Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad näiteks sort ,,Variegata". Headeks naabriteks on brunnerale murtudsüdamed ja meelespealilled. Brunnerate vahele sobivad suurepäraselt varakevadised sibullilled. Foto 8. Epimeedium (Epimedium) Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on
Suur tähtputk Astrantia major Suur tähtputk Astrantia major · Kõrgus 45-60 cm. · Õitseb juuni kuni august. Purpursed või punased õied. · Toitaineterikas niiske huumusmuld. · Väga pikk ja rikkalik õitsemine. Õied sobivad kuivatamiseks. · Ta on nõus kasvama üsna varjulises kohas. Piisava niiskuse korral on nad nõus kasvama ka lauspäikeses. Tänu oma niiskuselembusele sobivad nad ka kaldataimedeks. Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla · Mõned sordid: 'Hadspen Cream' , 'Jack Frost`, 'Silver Wings`, 'Variegata' (laia valge servaga lehed). · Kõrgus 30 cm. · Õitseb mai-juuni. · Taevasinised "meelespeaõied". · Parasniiske tavaline aiamuld. · Poolvari kuni vari. · Põuakartlik! Tundlik kuivuse ja liigse päikese suhtes lehed muutuvad pruunilaiguliseks. Tähklavendel Lavandula angustifolia Tähklavendel
Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka
hästiharunenud ja suhteliselt jäikadel vartel, mis sügisel kuivades säilitavad oma kuju ja tuule käes veeredes külvavadseemneid laiale alale. · Näiteks lamedalehine ogaputk. 2. Välistunnused, mis viitavad niiskuslembusele ja vahel ka varjutaluvusele · LEHED on suhteliselt õhukesed ja suured. · JUURED on maapinnalähedased, pigem narmasjuurestik. Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured. Tüüpilised metsataimed on ka paljud kõrgekasvulised sõnajalad (50 cm ja enam) Üldreegleid taimede valgusnõudlikkuse kohta: · Enamik värviliste (valge- ja kollasekirjud, kollased, punased) lehtedega sordid vajavad rohkem valgust kui roheliste lehtedega taimed V rühm
annaabi.ee 
