SEMINAR: TOETUSTEGEVUS 1. MÕISTED turunduskommunikatsiooni etapid toetusmeetmestik reklaam AIDAS-mudel Tõukestrateegia- Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele (hulgi- ja jaekaubandusele). Toetustegevuseks siin isiklik müük ja müügi soodustamine. Tõmbestrateegia - suunatud a) Turustuskanalite liikmete ergutamisele b) Kauba turult ära tõmbamisele c) Vahendajate ostunõudluse ergutamisele suhtekorraldus (PR) (erinevad tegevused) Avaliku arvamuse ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine; organisatsiooni juhtkonna nõustamine mitmel alal (meediasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega); organisatsioonisisese suhtekorralduse arendamine, teostamine ja planeerimine; organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine...
1. Uueks majanduseks saab nimetada teaduspõhist majandust, kus on põhiresurssideks oskused ja teadmised. Teadusõhist majandust mõjutavad eelkõige teaduslikud avastused, edasiminekud ja tehnoloogia areng, aga ka kultuur mis propageerib mõtlema rohelisemalt ja innovatiivsemalt. 2. Tehnoloogiline revulutsioon on järk üleminek tehnoloogijale, kus tehnoloogija on muutunud inimeste igapäevaosaks. Tehnoloogiline revulutsioon on muutnud ka majandust näiteks on tekkinud põhimõtteliselt uus virtuaalnemajandusharu, mis oleks ilma tehnoloogija areguta olematta jäänud. Lisaks on tehnoloogia teinud asjade tootmise lihtsamaks kiiremaks ja effektiivsemaks kui kuinagi varem. 3. Tehnoloogilise revulutsiooni ebameeldiv tagajärjeks võib lugeda elust võõrandumist, inimesed ei õpi ja ei tea kuidas saab asju ise teha sest kõik on poes olemas. Lisaks ka pidev töökohtade kadumine ja reostus mis võib ühel hetkel seada oht...
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises.
Fluor 13.01 Inglise: Fluorine Saksa: Fluor Vene: ftop Ladina: fluorine eesti: fluor Minu ettekanne räägib keemilisest elemendist nimega "Fluor." "Fluor" kirjutatakse samamoodi nagu Eesti keeles. Inglise keeles öeldakse " Fluorine, " Vene keeles " Ftor " ja Ladina keeles " Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis, krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku umbes 2,6g), soovitatav ööpäevane tarbitav kogus on kuni 1,4mg
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega
See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid
Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal
...........................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......................................................................................................10 2.5. Kasutamine.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes. Vaske saab toota rikastamise teel, püro- ja hüdrometallurgia abil. Peamised tootjariigid on Põhja- ja Lõuna – Ameerikast, kus vaske ka kõige rohkem leidub. Tänapäeval kasutatakse nii vasemaaki kui vaske igapäevaelus väga palju.....................................
VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel,
.......................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.............................................................................................. 9 Sissejuhatus Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10 000 aastat. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi
Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko
Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt , siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht
Me kasutame igapäevaselt tehnikat ja mööda vaskjuhtmeid jõuab meieni elekter, mis teeb meie elu kergeks. Juba inimese aja algusest saadik on see metall väga väärtustatud oma omaduste poolest. Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing, millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja. Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala sulamistemperatuuri ja kerge massi tõttu on seda vulkaanil palju kergem maa vahevööst väljapoole lükata. Litosfääri ülemise kihi all olev kõrgem rõhk surub magmat üles, mis toob endaga kaasa erinevaid metalle. Kui vulkaaniline tegevus lõppeb, siis jääb sinna alles vask kui ka teisi metalle
Vask Looduses leidub vaske väga vähe, umbes 0,01% ning seda on 500 korda vähem kui rauda. Samas on vask kasutatavuselt metallide hulgas peale rauda teisel kohal. Leidb looduses ka ehedalt, kuid siiski enamjaolt eksisteerib ta ühendeis. Vaske võib leida ligikaudu 200 mineraali koostisest. Mulla keskmiseks vasesisalduseks arvestatakse 20mg/kg, kuid see näitaja kõigub väga suurtes piirides. Vaserikkad on punased ja kollased mullad, aga ka mustmuld sisaldab palju vaske. Vaske leidub vähesel määral aga soomuldades ning turvasmuldades. Samuti leidub seda mikroelementi vähe ka karbonaatsetes leetmuldades. Taimed saavad kätte väga väikese osa mullast leiduvast vasest. Eestis vasevaeseid muldi 40%. Taimede ja söötade vasesisaldus ning seda mõjutatavad tegurid. Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht
Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29.Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3.Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2
Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . ELEKTRONSKEEM : 3 Leiduvus Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks
Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning
VASK Koostas: Maria Kustala Vask Vask e. cuprum ( ladina k ) Tähis Cu keemiline element järjenumbriga 29 Omadustelt on vask metall vase tihedus 8,9 g/cm3 Tema sulamistemperatuur on 1083 C kraadi Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena: sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised: Keemilised: Punaka värvusega Lahjendatud hapetega Valtsitav ja traadiks vask ei reageeri Soojenemisel reageerib tõmmatav metall vask kontsentreeritud Hea soojus- ja väävelhappega ja eraldub
kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus elektrijuhtmete ja kaablite tootmiseks
VASK Rinaldo Must Vase tähis on Cu ja ladina keeles tema nimi on Cuprum.Cu järjekorra number on 29 Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine
Vask Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29. Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3. Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1). Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise
Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake
Vask Ajalugu Vask on esimesi metalle, mida inimesed kasutama hakkasid. Vaske hakkas inimkond kasutama ligikaudu 10000 aastat tagasi. Peamine põhjus vase varasel kasutusele võtul on see, et vaske leidub looduses puhtal kujul, kuid samas on seda lihtne ka maagist eraldada. Vase kasutamise algusaegadel olid vahendid ja oskused selle töötlemiseks väga algelised, mistõttu hinnati vaske rohkem välimuse põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna arengule väga olulise mõjuga ja kestis aastatel 2500 - 500 e. Kr. ning tõi endaga kaasa suure arengu ka metallide töötlemises. Kuna pronks oli kõvem ja paremini töödeldav materjal, kui vask sai sellest lisaks ehetele edukalt valmistada juba kõiksugu relvi ning tööriistu.
ja sageli ka korrosioonikindlamad. Rauasulamid · Malm sisaldab 2-5% süsinikku(radiaator, vann) · Teras sisaldab kuni 2% süsinikku(terashari) · Roostevabaterases sisaldub veel ka kroomi. Vasesulamid · Pronks koosneb vasest ja tinast( pronksmedal) · Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et esemed oleksid tugevamad segatakse vase või hõbedaga. · Kullasulamid sisaldavad enamasti lisaks kullale veel hõbedat või vaske, · hõbedasulamid vaske. Sulami kulla või hõbedasisaldust tähistatakse vastava prooviga. Üks enam
..45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb)
Johanna-Kristina Väät Nataly Voolaine Günther Kask Gert Sikk 11c EMAKASISESED RASESTUMISVASTASED VAHENDID Tänapäeval on võimalik valida kahe erineva emakasisese vahendi vahel: vaske sisaldav emakasisene vahend ja hormonaalne emakasisene vahend. Mõlemad hoiavad rasedust efektiivselt ära, ent enne kasutamist peab naine tutvuma kindlasti tingimustega ja siis selle põhjal otsustama, kumb on sobivam või kas üldse emakasisene vahend on talle sobiv. 1. K aasaegsed vaske sisaldavad em akasisesed vahendid ... on enamasti T- kujulised, plastmassist korpusega, mille haaradele on lisatud vask. Rasestumisvastane toime saavutatakse põhiliselt kahe efektiga: emakas asetsev vaske sisaldav vahend häirib sugurakkude talitlust ja eluvõimet, takistades viljastumist. Samal ajal hoiab ta ära ka viljastatud munaraku implantatsiooni e.kinnitumise emakasse. Eisobikasutam iseks,kui.. Naine pole sünnitanud Naisel on olnud sisemine
VASEMAAK Maare Simo MIS ON VASEMAAK? • Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O • enargiit Cu3AsS4 tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2
Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava
Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II, III, IV
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. 2 LEIDUMINE LOODUSES Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Tähtsamad looduslikud mineraalid: kalkopüriit CuFeS2 kalkosiin Cu2S kovelliin CuS malahhiit Cu2(OH)2CO3 asuriit Cu3(OH)2SO3 METALLI AVASTAMINE Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatakse pärinevat ajast 9000- 10 000 aastat e. Kr. Ladina keeles on tema nimetus Cuprum Küprose nimetusest (juba muinasajal kaevandati seal vasemaaki)
· Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist. Enamik metalle on meil maakoores keemiliste ühenditena. Selleks, et neid kasutada saaks, tuleb rakendada mitmeid metallurgilise protsesse. Metallide maakoores leidumine: · Ehedalt: Näiteks Kulda, Plaatina (ja plaatinametallid) osaliselt Hõbe, Elavhõbe,kuid harva ka vaske ja muid metalle. · Oksiidsete maakidena: leidub Rauda, Vaske, Alumiiniumit ja Kroomi. · Sulfiidsete maakidena: leidub Vaske, Elavhõbedat, Tina ja Pliid Kõrgahi on ehituselt ja süsteemilt suhteliselt lihtne, kuid kuidas see täpsemalt töötab ja kuidas rauamaaki saadakse seisneb iseseisva töö teises pooles. Sellest on ka arusaadav pilt seletusega ja pilt päriselust.
laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapärase plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt peaaegu eristamatu pliist/tinast. Samuti on see praktilisem kokkuhoidlikkuse mõistes ning kergema massiga. VASK keskmise reageerimisvõimega: 1) Reageerib mittemetalliga 2) Reageerib happega 3) Reageerib veega 4) Reageerib soolaga Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke
Promilli arvutamine 11.klass Promilli arvutatakse valemiga: Promilli tähis on 1 Üleanded , kuidas leida promilli ? Arvutage , kui palju puhast kulda on kuld ehtes, mis kaalub 12,5 grammi ja mille proov on : A. 375 B. 585 C. 750 Lahendus: A) B) C) 9,4 2) Kui palju tuleb võtta puhast kulda ja kui palju vaske , et nende kokku sulatamisel saada 4,500 g kaaluv sõrmus prooviga 585? Lahendus: 4,500 2,633 = 1,867 g Vastus: Kulda tuleb võtta 2,633 g ja vaske 1,867 g , et saada 4,500 g sõrmus
keevituselektroode jne, kus on vaja kuumakindlust. Alumiinium ja selle sulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja tihedus 2700 kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on
temperatuuridel töötavate toodete valmistamiseks. Joodisele lisatakse veel kroomi, mangaani, rauda, räni ja alumiiniumi. Vaskfosforjoodised. Vasesulamid 4-9% fosforisisaldusega kasutatakse nende hea vedelvoolavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu laialdaselt hõbeda- ja vasktsinkjoodiste asendajatena vase ning selle sulamite jootmisel. Vaskfosforjoodste märkimisväärne omadus on see, et nende joodistega saab joota vaske ja selle sulameid ilma räbustita, kuna joodise fosforil on jootetemperatuuril räbustavad omadused. Mustmetallide(raudmetallide) jootmine vaskfosforjoodistega on keelatud, sest habraste raudfosfiidide tekke tõttu ei talu joodisõmblused löök- vibratsioon- ja paindekoormust. Sellisel juhul tuleb joodetavad metallid eelnevalt vastetada. Väärismetalljoodised Hõbe, kuld, plaatinajoodiste suur tugevus, hea plastsus ja korrosioonikindlus, võime
..................................................20 Lisa 9. Rauapuru põlemine (Rauapuru).....................................................21 Lisa 10. Vase soojusjuhtivuse katse..........................................................22 Lisa 11. Alumiiniumpuru põlemine............................................................23 2 3 Sissejuhatus Vaske ja rauda hakati kasutama kõige varasemalt, hiljem tuli juurde alumiinium. Vasest tehti vanaajal palju ehteid, nõusid ja teisi kaunistusi. Rauda, aga kasutati suurem osaliselt relvade, turviste, tööriistade valmistamiseks, kuid tehti ka ehteid. Hiljem avastati tugevamaid raua ühendeid ja hakati tegema uuemaid ja paremaid relvi, tugevamad sõjavarustust ja muid asju. Aeg liikus edasi ja inimesed kasutasid rauda ja
elu ettegi. Paljudes kohtades on metallid või selle sulamid asendamatud ja meile eluliselt tähtsad. Kõige lihtsam on tuua näide elektrijuhtmete näol. Ilma elektrijuhtmeteta ei oleks elektrit ja ilma metallideta poleks elektrijuhtmeid. Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on alumiinium. See on kerge ja hea peegeldusväimega ning tal on hea elektrijuhtivus. Minu kodus on alumiiniumist tehtud paljud lambikuplid, peeglid, mahlaauruti, kausid, vannitoa lagi ja paljud mööbliosad.
Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks. Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina.
*Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha *Masina-, auto-, ja traktoritööstuses *Juveelid *Patareid * Atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina Bioloogiline tähtsus *Hemotsüaniin *Püriidiräbu Mürgisus *Kõik vase ühendid on mürgised *30g vasksulfaati on inimesele surmav * Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l * Skisofreenia haigetel on liiga kõrge vase sisaldus organismis * Vasemürgitus võib kaasa tuua aju- ja maokahjustusi Fun facts *Vanad akeemikud tundsid vaske planeet veenuse märgi all *Vaske hakati kasutama 10 000 aastat tagasi * Ameerika Vabadussammas on tehtud 81193kg 27.669g vasest * Lõhkeainetega töötades kasutatakse vask tööriistu, kuna need ei tekita sädemeid *https://www.youtube.com/watch?v=pJSQq494oV4 Kasutatud allikad http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed /Vask.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.crescentcitycopper.com/_blog/Co pper_Blog/post/15_Fun_Facts_About_Copper/
Peatuksid trollid ja seiskuksid elektriseadmed. Muidugi võiks alternatiivina ette kujutada alumiiniumi, kuid see pole siiski nii hea kui vask. Alumiiniumist juhtmed on halvemad elektrijuhid. Ei ole korrosioonile nii vastupidav. Kuigi selle eelis on muidugi madalam hind võrreldes vasekaablitega. Sideseadmetes ei ole võimalik kasutada alumiiniumikaableid, seega on vask siin asendamatu. Muidugi saaks kasutada ka kulda ja hõbedat, kui need metallid on liiga kallid. Vaske kasutatakse ka katuste valmistamisel. Vaske leidub vähesel määral looduses. Seda toodetakse vasemaakidest. Maagis aga leidub vähe metalli. Selle rafineerimine nõuab palju elektrienergiat. Vasetootmise liidriks on hetkel Ladina-Ameerika (Tsiili, Kanada, USA, Sambia, Peruu). 20.sajandi teisel poolel kasvas maailma vasetoodang 5,5 korda. 2002.aastal oli see 13,4 mln tonni.
Ent iga päev polnud saagi õnne, sageli tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. -v.k e. Paleoliitikum.k.k e mesoliitikum u.k e enealiitikum. Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulata mine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad 2)Pronksiaeg. Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi
(hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt
Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja-
valmistamiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusisalduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam-teras. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse või karastatakse. Nii kasutatakse teraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutatakse tema painduvuse pärast laialdaselt ja tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Vaske kasutatakse peamiselt juhtmetes oma hea omadusena elektrit juhtida. Miks kasutatakse sulameid? Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad
kõigest ühe ööpäeva. Ja kuigi me seda ei tunneta, lasub põrnal kolossaalne pidev koormus üldises voolus on vaja üles otsida ja välja praakida sobimatud elemendid. Põrna tegevuse soodustamiseks oleks taiplik pakkuda kogu kehale normaalset temperatuuri ja piisavalt vabadust. Alakeha soojas hoidmine on mitmeti oluline, lisaks tuleks vältida tõmbetuult ning ka jäsemete külmasolekut. Hoiduda tuleks ka korsettidest ja pigistavatest vöödest. Lisaks saab põrnale head teha vaske sisaldavate toitude söömisel. Võib väita, et põrn töötab vase baasil. Vaske leidub ohtralt kakaos, lambalihas, vasikalihas, eksootilises kaamelilihas, läätsedes, mereandides, õuntes, kirssides, vaarikates, murakates, jõhvikates, baklazaanides, pähklites ja mitmesugustest seemnetes. Peale nende söömist võib põrna ergutuseks peale juua näiteks rohelist teed. Piima ei tohi vaske sisaldavatele toiduainetele peale juua -- piimavalk, kaseiin, takistab selle elemendi imendumist
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega
annaabi.ee 
