Tallinna Reaalkool Madis Somelar 15. september 2015 1) Küttimiselt ja koriluselt on üle mindud viljelusmajandusele. 2) Kirja kasutamine. 3) Kõrgetasemeline kultuur. 4) Välja on kujunenud sotsiaalsed klassid varanduslik ebavõrdus. 5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik; 1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22
IV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus, linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14
Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine, kindlustamata, kaunistatud majad üksteise kõrvalEgiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid, kuningas Mendes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks, pealinnaks Memphis, hieroglüüfkirja teke, vase kasutuselevõtt, tähtsaim ehitis on Dzoseri astmikpüramiid Vana riigi periood: 2700-2200 eKr kuj välja tsivilisatsiooni tunnused, valitsejate kõrgaeg, Giza püramiidid, Sfinks, Pealinn endiselt Memphis, Cheopsi püramiid Keskmine riik: 2000- 1650 eKr Teeba tähtsus tõusis, allutati Nuubia, loodi elukutseline
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik
(seal tekkisid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult- sisemistel põhjustel). Sekundaarsed tsiv.- nende kujunemist mõjutas mõni teine arenenum piirkond. 8.Egiptuses tekkis tsivilisatsioon sest: Sobiv geograafiline asend- ümber kõrb(eraldatus), Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood
teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Riikluse etapid: Varadünastiline aeg- 3000-2650 a eKr, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, ühendati ülem ja alamEgiptus. Vana riik- 2700-2200 a eKr, pealinn Memphis, suured püramiidid, rangelt hierarhiline riik, tsivilisatsioon. Keskmine riik-2000-1650 a eKr, pealinn Teeba, elukutseline sõjavägi, vallutati Nuubia põhja osa. Uus riik- 1550-1075 a eKr, pealinn Memphis, võimsuse hiigelaeg, suhted naaberriikidega, Teeba oli usukeskus, preesterkonna tähtsus tõusis. Hilis-Egiptuse periood- 1075-525
1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele monoteistliku religiooni (judismi) 4. pärilased lõid kahte vastandikku alget rõhutava dualistliku õpetuse mazdaismi (hea ja kurja vastandamine ja nende omavaheline võitlus) EGIPTUS Egiptuse vanaaja põhietpid: 1. aega arvestatakse dünasstiate järgi (31) või 4poliitilise ühtsuse perioodid 2. varadünastiline(12) ajajärk (ühendas oma riigiga Alam ehiptuse, pealinnaks sai Memphis. (Kujunes välja hieroglüüfkiri) 3. vana riik(34 dünastia) riigi sisemise ühtsuse Maailmakord ehk maat Hierarhia, ehk astmestik. Egiptuses: Vaarao, kõrgametnikud, preestrid, kirjutajad, käsitöölised ja talupojad, orjad. TEADUS Tähtsam saavutus oli kalendrisüsteem, mis tugines päikeseaastale, mis jaotati 12-ks 30päevast koosnevaks kuuks. See kehtis 1 saj
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad,
Vana-Egiptuse ajalugu. 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi.
Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk tähistab silpi -> Tähestikuline kiri, 1500 eKr, märk tähistab häälikut. 7. Nimeta Egiptuse ajaloo põhietapid ja iseloomusta neid. 1. Varadünastiline aeg valitsejaks Menes, Ülem- ja Alam Egiptus ühendati üheks riigiks, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri 2. Vana riik pealinn Memphis, Egiptuse kõrgaeg, ehitati Giza püramiidid ja sfinks 3. Keskmine riik pealinn teeba, esile kerkisid nomarhid(noomide asevalitsejad) 4. Uus riik välise võimsuse hiilgeaeg, hobukaarikute kasutaminse, preesterkonna mõju kasv 5. Hilisdünastiline aeg riik jagunes kaheks Alam Egiptuseks (pealinn Avaris) ja Ülem Egiptuseks (Teeba) 8
Tulekummardaminemaagid mäetippudel, puhtussurnutele laibatornid, et laibad ei puutuks puhta maa ja vee, tulega. Mazdaism usuuuendaja Zarathustra õpetus: Dualistlik religionrõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi, austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist 3500ekr 3300 2900 1500 Piktograafiline Ideograafiline Silp Tähestikuline Märkeset Märkmõistet Tähistab silpi häälikut Varadünastiline aeg 30002650 ekr ÜlemE valitseja Menes ühendas AlamE ühtseks riigiks hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr Välise võimuse hiilgeaeg(Thutmosis III vallutas süüria ja Palestiina)
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit
Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõrast sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. Niiluse üleujutuse perioodid: Põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobri-novembrini. Lihtsate, kooguga kaevu meenutavate veetõstukite-saduffide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline periood 3000-2650 aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine. Vana riik 2650-2100 aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Keskmine riik 1950-1650 aastat eKr sel perioodil etendasid riigi juhtimises tähtsat osa ka piirkondade-noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada ka kõige vägevamalgi valitsejal. Kuninga võin ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi. Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia.
maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö puuvill, purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn. 10. Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III). Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik (2650-2100 eKr) Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks. Keskmine riik (1950-1650 eKr) Teeba sai uueks pealinnaks. Allutati Nuubia. Uus riik (1550-1075 eKr) Naisvaarao Hatsepsut. Thutmosis III laiendas Egiptuse
I EGIPTUS Hakkasid aega arvestama iga uue vaarao valitsemisest alates • Tsivilisatisoon tekkis Niiluse jõe orus • Jagunes Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptuseks • Mõlemat poolt Niilust 8-15km alal oli tsivilisatisoon (asutus) • Asustus oli viljakal alal väga suur • Egiptus eksisteeris kaua aega suletud süsteemina Aafrika kirdeosas • Egiptuses räägitakse araabia keelt • Egiptuse ajalugu periodiseeritakse järgmiselt • Varadünastiline periood ( u 3000-2650 eKr) Ühtse Egiptuse tekkimine kuningas Meenese juhtimisel. Pealinn Memphis • Vanariigi periood ( u 2650-2130 eKr) 3 - 6 dünastiat. Suurte püramiidide aeg • Esimene vaheperiood ( u 2130-1950 eKr) 7 - 11 dünastiat Egiptuse killunemine nomarhiateks (maakond) Uusühendamine Ülem-Egiptuse poolt. Pealinn Teeba • Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 12-14 dünastiat. Pealinn
Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja valitsejakujutised (Skorpion kuningas ja Narmeri palett). Tekkisid suuremad keskused: Hierakonpolis, Abydos Ülem-Egiptuses ja Buto Alam-Egiptuses. Perioodi lõpus olid varaseimad tõendid hieroglüüfkirjast. Viimane oli mõiste- ja häälduskirja segu. Märgid tähistasid teatud sõnaühendeid. Hieroglüüfkiri vokaale ei tunne. Varadünastiline periood 3100 2686 (1. ja 2. dünastia) Ajavahemikus 3100 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Ülem- ja Alam-Egiptus ühendati Menese või Narmeri poolt (pole teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis. Varadünastilisel perioodil kujunes peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U
Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik :
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
jumalustega. Lähemalt tuleb juttu püramiididest, haudadest ja hauakambritest ning Egiptuse keelest ja kirjast.. 4 EGIPTUSE AJALOO PÕHIETAPID Egiptuse ajaloos puudus nullpunkt, millest lähtudes võis kõiki sündmusi reastada. Ajaarvamine käis dünastiate järgi. Egiptuse umbes 3000 aasta pikkune ajalugu jagatakse 31 dünastiaks ja 4 poliitilise ühtsuse ajajärguks. Nendest varadünastiline aeg on kui eelajalugu, millele järgneb kolm suurt perioodi: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Hilis-Egiptuse perioodil oli riik juba jagunenud kaheks. Varadünastiline aeg (u 3000 2650 eKr). Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse (delta). a) pealinnaks oli Memphis; b) kujunes välja hieroglüüfkiri; c) võeti kasutusele vask; d) olulisema ehitusena rajati Dzoseri astmikpüramiid. Vana riik (2650 2100 eKr).
o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise
5000eKr Egiptuses algab esiaeg, maaviljelus (Niiluse üeujutus) 4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid. Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt. 3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses ehitatakse Giza püramiidid, Tekivad riigid tänapäeva Süürias ja Palestiinas. Balkani poolsaarele rändavadkreeklaste indoeurooplastest esivanemad. Kesk Ameerikas saab põlluharimine peamiseks elatusalaks. 2000eKr Aarialased jõuavad Indiasse, Indoeurooplased jõuavad Apenniini poolsaarele. 2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk
14) Milline riik vallutas 6. saj. e. Kr. Mesopotaamia ja päris sealse kultuuri? Pärsia aastal 539 e. Kr. Vana-Egiptuse kunst (§ 6 Vana-Egiptus. Püramiidid, § 7 Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, § 8 Ehnatoni-aegne kunst) Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vanad egiptlased arvestasid aega kuningate valitsemise järgi. Vana-Egiptuse ajalugu jaguneb: Eeldünastiline periood. Varadünastiline periood. Vana riik. Esimene vaheperiood. Keskmine riik. Teine vaheperiood. Uus riik. Kolmas vaheperiood. Hilis periood. Ptolemaiased. Rooma periood Kuidas mõjutas vanade egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste usk oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. Ka oli inimestel oma kaitsevaim, kes peale inimese keha surma edasi elas. Miks lasksid vaaraod juba eluajal ehitada endale püramiide?
Sethe, , inglased A.Gardiner ja W.Petrie Flinders. Prantslane Francois Mariette rajas Kairo Muuseumi (19.s. keskpaiku), selle muuseumi direktor Gaston Maspéro, venelased: V.S.Golenischev (Kairo egüptoloogija kateedri rajaja), B.A.Turaev, tema õpilane V.V.Struve, I.G.Livshic (Champollioni ja egiptuse kirja deshifreerimise ajaloo monograafia autor). Tagasi KAHEKSAS LOENG Arhailine Egiptus (Eeldünastiline ja Varadünastiline ajajärgud). Nagu ma juba rääkisin esimesel ja teisel loengul, asetsesid alguses Niiluse orus üksikud iseseisvad nomosed ja hiljem -- nomoste koalitsioonid või liidud. Kõige vanema aja mälestusmärgid kujutavad nomoste vahel toimunud sõdu. Neil mälestusmärkidel on näha kariloomade äraajamist, kaela seotud ohelikke pidi veetavate vangide voore, jõel ja kaldal toimuvad lahinguid. Neid lahinguid peetakse väga primitiivse relvaga: kiviotsikuga
Esimene naissufi Rabia Al-Adawiyya oli esimene, kes tõi sisse armastussuhte jumalaga Egiptuse usund (Sissejuhatus Vana-Egiptuse usundisse) Riigi territoorium ei ole kattuv tänapäeva Egiptuse riigipiiridega, muistne egiptus hõlmab kitsamalt ..midagi. Aga teiselt küljest muistne ala on ulatuslikum, hõlmab tänapäeva sudaani ja rohkem lõunapoolset ala Vara, keskmine ja uus riik, nendele lisati Egiptuse ajaloo uurimise käigus palju perioode juurde (esimeste kuningadünastiate ajal varadünastiline), vaheperioodid (I, II, III), hilisegiptuse periood kuni Aleksander Suure vallutusteni, 30 eKr Egiptusest saab Rooma provints, kuni araablaste vallutusteni, Ida-rooma riik ehk bütsants püsib edasi, lääne-oma saab otsa. Egiptuse religioon, millest räägime on nüüdseks välja surnud. Rekonstrueerime seda mälestiste põhjal, kui sellest räägime. Siegfried Morenz jagab usundi: 1) Jumalakultus 2) Kuningakultus 3) Surnutekultus Jumalakultus
templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga
Enki/Ea: maa-aluste vetejumal, sügavuste isand. Tark, vedas vastaseid ninapidi. Oli inimeste liitlane: põllumajandus, linnad, religioossus, kirjutamine (nagu Prometheus). Nanna/Sin: kuujumal, ennustamine Utu Samas: päikesejumal, kohtumõistja à andis välja inimlikke seaduseid Inanna/Istar: taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja Dumuzi/Tammuz: viljakusjumal, eelneva armastatu. Surev-taassündiv jumal. Egiptus Varadünastiline ajajärk 31.-28.saj Narmer ja Menes: 32.saj varadünastilise riigi valitsejad, kes ühendasid Alam-ja Ülem- Egiptuse. Vana Riik 28/27.-22.saj Dzoser; 27.saj püstitas esimese püramiidi Sakkaras, mille arhitekt oli Imhotep, kes ka hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal.
Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas. Kasvatati palme, sibulat, kauntaimi, vilja,lina. Kõike seal, kus parasjagu olid vastava taime jaoks head tingimused. Et kasvatada niiskust vajavat kultuuri kuivas kohas, ei hakkatud seda niisutama. Ümbritsetud kõrbetega : Nuubia, Sahhara, Siinia. Kaitstus vaenlaste eest. Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik :
Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis- augustis, kestab oktoobri-novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi. Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud Ajaloo põhietapid: · Varadünastiline 3000-2650 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks, rajas uue pealinna Memphis; kujunes välja hieroglüüfkiri; sai alguse ulatuslikum vase kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu · Vana riik 2650-2100 eKr sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg; suured püramiidid Gizas; naabermaadega läbikäimine hõre; kujunesid välja peaaegu kõik egiptuse tsiv-i
Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) - põhimõtteliselt sõltumatute linnriikide periood, mil aeg-ajalt tõuseb esile juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine.
annaabi.ee 
