liitmine kokku valge. Kõik elementaarosakesed on valged, st nad sisaldavad kolme erivärvilist kvarki. KVARGID JA ENERGIA Prootonit ja neutronit moodistavate kvarkide seisumass on eraldivõetuna suurem prootoni (või neutroni) seisumassist. Põhjuseks on see, et kvarkide kättesaamiseks elementaarosakestest tulev kulutada energiat- kulutatud energia väljendubki tükkide seisumassi suurenemises. TEISED KVARKIDEST MOODUSTATUD OSAKESED Kvarkide omavahelisel varieerimisel on võimalik moodustada väga palju erinevaid elementaarosakesi ehk hadroneid. Paraku on enamiks nendest väga ebastabiilsed ja muunduvad väga lühikese eluea järel (tänu nõrgale vastasmõjule) teisteks, stabiilsemateks osadeks. ANTIOSAKESED Elementaar- ja fundamentaalosakesi uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et mikromaailm on sümmeetriline- see tähendab, et iga kirjeldatud osakese jaoks on olemas osake, mille kõik omadused (va. Mass) on vastupidised vaadeldava
1. 2. 3. 4. 5. 6. 32. Newton-Leibnitzi valem ilma tõestuseta. 33. Kirjeldada asendusvõtet määratud integraali arvutamisel. Valitakse uus x-ist sõltuv muutuja u, mis on üksühene ja diferentseeuv. Leitakse u pöördfunktsioon ning kirjutatakse see diferentsiaalide jagatisena, seejärel korrutatakse läbi du-ga. Integraali all tehakse asendused.leitakse uus integreerimislõik koos rajadega, mis sõltuvad u väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esmase integreermislõigu. Esitada ositi integreerimise valem määratud integraali jaoks (tuletada pole vaja).
Siis = Q O . Paneme kirja funktsiooni Q tuletise
<'
diferentsiaalide jagatisena:
Korrutades seda v˜ordust du-ga saame dx = ψ’(u)du . Kasutades valemeid neid valemeid saame integraali all suurused x ja dx asendada vastavate u-st s˜oltuvate suurustega. Erinevalt m¨a¨aramata integraalist, tuleb m¨a¨aratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimisl˜oik koos rajadega. Uus integreerimisl˜oik koosneb funktsiooni u = ϕ(x) v¨a¨artustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel ¨ule kogu esialgse integreerimisl˜oigu [a, b]. Uhtlasi on uue integraali alumine raja v˜ordne ¨ u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨a¨artusele a ja ¨ulemine raja on v˜ordne u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨a¨artusele b. Seega on uue integraali alumine raja ϕ(a) ja ulemine raja ϕ(b). Kokkuv˜ottes saame j¨argmise valemi: b φ(b) ∫ f ( x ) dx = ∫ f [ψ ( u ) ] ψ ' ( u ) du .
Turvalisem on kanda maski ja oma tõelist mina mitte näidata. Eneseavamine toimub ka tahtmatult. Kui me vaikime ega tee otseselt midagi, annavad vaikimine ja kehakeel ikka midagi mõista (Mckay jt 1999:29-34). Vastastikuse tajumise mõistmiseks võib kasutada Johari akna nime all tuntud mudelit, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi (Hargie, Dickson 2004:224-227). Mudel on loodud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva info varieerimisel. Kujutle oma olemust nelja ruuduga aknana. Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra avatud ala suurust, mis muutub vastavalt olukorrale. AVATUD ALA PIME ALA Iseendale teada ja teistele teada Ümberolijaile teada, iseendale mitte VARJATUD ALA TUNDMATU ALA Iseendale teada, teiste eest varjatud Tundmatu nii iseendale kui teistele
teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel. 2. Võrdlev mudel seisneb selles, et lisaks üksikomaduste tajumisele saadud omaduste summeerimisele võrreldakse tulemust nn keskmisega. Piltlikult ja kasutades JOHARI akna mõisteid, võib õelda: inimesed pööravad grupisuhetes teiste poole oma erisugused küljed. JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva info varieerimisel. Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud. Varjatud ala sisaldab teavet, mis on grupiliikmele iseendale teada, aga teiste ees on varjatud ja peidetud.Neid teadmisi ei taheta teistele rääkida. Pime ala on selline teave, mis ümberolijaile on teada, aga grupiliige ise pole sellest teadlik. Tundmatu ala esileasetamine toob grupiliikme kohta välja sellist teavet, millest ta ise ega teised pole hetkel teadlikud.
