Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Tehnomaterjalid

4 HEA

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine
Referaat
Keegi Teine
Õppeaines: Tehnomaterjalid
Juhendaja : Annika Koitmäe
Rühm: eisaaõelda
Tallinn 2013
Sisukord
1.1Neoliitikum 3
1.2Pronksiaeg 3
1.3Antiik-ja keskaeg 3
1.4Tänapäev 3
3.1 Vase saadavus ja tootmine 5
3.2Mürgisus 5
5.1Messingid e. valgevased 8
5.2Pronksid 9
5.3Vaseniklisulamid 9

Vase ajalugu

Neoliitikum

Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist.

Pronksiaeg

Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 aastat ennem,kui „ naturaalne pronks” kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr. Pronksiaeg lõppes rauaaja algusega umbes 2000 eKr.

Antiik-ja keskaeg

Vase kultuuriline roll on olnud väga tähtis käibevahendites. 6st kuni 3nda sajandini eKr. kasutasid roomlased vasetükke rahana. Alguses oli vask ise hinnatud kuid ajapikku muutusid ka selle kuju ja välimus oluliseks. Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal.

Tänapäev

Suur Vasemägi ( Stora Kopparberg) oli kaevandus , mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis
kogu Euroopa vajadusest.
Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale.
Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing . Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas.
Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna- Ameerikast . Suurim tootja on Tśiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%.

Vase tehnilised näitajad

Vask (ladina keeles cuprum ; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54.
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis .
Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).
Tema sulamistemperatuur on 1083 °C.
Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m.
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.
Vask on plastne metall tõmbetugevusega: Rm= 200...250 Mpa.

Eelised:

Esteetiline välimus.

On kauakestev.

Juhib suurepäraselt soojust.

Kasutatakse eriti peente toitude väljapanekul
Puudused:

Kõrge hinnatasemega.

Jahtub pärast pliidilt tõstmist kiiresti.

Oksüdeerub kergesti.

Vajab pidevat hooldust ja poleerimist.

Ei tohi pesta nõudepesumasinas.

Vase tootmine ja mürgisus

3.1 Vase saadavus ja tootmine

Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati .
Kuigi vaske on kasutatud enam kui kui 10,000 aastat ,siis 96% üldse kaevandatud vasest on kaevandatud alates 1900 aastast. Enamus vaske saadakse siiski taastöötlemisest. Suurimad vasekaevandajad maailmas on Tšiili,USA ja Peruu. Enamus vasest kaevandamisel saadakse vasesulfaatide töötlemisel.
Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest , mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb
- leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.Näiteks Chuquicamata Tšiilis. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2.

Mürgisus

Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus . Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.

Vase kasutusalad

Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis.
Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus , seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator ).
Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.
Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-δ, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht[1]. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina.
Vasest valmistati vanasti ehteid , kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel.
Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer ( 1471 - 1528)
Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti ( 1898 -1954) “Kabaree”.
Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks.
Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati.
Vaseaurude baasil töötab CuBr- laser , mida kasutatakse nahahaiguste ravil.
Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol – kristallveeline vasksulfaat , CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid.
Vaskvärvid – tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks.

Vase sulamid

Messingid e. valgevased

Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2)
Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks.
Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid:
• valumessingiteks ( GOST 17 711-80) Лц40 C turustatakse kangidena
• deformeeritavateks (GOST 15527-70) Л90, Л80 ja erimessingiteks ЛАЮ60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad , lehed, torud jne.
Laialdaselt kasutatavad: laevanduses , masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu.
Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist.
Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb.
Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr . juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati.

Pronksid

Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate ) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%.
Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel ), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus . Elektriline eritakistus suurem kui vasel.
Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja –hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses.
Deformeeritavad GOST 5017-74; БрOФ 8,0 – 0,3
O ≡ Sn 7,5 ÷ 8,5%
A ≡ P 0,25 ÷ 0,35%
Valupronksid GOST 613 – 79; БрOЦ 12 C 5*
O* ≡ Sn 2 ÷ 3,5%;
W* ≡ Zn 8,0 ÷ 15,0%;
Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures;
-lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid.
DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt. tabel 5.3. ja 5.4.)

Vaseniklisulamid

Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid.
Kunial – 13 % Ni, 3% Al, Cu.
Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke . Suur korrosioonikindlus . Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks – nikkeldamine.
Cu + Ni sulamitel on suur:
• elektriline eritakistus,
• mehaanilised omadused ja
• kuumuspüsivus.
Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40%
Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3%
Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel.

Kasutatud materjalid

[1] http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/vask.html
[2] http://et.wikipedia.org/wiki/Vask
[3] http://en.wikipedia.org/wiki/Copper#Antiquity_and_Middle_Ages
[4] http://web.zone.ee/objekt/kooginoud/vask.html
[5] http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/vask_ja_vasesulamid_nende_kasutamine_juhtmaterjalina.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 74 allalaadimist

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #1

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #2

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #3

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #4

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #5

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #6

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #7

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #8

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #9

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #10

Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

spic3 Õppematerjali autor

Kõik mis vaja,et teada vasest,tema sulamistest ja tootmisest

Vask Vase Vase tootmine TKTK Tallinna Tehnikakõrgkool Annika Koitmäe Autotehnika Vase sulamid Vase kasutamine Pronks messing vaseniklisulamid Nikkel at31 Tehnomaterjalid materjaliteadus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE

Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg.........................................................................................................................4 2.3 Antiik- ja keskaeg....................................................................................

Ainetöö

docx

Vask

Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... 2 1.Vase tehnilised näitajad.................................................................................3 2.Vase leidumine ja tootmine...........................................................................4 2.1Vase leidumine......................................................................................... 4 2.2Vase tootmine........................................................................................... 4 3.Vase kasutusalad........................................................................................... 5 4.Vase sulamid.................................................................................................. 7 4.1Pronks....................................................................................................... 7 4.2Messing ehk valgevask.....................................

Mittemetallid

docx

Mustad ja värvilised metallid

Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),

Materjaliõpetus

doc

Vask - Cu

Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete

Keemia

doc

Vask - referaat

Vase tihedus on 8,9 g/cm3.Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka

Keemia

docx

Tehnomaterjalide referaat - Vask

VASK REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID instituut Õpperühm: Juhendaja: 2022 Sisukor 1 VASE EHITUS JA STRUKTUUR...................................................................................................4 2 VASE OMADUSED.........................................................................................................................5 3 VASE TOOTMINE...........................................................................................................................6 3.1 Vaskoksiidist (CuO)...................................................................................................................6 3.2 Sulfiidist.....................................................................................................................................6 4 TUNTUMAD SULAMID.............................................................

Kiuteadus

doc

Vask

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise

Keemia

docx

Messingid ja nende omadused

Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile.

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid