LUBIMÖRT Vastupidiselt jäigale ja ehitise loomulikku hingamist tõkestavale tsemendile, on lubi elastne ja niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning lubab müüri ja krohvi sattunud niiskusel paremate ilmastikutingimuste korral välja kuivada, hoides ära suuremad müüri ja krohvi kahjustused. Lubimördi koostis on läbi ajaloo suuresti varieerunud, ulatudes 1:1 mahuosa lubja ja täiteaine segust tänapäeval levinud 1:3 mahuosa seguni. Vanemad mördid on üldiselt sideainerikkamad. Taoline suur erinevus võib olla põhjustatud lubja kvaliteedist. Mida kvaliteetsem on lubi, seda suurem võib olla täiteaine kogus. Mördi peamine täiteaine on liiv, mis kasutamisel peab olema puhas ehk huumusevaba. Jämedama fraktsiooniga setteliiva kõrval on tarvitatud ka peent ja ümarateralist mereliiva
ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus) · vananevad (vananemine on tingitud ahelate katkemisest plastifikaatorite ja stabilisaatorite eraldumisest aja jooksul jne). 1. Polümeer (sideaine rollis) 2. Täiteaine (vähendab polümeeri kulu, suureneb maht, mass, tugevus. Oluline on, et täiteaine oleks ühtlaselt mahus jaotatud). 3. Plastifikaatorid on lisandid, mis muudavad polümeerse materjali voolavamaks, kergendavad töötlemist. 4. Stabilisaatorid on ained, mis pidurdavad polümeeri vananemist. 5. Pigment annab tootele värvi. Plastide liigitamine Polümeeri tüübi või täitematerjali järgi:
Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik.
SÕNAD! täiteaine-aggregate Sideaine-binder Toornafta-crude oil Bituumen(põhja-A)- Bituumen mujal maailmas-bitumen Pressitud killustikkate-macadam Osake-particle Maardla-mineral deposit Puhastatud, rafineeritud jääk- a Regined residue Defineeri sõnad? Asphalt-“Asphalt” is a dark brown to black, highly viscous, hydrocarbon produced from petroleum distillation residue. This distillation can occur naturally, resulting in asphalt lakes, or occur in a petroleum refinery using crude oil. Slurry-Slurry seal involves a creation of mixture of asphalt emulsioon and fine crushed aggregate that is Spread on the surface of a road chip seal-Chip seal involves spraying the road surface with asphal emulsions followed by crushed rocks or gravel Heat island-The term "heat island" describes built up areas that are hotter than nearby rural areas.
Plastmass. Mirko Laanekivi Millised on plastmassid ? Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale.
paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja
Hea nake aluspinnaga,järgmise pinnaga Kuivab kiiresti. 11. Kirjelda tööde teostamise järjekorras kipsplaadi viimistlemist ja kasutatavaid materjale alustades aluspinna kontrollimisest. ......Kontrollida kruvisid, et olesksid sügaval ning kruvid viimistleda vuugipahtliga Plaadi pinnale tekkinud vigastused parandada vuugipahtliga Kohtpahteldatud pinnad lauspahteldada. pinnad lauspahteldada. 12. Hea pahtli omadused: ............... 13. Pahtlite liigitamine ...Täiteaine järgi-Täiteaine järgi-peen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtelpeen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtel Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. 14. Mitu kihti pahtlit võib pinnale kanda ja miks? ...2kihti Äärmisel juhul 3, sõltub pahtliliigist Muidu hakkab mullitama.Muidu hakkab mullitama. 15
Venelased tootsid piiritusest, seega teraviljast ja sakslased lubjakivist ja kivisöest. Leiutajad Jalgrattarehvi leiutas sotlane Dunlop, kes valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud kasutusalaks oli vahend pliiatsikirja eemaldamiseks ehk siis kustutuskumm - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Koostis Kummi koostises on Kautsuk, väävel, tahm või mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid. Kummi on kõrgelastne polümeer, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi iseärasuseks on see, et looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud
enam kuni 30µm osakesed, mis kasvavad kiiresti u. 60µm suuruseks. Vana traditsioon on lubja kustutamine liivaga segatult (ingl.k. coarse stuff). Selline lubja ja liiva varajane ja kõrgetemperatuuriline kokkupuude niiskes keskkonnas katab liivaterad lubjapastaga moel, mida pole võimalik saavutada tavalise segamisega. Ka segamisel oli varem sügavam tähendus: mördisegu klopiti, kolgiti ja tambiti igatmoodi. Selline tegevus suurendab üldist lubja täiteaine kontakti ja tihendab massi, eemaldades liigse vee. Viimane on oluline, kuna veesisaldusest sõltub oluliselt mördi ruumalamuutus kuivamisel.
Trhehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid), mis sisaldab 2-Glc(glükoos) jääki, side on (1,6). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Trehaloos tekib tärklise ensümaatilisel muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte
takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse? Kaltsiumit ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused
ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena muudab värvi paksemaks ja aitab pigmenti kokku hoida, tsinkoksiid võitleb mädaniku ja hallituse vastu jne. 10.klass
Termoaktiivne plast - vaigud muutuvad temp. ja rõhu toimel; erosiooni tõkestamine, pinnasevee tõkestamine. teistkordselt ümber vormida ei saa; molekulid ruumilsed. Termoplastne plast - vaikude keemilised omadused temp. ja rõhu toimel ei muutu; võib korduvalt üles sulatada ja uuesti vormida; lineaarsed molekulid. Plastmasside koostis - polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne; Lihtplastmassid (koosneb polümeerist) Liitplastmassid (polümeer + täiteaine - pulbrikujuline (talk, kriit), kiuline (klaaskiud) või kihiline (paber, riie)) Plastmasside töötlemine Pressimine - termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude korral; lähtematerjaliks presspulber, mis surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse jahtuda PUR - mullpolüuretaan; kasutatakse plaatidena ja ka vahuna;
Inuliini saab korvõielistest (artisokk, maapirn, sigur) ja liiliatest. Inuliin soodustab Ca ja Mg imendumist, alandab vererõhku ja normaliseerib vere suhkrusisaldust. TREHALOOS Trehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Aitäh kuulamast! Väike-Maarja 2011
4. krohvivõrk krohvi tugevdamiseks 5. polümeerkrohv ainult viimistlus krohvina, vihmakindel 6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused?
väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks
koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks: 1
kasutusalasid võib vahel olla Saadaval ka tülikas veepõhisena 2. Mis vahe on silikoon- ja akrüülmassil? Akrüülmass on värvitav, silikoonmass aga mitte. 3. Kuidas mõjutavad värvitavat objekti välistingimused? Nad lõhuvad värvis lahti side- ja täiteaine, pind võib hakkata oksüdeeruma(nt lubi), ultraviolettkiired lagundavad värvi sideainet, niiskus võib tungida värvi sisse ja rikkuda naket ja väev võib lihtsalt maha tulla, hallitus ja eosed võivad lihtsalt aluspinna ära süüa. 4. Pinnaviimistluse materjalide klassifikatsioon? See näitab, kui tule-, vee- või helikindel materjal on. 5. Metallpinna ettevalmistamine värvimiseks? 1. Puhastage hoolikalt tehnilisepiiritusega. Kuivatada lapiga, et ei tekiks roostet. 2
Kahanemine (mm/m) Tuul lisab vee haihtumist betooni pinnalt ja suurendab algperioodi kahanemist. 6.2.Pikaajalise kahanemise vähendamine · Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil · Kasutada väikest pastakogust (vähest tsemendi- ja veekogust) · Kasutada võimalikult jämedat terastikulist koostist 13 TTK · Valida vähe vett nõudev täiteaine · Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali · Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust · Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet. 6.3.Kastmine järelhooldusena Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete kahanemispragude ärahoidmiseks ei või seda kasutada, kuna kastmist (pihustamist) võib alustada alles siis, kui vesi ei uhu enam pinnalt tsementi ja peenmaterjali
katioonaktiivseid ja mitte ionigeenseid. Kõigi detergentide pesemise põhimõte on sama, aine koosneb kahest poolest hüdrofoobne ja hüdrofiilne. Vett mittearmastav ehk hüdrofoobne osa molekulist seostub mustusega, mis vees ei lahustu ja teine detergendi molekuli pool, mis on hüdrofiilne viib mustusest ja pesuainest moodustuse lahusesse. Pesupulbrid sisaldavad otseselt pesevat pindaktiivset ainet umbes 10 %, ülejäänud osa moodustavad lõhnaine, täiteaine, vahtu reguleerivad ained ja valgendavad ained. Detergendi saamine Rasv + Alus = Seep + Glütserool + vesi + leelisejääk Sünteetilised pesemisvahendid liigitatakse : anioonaktiivsed ja katioonaktiivsed Pesemistoime mehhanism Pindaktiivsed ained · alandavad vee pindpinevust · aitavad mustuse pinnalt eemaldada · takistavad mustuseosakeste tagasi sadenemist puhastatavale pinnale
· Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust Kipsist ehitustooted: · Kipsplaadid · Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh
· pesuvahendiga pesemine · keemiline eemaldamine 49. Vesialuselise värviga värvitud pinnad: · võib üle värvida lahustibaasil värviga · enne värvimist puhastada pind leeliselise pesuvahendiga ja seejärel värvida lahustibaasilise värviga · enne värvimist pind puhastada ja üle värvida ainult vesilahuselise värviga 50. Värvi valmistamiseks vajalikud koostisosad: · kriit ja liim · sideaine, täiteaine, pigent · täiteaine ja vesi 51. Lahustivabal lateksvärvil on: · hea niiskuskindluse · hea kattevõime · peaaegu lõhnatu · hea kukumiskindlus 52. Puit imab niiskust pikkikiudu rohkem kui ristikiudu, kui palju: · 5 korda rohkem · 10 korda rohkem · 20 korda rohkem 53. Mida tähendab värvipurgil sageli värvi nime taha kirjutatud number (nt. Somtex7, Bendo20 jne.): · kulunormi · läikeastet · pesukindlus 54
Kristallilisus on kolmedimensionaalne korrastatus atomaarsel tasandil, kus aatomid võrepunktidena moodustavad määratud parameetritega kristallivõre. 6. Plastid: lisandid, liigitus (termoplastid, termoreaktiivid, elastomeerid). Plastide liigitus lõppomaduste ja otstarbe järgi (konkreetsed näited iga liigi kohta). Plastide kasutamise eelised ja puudused. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline.Vajalikud polümeeri kulu vahendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil
igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada. Isegi pesupesemine ei
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest.
valgem, teeb ka pesu kergemini triigitavaks. 7. Korrosioonipärssija–kasutusel on naatriumsilikaat–kaitseb pesumasina metallosi korrosiooni eest. 8. Abiaine–CMC (karboksüülmetüültselluloos)–väldib mustuse tagasi sadenemist riidele. Muidu oleksid valged esemed juba mõne pesukorra järel hallikad. 9. Lõhnaained–varjavad tooraine oma lõhna ning annavad pesule meeldiva lõhna. Puhastuses kasutud. 10. Täiteaine–naatriumsulfaat–ei oma pesemisel toimet, küll aga aitab vältida pesupulbri paakumist. Kasutatakse pulbrilise struktuuri moodustajana. Vedelates – glütserool, propüleenglükool. Lagunevad jäätvetes. 2
Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3)
2 normidega. 12 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. Betoonid liigitakse järgmiselt: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); - struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega;
Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid?
keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Materjalid ja nende omadused Materjali nimi Materjali koostis Kasutamise efektiivsus Plastmass Polümeer, plastifikaator, värvaine, Plastmassid on odavad, täiteaine, vananemisvastased kerged, üsna tugevad ja vahendid jms hästi töödeldavad. Nad on samuti ka painduvad, elastsed ja sitked. Plastmasside liigid : · Termoplastsed plastmassid- niiditaoliste molekulidega, pehmenevad kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites
NAILONIT (polüamiid, PA) iseloomustab vastupidavus, hea välimus ja lai värvivalik. Nailon kannatab hästi ka mööbli raskust ja liigutamist. Nailonvaip sobib paljukäidavaile põrandaile, on kergesti hooldatav. OLEFIIN (polüpropüleen, PP) on tugev, kannatab hästi raskeid esemeid ega võta plekke külge. Ka puhastada on seda kerge. Olefiin ei kogu staatilist elektrit, ei kogu niiskust ega hakka hallitama. Linoleumid. Linoleum - sideaine, täiteaine, pigmendi ja plastifikaatori segust valmistatud põrandakattematerjal. Võib olla tugevdava või soojust- ja heli isoleeriva aluskihiga. Linoleum on looduslikest materjalidest kulumiskindel põrandakattematerjal, mis ei talu niiskust ega kangeid kemikaale.Igapäevaselt sobib puhastamiseks hästi väljaväänatud mopp, kuid kasutada võib ka leiget vett koos vähese neutraalse puhastusainega. Naturaalne linoleum on looduslik toode, mis sobib hästi kodu erinevatele põrandatele
Niisutada enne lateksiga värvimist Rull pritsib rohkem, kui värvida kiiresti, niisiis tuleks aeglaselt värvida Väldi pinna liigset rullimist Sama rulliga värvides alusta heledamast toonist Pahtel Pahtli ülesanded: Pahtli koostis: Täitmine Sideaine 5-20% Tasandamine Täiteaine 60-70% Tugevdamine Vedeldi 30-40% Pinna kaitsmine Abiained 2% Kindlasti tuleb veel värvimise ning pahteldamise puhul teada ka seda, et värvi- ega pahtlipotti ei tohi kunagi asetada kivist pinnale. Seda peaks igaüks teadma, et kivist pind on külm, ning pahtel ja/või värv poti põhjas muutub kõvaks, seetõttu tuleb värvi- ja pahtlipott asetada alati puidust pinnale.
täita kahekovalentse pahtliga. Kruntimine Enne krundi peale kandmist tuleb lihvida pind siledaks ning pühikida tolm, kanaa krunt pintsliga pinnale ja lasta sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on ka teine võimalus: pleegitamine, Pahteldamine Kasutatakse väikeste lõhede ja pragude katmiseks ning tuleb kasutada vastavat pahtlit. Pahtlid on pastad mida saadakse pulbrilise täiteaine segamisel kile moodustajatega. Ülesandeks on pinna tasandamine enamuses läbipaistmatul viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu pooridesse, sest selle tagajärjeks võib olla viimistlusmaterjali (näiteks peitsi või
Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja jõudsalt, kattes nii anorgaanilisi materjale (nt klaas, metall) kui ka kahjustades kuivi puitmaterjale. Tema kasvuks peab puidu niiskussisaldus olema vähemalt 25%, optimaalne
tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidinajne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt
ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus) 1.16 Bituumenrullmaterjal Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb: · Bituumen · Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid. 16 · Tugikangas Selleks võib olla kartong, jute, klaaskiud, polüester, klaaskiu- ja polüesterkanga segu. · Täiteaine. · Polüpropüleen- või polüetüleenkilet. · Liiva. · Erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale nendega võivad olla: mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium Bituumenist rull-katusekatte valmistamisel kantakse vedel bituumen tugikangale, millele kantakse või pressitakse pinnaviimistlusmaterjal. Kui bituumen on jahutatud, lõigatakse materjal sobivatesse mõõtmetesse ning pakitakse. Bituumenmaterjalide tootevalik on ääretult lai
lisandite lisamine ebatäpne või puudub; Valmis kuivmördid omavad palju eeliseid tööplatsil valmissegatud mörtidest: hea töödeldavus, väheste pingetega krohv, lisandite mõjusus, paljude komponentide õige vahekord, intensiivsegamine, kvaliteedi püsivus. 6 2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha
sisselõikeid palgi pinda teha. Vundamendi lahtikaevamiseks oleks hea vastupidav labidas ja käru, millega muld eemale trasnportida. Samuti tuleks kasuks ka tugevate harjastega pühkimishari, millega saab k ividelt mulda ja prahti pühkida. Vundamendi parandamiseks või kõrgemaks ehitamisel on vaja müüritöödel kasutatavaid vahendeid: mördimikser või segumasin, (väiksemate koguste puhul piisab labidast), vann ja ämber, käru, labidas täiteaine ja sideaine(te) tõstmiseks, müürsepa kellu, müürihaamer, looduskivide puhul on hea kasutada meisleid. Mõõteriistadest erineva pikkusega vaaderpassid, voolikuga vesilood, nailonist punutud nöör. Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud. Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud
Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5 Sahhariidid 1 Nukleiinhapped DNA 0,4 RNA 0,7 Madalmolekulaarsed org üh 0,4 · Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) EI OLE IOONIDENA! o C- skelett o H- skeleti täiteaine o N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis o P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid o S aminohapped, energeetilised ühendid o O oksüdeerija · Ioonide ülesanded o Ca+2 lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös o K+, Na+ - närviimpulsside edastamine o Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel
· Kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid) · Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat): · Tsmenet, vesi, täiteaine (lubjakivijahu) ja naturaalsest kiudainest armeering Betoonkivid: · Teede, tänavate, väljakute jne katmiseks mõeldud plaadid või kivid · Erinevad betoonist katusekivid · Seinamaterjal (Columbia-kivi) Tooted: · Kõnniteeplaadid · Betoontellised (Columbia-kivi) · Väikeplokid · Marmoroc-plaadid · Äärekivid
Vedeliktermomeetritega mõõdetakse üldjuhul inimeste või loomade temperatuuri. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, selle põhiosadeks on termoballoon, ühendustoru ja termomeetri ühikutes gradueeritud manomeeter. Manomeetrilises termomeetris kautatakse täiteainena gaasi, vedelikku või auru. Gaasi kasutatakse just eriti täpseteks mõõtmis tulemusteks. Manomeetriline termomeeter mõõdab kasutatava täiteaine rõhku. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on umbes 0 °C +300 °C. (4) Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotiste vahe on 0,1 kraadi. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter põhineb metallide joonpaisumisel. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning
Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud. Selget lahust ei teki, kuna preparaadis sisaldub lahustumatu täiteaine. Täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada läbi, ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2
Töö käik Töölahuse valmistamine: Valmistada uuritavast proteaasi preparaadist ensüümile sobiva pH-ga puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus 1-5 mg/ml. Arvutada välja ensüümipreparaadi kaalutise suurus. Vajalik kogus ensüümpreparaati viia kadudeta lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse, lisada väike kogus puhverlahust ning segada klaaspulgaga umbes 5 minutit, kuni ensüüm on lahustunud. Selget lahust ei teki, kuna preparaadis sisaldub lahustumatu täiteaine. Täita klaas puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutada läbi, ühtlustamaks ensüümi kontsentratsiooni. Pipeteerisin 50 ml-lisesse katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust, pH=8,4. Ensüümikontsentratsioon 1,5 mg/ml. Vajalik kogus=1,5*5=0,0075g. Hüdrolüüs: 1. 50 ml katseklaasi pipeteerida 25 ml 2%-list kaseiini lahust, millel on sobiv pH. Katta korgiga ja asetada vesitermostaati 30 kraadi juurde Celsiuse järgi 5-10 minutiks soojenema. 2
polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. Kasutamistemperatuuril on amorfne polümeer kas klaasi- (PS, PMMA, PVC, PC) või kummiolekus (elastomeerid, poolkristalliliste polümeeride amorfne osa) sõltuvalt sellest, kas kasutamistemperatuur on võrreldes T g-ga madalam või kõrgem. Amorfsetele plastidele on iseloomulik suur läbipaistvus. Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis on kas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid. Lisandid : Täiteaine - pulbriline, kiuline, teraline või rullmaterjali kujuline. Vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ja plasti omaduste (surve- ja tõmbetugevus, kõvadus, kujukindlus jt.) kujundamiseks. Orgaaniline täiteaine: nt. puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud. Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator- plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine- dekoratiivsel eesmärgil.
on aga tundlik leeliste suhtes. Pigmentidel endil võivad olla aga kas happelised või aluselised omadused. Raskmetallide oksiidid (nt tsink oksiid, plii pigmendid) üldiselt on alused, nad võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks (kasutati nt liimvärvides) ja ta kuulub tänini värvide/pahtlite toorainete nimistusse. Lisatuna
Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla 10C. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne)
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
annaabi.ee 