jõu ülekandmise mooduse järgi: sundliikumise ülekanne (hammasratas-, varrasülekanne); libisemisega ülekanne (rihm-, hõõrdratas-, hüdrodünaamiline ülekanne); lülitatavad ülekanded otstarbe või funktsiooni järgi: ajamid kindla trajektoori saamiseks, näit. sadamakraana kurenokk; ajamid kindla ajalise järjestuse saamiseks (nukkvõll, maltarist); ajamid kindla ülekandesuhte saamiseks (hammasülekanne, rihmülekanne 33. Mida mõeldakse kujunduse varieerimisel ümberpööramise all? Tuua näide Pindade ja kehaliste seoste, liikumiste ja jõuvoolu varieerimiseks. Eitus on kas mingi tunnus on olemas või mitte 34. Mähiselementidega kombineerimine Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol Meetod põhineb strateegiatel: "seespoolt väljaspoole", "eelnevalt detailseni" ja "oluliselt vähem olulisele". Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme: 1
Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana. 2.JOHARI AKEN nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes
Paneme kirja funktsiooni tuletise diferentsiaalide jagatisena: dx/du =(u). Korrutades seda värdust du-ga same dx = (u)du . Kasutades valemeid (5.27) ja (5.28) saame integraali (5.26) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimis lõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni u = (x) väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a, b]. Ühtlasi on uue integraali alumine raja võrdne u väärtusega,mis vastab muutuja x v.a.artusele a ja .ulemine raja on võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega on uue integraali alumine raja (a) ja b b ülemine raja (b). Kokkuvõttes saame järgmise valemi: udv = uv a - vdu
vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine. Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele. Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes
Korrutades seda võrdust du-ga saame Kasutades neid valemeid saame integraali all suurused x ja dx asendada vastavate u-st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimislõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a,b]. Ühtlasi on uue integraali alumine raja võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja on võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega on uue integraali alumine raja ja ülemine raja . Kokkuvõttes saame valemi b. Tuletada ositi integreerimise valem määratud integraali jaoks Olgu ja kaks diferentseeruvat funktsiooni
16). Paneme kirja funktsiooni tuletise diferentsiaalide jagatisena: dx/du= '(u). Korrutades seda võrdust du-ga saame dx= '(u)du. (5.17). Kasutades valemeid (5.16) ja (5.17) saame integraali (5.15) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimislõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni u=(x) väärtustest mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a; b]. Ühtlasi uue integraali alumine raja on võrdne u väärtusega mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja on võrdne u väärtusega mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega uue integraali alumine raja on (a) ja ülemine raja (b). Kokkuvõttes saame järgmise valemi: abf(x)dx = (b) (a) f[(u)]'(u)du. 47. Ositi integreerimine määratud integraalis: Ositi integreerimine. Olgu u = u(x) ja v = v(x) kaks diferentseeruvat funktsiooni
a.iii. Paneme kirja tuletise diferentsiaalide jagatisena a.iv. a.v. Korrutades seda du-ga saame a.vi. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurusele x ja dx asendada ka integreerimis lõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a,b]. Integraali alumine raja on ühtlasi võrdne u-väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Järelikult on uue integraali ülemine raja ja alumine b. Ositi integreerimine: b.i. Olgu ja kaks diferentseeruvat funktsiooni. b.ii
