sõjas hävinud Vanemuise taastamist. Tööd alustati vähem kannatada saanud Vanemuise väikesest majas (endine Saksa teatrimaja). Taastatud hoone avaetenduseks oli 21. detsembril 1944 Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu". 1948. aastal suunatakse Ird vastumeelselt, seoses juhtkonna vahetamisega teatridirektori kohalt Kunstide Valitsuse juhatajaks. Kuid ka sellesse ametisse ei jäänud ta pikalt pidama. Peagi vabastati ta sellelt kohalt ning saadeti korraks Vanemuisesse tagasi. Süüdistatuna aga kodanlikus natsionalismis eemaldati Ird Vanemuise töölt ja aastatel 1950 1952 viibib Ird suurtest teatritest eemal.1952. aastal suunati ta tööle Pärnu teatri peanäitejuhiks. Alates sellest ajast rõhutas Ird erilise tähelepanuga vajalikkusest lavastada rohkem eesti algupärandeid: August Kitzbergi "Punga Märt ja UbaKaarel", Lydia Koidula "Kosjaviinad" jt. Pärnus töötas Ird 1956. aastani. Tagasi Vanemuises 1956
Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat. Ta on tantsinud ,,Luikede järve", ,,Tuhkatriinut", ,,Carmeni", ,,Giselli", ,,Don Quiote", ,,Kleopatra", ,,Romeo ja Julia", ,,Uinuv kaunitar", ,,Tuleingel", ,,Pulmareis", Anna Karenina" jpt. Kaie Kõrb on väga tihedalt seotud teatriga ,,Estonia", kuna peale Balletikooli lõpetamist said paremad õpilased ,,Estoniasse" tööle, ülejäänud aga ,,Vanemuisesse". Kaiele on tehtud väga palju pakkumisi, kuid ta on siiani otsustanud mitte siit lahkuda. Birgit Aviste 10. a
Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius Caesariga'' Pjotr Tsaikovski ,,Oneginis''. Nimelt oli minu arvates esimene vaatus selline üksluine ja igav ning orkestrimuusika polnud just kuigi põnev ega ei äratanud minus mingit elu. Küll aga teine vaatus muutus käigupealt. Kohe vaatuse alguses oli orkestrimuusika ja kõik kuidagi kaasahaarav ning nii oli mõlema teose puhul: ,,Onegini'' kui ka ,,Caesariga''
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor.
valmistasid saama esimesteks kutselisteks teatriinimesteks Eestis. Põlengut vaatas pealt teatrijuht August Wiera. Tulekahju põhjuseks jai esialgu saladuseks, miks hukkus Vanemuise maja koos sisuga . Asjaolude hilisem uurimine ei suutnud süüdlast tuvastada, kuigi kõik viitas tahtlikule süütamisel. Asjaosalised rääkisid, et olid näinud paar päeva varem tundmatu meest, kes pomises enda ette luuletusi. Koos vana majaga kadus ajalukku Wiera teater. Vanemuisesse tuli uus juht Karl Menning ja pööbli (lihtrahvas, harimatu rahvamass) meelehärmiks algas teatris uus ajastu- kunsti ajastu. Koos Menninguga jõudis kunst eesti teatrisse, mis jäi sinna aastateks püsima. Teater muutus tsirkusest pühakojaks, täites oma ülesannet, rääkides armastusest ja surmast, ilust ja häbist, valust ja leigusest, kirest ja kannatusest. Karl Menning sukeldus nii kirglikult asjade olemusse, ei ei märganud kuidas publikul hakkas igav
tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas Vanemuisesse. Avatükiks sai Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid. Etendusi anti Saksa Seltsi Teatrimajas ehk praeguses Draamateatris. Draamastuudio teatri esimene õnnestumine tuli Max Mohri komöödiaga “Improvisatsioonid juunis”. (1927.a) Mõni aeg hiljem haigestus tuberkuloosi ja suri
Tsehhimaal kokku 8338 korda. · Ameerikas sai ``Lõbus lesk`` nii populaarseks, et seal levis niinimetatud lese-hullus. · 1994 aastal oli esitatud juba 70 000 etendust, 25. erinevas keeles. · Etendus oli Adolf Hitleri lemmik operett. Seda käis ta vaatamas umbes 91 korda. · ``Lõbusast lesest`` on vändatud vähemalt kuus filmi. Ma üldiselt teatris ei käi. Ei teagi, miks.Seekord viis mind Vanemuisesse kaks asja: esiteks kingiti mulle ja mu kaaslasele teatripiletid etendusele ,,Lõbus lesk" ja teine põhjus oligi tegelikult teatriretsensiooni kirjutamine. Suhtusin asja muidugi veidi ettevaatlikult. Aga noh, operett, see peaks ju olema küll ohutu. Puhas meelelahutus; mida kohutavat on võimalik Leháriga teha? Muidugi tulevad kohe meelde venelaste surematud operettfilmid. Ja eks meie Sylvad ja Hannad, Edwinid ja Danilod on ikka natike maavillasemad, mis seal salata. Tegelikult oli
