keskused. Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut.
2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON ★ Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE
TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL
d) Ristluupõimik lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid 19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud 20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv 21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29
kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga.
talitlus. Somaatiline jag tsentraalne.pea ja seljaaju. Perifeerne. Peaajunärvid, seljaaju närvid. Refleks. Tingitud-elu jooksul omandatud refleksid, toite, kaitse. Tingimatud-kaasasündinud refleksid, hingamine, ainevahetus, südametegevus. Retseptorite järgi. Eksteroretseptiivsed-nägemis, kuulmis, puute, valu, asuvad keha pinnal. Interoretseptiivsed-asuvad keha sees, valu, baro-õhumuutustele. Propriretseptiivsed-liigestes. Vastutusreaktsiooni järgi. Motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed-sisekeskkond, troofilised. Refleksikaar. Aferentsed, viib keskns, lülineuronid, eferentsed-toovad info kns-st teostusorganitesse. Mille talitlus muutub. Sünaps. Edastab eritust närvile, või närvilt teostusoraganitesse. Mediaatorid-eritust esile kutsuvad, pärssiva toimega. Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk
kudedele. 10 korda sagedasem naistel. Ohtlik, sest võib põhjustada kusejuha sulgust, valu ja uriinivoolu takistusi. Uriinivoolu takistus avaldab survet neerule ning kahjustab selle kudesid. Parenhüüm neerule eriomane kude. Neeru roll vere puhastamisel (intensiivne filtreerimine) eeldab rikkalikku verevarustust. Täiskasvanud inimese neerudest voolab minutis läbi 1200 ml verd. Neerunärvid on vasomotoorsed närvid, reguleerivad vere voolu läbi neerude, kutsudes esile neeru arterioolide ahenemist või laienemist. Nefron on neeru funktsionaalne üksus, koosneb neerukehakesest, milles filtreeritakse vereplasmat, ja neerutorukesest, mille kaudu filtreeritud vedelik kulgeb. Nefronis on kaks kapillaarivõrku neerupäsmake ja neerutorukesi ümbritsev (peritubulaarne). Neerupäsmakesse nii siseneb kui sealt väljub arteriaalne veri arterioolide kaudu.
3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms) 4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad) *Jaotus retseptorite järgi 1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) 2) Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused; proprioretseptiivsed refleksid = reageerivad liigutustele) *Jaotus vastureaktsiooni järgi 1) Motoorsed - liigutused 2) Sekretoorsed - sisenõrenäärmed 3) Vasomotoorsed – veresoonte toonuse regulatsioon 4) Troofilised – erinevad seedeprotsessid 19.Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlev neuronite ühendus, mida mööda kulgeb erutus. Koosneb retseptoorsetest- (aferentsed), lüli – (mida suurem refleks, seda rohkem lülineuroneid) ja efektoorsetest (eferentsed) neuronitest. 20.Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid: • Võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega
10. Mao resektsiooni järgsed sündroomid. Diagnostika. Ravi. Dumping sündroom: Tüsistus, mille korral toit läbib mao liiga kiiresti ning jõuab soolde suuresti seedimata kujul. Esineb eeskätt pyloruse kahjustavate operatsioonide korral (antrumektoomia, subtotaalne mao resektsioon, gastrektoomia, bariaatriline mao bypass). - Varane dumping: 30-60 minutit pärast söömist iiveldus, oksendamine, puhitus, kõhukrambid, diarröa ja vasomotoorsed reaktsioonid (naha punetus, tahhükardia, südame kloppimistunne, ortostaatiline hüpotensioon). Aluseks on suuremahulise ja hüpertoonilise küümuse jõudmine peensoolde, mis põhjustab vee imendumist vereringest soolde ja soole venitust. - Hiline dumping: 90-180 minutit pärast söömist nõrkus, higistamine, uimasus, käte värisemine, iiveldus. Aluseks on suure süsivesikute massi kiire sattumine peensoolde ja verre, mis põhjustab
(kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke). Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel. Paljudel imetajate vastsündinutel ei toimu kohe peale sündi termoregulatoorset soojusproduktsiooni suurenemist, see kujuneb välja mõne nädala möödudes. Inimestel vallanduvad kõik termoregulatoorsed reaktsioonid (AV tõus, vasomotoorsed reaktsioonid, higieritus, käitumiviisid) kohe peale sündi. Vastsündinul ei rakendu TR-ks külmavärinad, vaid värinateta soojusproduktsioon. Vastsündinul on kehapinna-mahu suhe täiskasvanust 3 x suurem, veel on kehakest ja rasvapolster õhukesed, järelikult ei saa soojuse äraandmist piirata, kuid soojusproduktsioon kaaluühiku kohta on 4 5 x suurem kehakaalu kohta. vastsündinu vajab min.AV tasemel kõrgemat välistemperatuuri.
(kilpn. H türoksiini toimel intensiivistuvad kudedes oksüdatsiooniprotsessid, millega kaasneb soojuse produktsiooni suurenemine, ka neerupealise säsiH adrrenaliini mõjul suureneb soojuse teke). Pruun rasvkude ja termoregulatsiooni iseärasused väikelastel. Paljudel imetajate vastsündinutel ei toimu kohe peale sündi termoregulatoorset soojusproduktsiooni suurenemist, see kujuneb välja mõne nädala möödudes. Inimestel vallanduvad kõik termoregulatoorsed reaktsioonid (AV tõus, vasomotoorsed reaktsioonid, higieritus, käitumiviisid) kohe peale sündi. Vastsündinul einrakendu TR-ks külmavärinad, vaid värinateta soojusproduktsioon (pole silmaga nähtav). Vastsündinul on kehapinna-mahu suhe täiskasvanust 3 x suurem, veel on kehakest ja rasvapolster õhukesed, järelikult ei saa soojuse äraandmist piirata, kuid soojusproduktsioon kaaluühiku kohta on 4 5 x suurem kehakaalu kohta.. vastsündinu vajab min.AV tasemelkõrgemat välistemperatuuri.
annaabi.ee 