Nõrga osalusmääraga vastuvõtutingimustes esitatud reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esituskordadest ja teostuse varieeruvusest: nõrga osalusmääraga reklaamiteate vastuvõtu puhul positiivne hoiak reklaamitava objekti suhtes tugevneb korduste arvu kasvades juhul, kui reklaamiteate teostust varieeritakse (põhisisu samaks jättes) ning tugevneb ja seejärel nõrgeneb juhul, kui teostust ei varieerita. (Kõrge osalusmääraga vastuvõtuolukorras tekib tüdimusefekt ka teostuse varieerimisel.) 13. Reklaamiteate mõjul kujunevate toote- või margihoiakute sõltuvus esilekutsutud tundmuste värvingust (väärtusest) ja ajast reklaamiteate esitamise ning hoiakute realiseerumise (mõõtmise) vahel: positiivseid tundeelamusi esile kutsuv reklaamiteade kutsub esile positiivseid hoiakumuutusi nii lühiajaliselt kui ka pikema ajavahemiku järel; emotsionaalselt neutraalne reklaamiteade on soodsam kui negatiivseid
Teeme integraali all asenduse valides uueks muutujaks u, mis sõltub x-st järgmisel viisil eeldusel, et on üksühene ja diferentseeruv. Tähistame tema pöördfunktsiooni -ga ehk . Paneme kirja tuletise diferentsiaalide jagatisena Korrutades seda du-ga saame Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurusele x ja dx asendada ka integreerimis lõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a,b]. Integraali alumine raja on ühtlasi võrdne u-väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Järelikult on uue integraali ülemine raja ja alumine Ositi integreerimine määratud integraali korral Olgu ja kaks diferentseeruvat funktsiooni. Kirjutame nende korrutise diferentsiaali avaldise Integreerime seda avaldist rajades a-st b-ni
du Korrutades seda võrdust du-ga saame dx= ' (u) du Kasutades neid valemeid saame integraali all suurused x ja dx asendada vastavate u- st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimislõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni u=(x) väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a,b]. Ühtlasi on uue integraali alumine raja võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja on võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega on uue integraali alumine raja ( a) ja ülemine raja ( b) . Kokkuvõttes saame valemi f [¿ (u)] ' (u) du b (b )
Korrutades seda võrdust du-ga saame dx = ψ 0 (u)du . (5.28) Kasutades valemeid (5.27) ja (5.28) saame integraali (5.26) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimislõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni u = ϕ(x) väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a, b]. ühtlasi on uue integraali alumine raja võrdne ¨ u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele a ja ülemine raja on võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega on uue integraali alumine raja ϕ(a) ja ülemine raja ϕ(b). Kokkuvõttes saame järgmise valemi: Z b a f(x)dx = Z ϕ(b) ϕ(a) f[ψ(u)]ψ 0 (u)du . Tuletada ositi integreerimise valem määratud integraali jaoks.
süsteemi. · Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak. JOseph Lufth ja HARry Ingham JOHAR´I aken- mudel, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Mudel saadi 2 teguri: 1.tuntud/teadaoleva ja 2.tundmatu/mitteteadaoleva varieerimisel. Kalle Küttis 2011 4 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia JOHARI AKEN ENDALE Tuntud Tundmatu TEISTELE Tuntud AVATUD ALA PIME ALA (iseendale ja teistele (ümberolijaile teada, teada) iseendale mitte)
Paneme kirja funktsiooni tuletise diferentsiaalide jagatisena: dx/du =(u). Korrutades seda värdust du-ga same dx = (u)du . Kasutades valemeid (5.27) ja (5.28) saame integraali (5.26) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st sõltuvate suurustega. Erinevalt määramata integraalist, tuleb määratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integreerimis lõik koos rajadega. Uus integreerimislõik koosneb funktsiooni u = (x) väärtustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel üle kogu esialgse integreerimislõigu [a, b]. Ühtlasi on uue integraali alumine raja võrdne u väärtusega,mis vastab muutuja x v.a.artusele a ja .ulemine raja on võrdne u väärtusega, mis vastab muutuja x väärtusele b. Seega on uue integraali alumine raja (a) ja ülemine raja (b). Kokkuvõttes saame järgmise valemi: Tuletada ositi integreerimise valem maaratud integraali jaoks. 42. Defineerida lopmatute rajadega paratud integraalid.