Pidulik jumalateenistus ei andnud oodatud efekti. Kõned olid pikad ja halvasti kuuldavad, peagi vaevas kuulajaid suur palavus. Jumalateenistuse lõppedes hakati liikuma pasunakooride saatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni. Seejärel marsiti üle Barclay platsi seltsimajja tagasi, kus peeti lõunavaheaeg. 11 Esimene pidupäev Kuna jumalateenistus Toomeorus venis ettenähtust pikemaks ja lauljad jõudsid ,,Vanemuisesse" tagasi alles kella 2 paiku, siis jäi lõunavaheaeg üsna lühikeseks. Distsiplineeritult koguneti uueks rongkäiguks, mis siirdus mööda Vana tänavat raekoja tagant ülikooli juurde ja sealt edasi peoplatsile ,,Ressource'i" seltsi aias. Lauljad asusid poodiumile kättenäidatud korras ja kell 4 võis kontsert alata. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas Jannsen, teist osa aga Kunileid
kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880.
novembril 1921. aastal 84-aastaselt. Tema surm põhjustas rahva seas suure leina. Valitsuse poolt korraldati matusekomisjon, matmist korraldasloomisjärgus olev Eesti KujutatavateKunstnikkude Keskühing. Kadrioru lossi suures saalis toimus 23. novembril pidulik kirstupanek. Reedel, 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasatmine . Kadrioru lossist siirdus leinarong ,,Estoniast" mööda Balti jaama poole. 26. novembriks jõudis rongiga kujuri põrm Tartusse. Jaamast mindi ,,Vanemuisesse", kus kell üks peeti matusetalitlus. Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov täitus osaliselt matused kujunesid suurejooneliseks ja rahvarohkeks, hauasammaski oli suursugune, selleks sai tema enda loodud ,,Rahuingel".
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
00-13.30 Eesmärgid: anda ülevaade ,,Nukitsamehe" teemast. Millised tegelaskujud ja iga tegelaskuju karakter, mis on neile omane käitumine ja kõneviis. Kuidas toimub lavaline liikumine ja esmete paigutus. Kuidas on tegelaskujud kostümeeritud ja grimmeeritud. Kõike seda näitlikustada noortele läbi teatri. 1. 7.30 Juhendaja saabumine- juhendaja ootab osalejaid kultuurimaja ees ning võtab nad vastu lapsevanematelt. Buss on tellitud kohale kella 8-ks. 2. 8.00 Väljasõit Vanemuisesse- juhendaja kontrollib veel viimast korda nimekirja, et kas kõik on bussi peal. Kellegi hilinemisel on juhendajal olemas osalejate vanemate telefoninumbrid, et helistada. Vahendid: mobiiltelefon, osalejate nimekiri. 2 tundi ja 30 min 3. Teatri etendus- üheskoos suundutakse saali. 1 tund ja 55 min Eesmärk: tegelaskujude tutvustamine ning silmaringi avardamine. 4. 14.00 Sõit koju- bussi peale ning sõit Raplasse
eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865). Vanemuise seltsi esimees Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) tahtis eestlastele seltskondlike kooskäimiste ja hariva meelelahutuse jaoks luua ühe eestimeelse seltsi. Alguses kuulus Vanemuisesse 25 liiget, peamiselt käsitöölised, töölised, ametnikud ja maainimesed, aegamisi lisandus ka haritlasi. Pärast 1869. aastal toimunud laulupidu, mis õhutas rahvuslikku meelsust, ulatus liikmete arv juba 400ni. Seltsi peamiseks tegevusalaks oli põhikirja järgi meeskoorilaul, peamiseks seltskondlikeks üritusteks kujunesid aga iga kuu toimunud kuuõhtud, kus peeti ettekandeid ja kõnesi, kuid ka lauldi, tantsiti, söödi jne. Rahva kokkumeelitamiseks ja
Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed: "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880.