Kuid ka ümbritsevate inimeste terasele vaatlemise alt võivad välja jääda mõned omadused, mis tulevad ilmsiks näiteks kriisiolukordades. Eelpool kirjeldatud mõtteviis võimaldas kahel teadlasel -- Lufthil ja Inghamil luua mudeli, mida nimetatakse JOHARI aknaks. Nimetus tekkis teadlaste eesnimede (Josph ja Harry) ajel. Johari aken näitab, kuidas inimene kasutab enese ja teiste kohast teavet. Mudel on saadud kahe teguri: tuntud /teadaoleva ja tundmatu/ mitteteadaoleva varieerimisel. ENDALE tuntud tundmatu AVATUD ALA PIME ALA tuntud (iseendale teada ja (ümberolevaile teada, teistele samuti teada) iseendale mitte) TEISTELE VARJATUD ALA TUNDMATU ALA tundmatu
2) Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva info süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI AKENT, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi ((Roy M. Berko, Andrew D. Wolvin, Darlyn R. Wolvin 1992. Communicating. A Social and Career Focus. Houghton Mifflin Company). Mudel on saadud kahe teguri: endale ja teistele tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Selleks et end teistele avada, tuleb esmalt teada seda kes me oleme. Selleks võidakse küsida infot ka teistelt või teha ka mingeid teste. Johari aken võtab kokku selle kes sa oled ja kuidas see on mõjutatud meie eneseavamisest, samuti sellest kui palju teised jagavad infot sinu kohta sinuga. Aken peegeldab inimese mina ning selles on kõik inimese kohta, kaasa arvatud selline informatsioon mida inimene isegi ei tea. 1
Nõuded logole: · Tähelepandavus: märgatavus, signaalväärtus, eristuvus foonist · Infosisaldus: sisuväljendus, loetavus, funktsioon sümbolina, assotsiatsioonid, aktuaalsus, lakoonilisus · Afektiivne kvaliteet: meeldivad motiivid, esteetika, emotsioonid · Iseseisvus: ajatus, äravahetamatus · Kasutamisväärtus: rakendamise ulatus, rakendamise võimalused, reprodutseeritavus, kujutise muutumatus kompositsiooni varieerimisel · Registreeritavus · Kultuuriline ja regiooniline "loetavus" KÕRVALELEMENDID · Kastid ja paneelid · Kvaliteetmärgid · Loosunglaused · Kupongid Reklaamiapellatsioon - millistele kauba/teenuse omadustele ning ostu sooritamise korral saadavatele hüvedele tuleks reklaami tekstis rõhuda, et saada soovitud tulemus? Põhiliselt apelleeritakse · bioloogilistele vajadustele (toiduained, puhkus, tervis, seks jm.)
Korrutades seda v~ordust du-ga saame dx = (u)du . (5.28) Kasutades valemeid (5.27) ja (5.28) saame integraali (5.26) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st s~oltuvate suurustega. Erinevalt m¨a¨aramata integraalist, tuleb m¨a¨aratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integree- rimisl~oik koos rajadega. Uus integreerimisl~oik koosneb funktsiooni u = (x) v¨a¨artustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel u ¨le kogu esialgse integ- reerimisl~ ¨ oigu [a, b]. Uhtlasi on uue integraali alumine raja v~ordne u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨a¨ artusele a ja u ¨lemine raja on v~ordne u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨ a¨artusele b. Seega on uue integraali alumine raja (a) ja u ¨lemine raja (b). Kokkuv~ottes saame j¨argmise valemi: b (b)
dx = (u)du . (5.28) Kasutades valemeid (5.27) ja (5.28) saame integraali (5.26) all suurused x ja dx asendada vastavate u-st s~oltuvate suurustega. Erinevalt m¨a¨aramata integraalist, tuleb m¨a¨aratud integraali korral lisaks suurustele x ja dx asendada ka integree- rimisl~oik koos rajadega. Uus integreerimisl~oik koosneb funktsiooni u = (x) v¨a¨artustest, mis on saadud argumendi x varieerimisel u ¨le kogu esialgse integ- ¨ reerimisl~oigu [a, b]. Uhtlasi on uue integraali alumine raja v~ordne u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨a¨artusele a ja u ¨lemine raja on v~ordne u v¨a¨artusega, mis vastab muutuja x v¨a¨artusele b. Seega on uue integraali alumine raja (a) ja u ¨lemine raja (b). Kokkuv~ottes saame j¨argmise valemi: b (b)
annaabi.ee 