Eelmise päeva vaimuliku kontserdi õnnestumine ja üksikute kooride reipad esinemised käsitööliste seltsis olid tõstnud lauljate enesekindlust ja juhtide usku. Tundub, et esimese päeva vaimulik kava oli isegi raskem teise päeva ilmalikust repertuaarist. Ilmalikud laulud olid siiski lühemad ja lihtsama koega, kuigi kiirema tempoga, ja nende laulmine võis osutuda ikkagi kergemaks, tundub tagantjärele kaaludes. Kella kolmeks koguneti jällegi ,,Vanemuisesse", kust rongkäik alustas liikumist endises korras. Publikut oli peoplatsil rohkesti, isegi arvukamalt kui eelmisel päeval. Kontsert algas vihmasajus. Lauljate ja kuulajate vaeva vähendamiseks otsustati kontserdikava lühendada, kuid peamiselt kõnede, mitte laulude arvel. Kõned otsustati koondada rohkem õhtusele pidusöögile. Kontsert õnestus täiel määral. Teise päeva kontserdikava koosnes 15 laulust. Sealtki puudus tõsisem klassika, kui mitte
Karin ja lavastaja enda napp aga sügav Indrek Paas- Arno Suuroru Köögertal. Sellesse ajavahemikku kuulub veel töö 1935-1940 Vanemuise peanäitejuhina ja 1944.-45. lavastajana. Siin oligi Aluoja elutöö kõige tähenduslikum osa, kus ta koos koolivennast direktori Otto Aloega pani teatrijuhina aluse mitmežanrilisele teatrile - 1935, mil tantsujuhiks kutsuti Ida Urbel, ooperi etteotsa Eino Uuli, dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932)
,,Tuhkatriinumäng" kui põlvkondliku hoiaku manifestatsioon. ,,Laseb käele suud anda" · Jaan Toomingu esimene lavastus Vanemuises 1969 detsembris. Jaan Tooming (1964) · Tooming on lõpetanud Lavakunstikateedri 1968 (III lend) · Äratanud tähelepanu diplomilavastuses Gorki ,,Põhjas", kus mängis Satinit. · Töötanud aasta Noorsooteatris ja siirdunud seejärel Vanemuisesse (s.t Panso juurest Irdi juurde". · Tema I lavastusele ,,Laseb käele suud anda" sai osaks terav kriitika. Sihik oli võib-olla suunatud just teatriuuenduse uue lavastuse vastu. Ird teatriuuenduse patroonina · Piisavalt tugev positsioon, et noori kaitsta · Hästi toimiv strateegia / osav teatripoliitik · Oskus näha noorte andekust · Avar pilk mõistmaks, et noorte teistsugune teater rikastab nii Vanemuise kui kogu Eesti teatripilti
(Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi ideoloogiliselt kallutatud lavalugudes, väärtustada neile endile lavastajatena lähedasi üldinimlikke väärtusi, esindades mõlemad rollis pigem isiksuslikku eneseväljendust kui lavalist ümberkehastumist. 39 Kaarin Raid, kes liikus 1970. aastail Pärnu teatrist Noorsooteatrisse ja sealt edasi „Vanemuisesse”, suutis lavastajana ühendada psühholoogilise teatri ning uudse, tingliku lavakeele. Tema legendaarsemaid lavastusi, Tennessee Williamsi „Tramm nimega „Iha”” (1972 Pärnu teatris) tõusis esile tugevate näitlejatöödega, eeskätt Tiia Kriisa nüansirikka osatäitmisega Blanche’i rollis; tugevas psühholoogilis-realistlikus kanvaas aimus juba ka metafoorsema teatrilaadi märke. Raidi oskust näitlejatega süvitsi töötada
tassisid raamatuid koju. Ta tuli Tartusse ja hakkas üha enam muutuma linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises olulist, kuid keerulist, rolli. Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise. Teatrialaseid artikleid on ka hiljem kokku kogutud. Kriitikutegevus, mida on alahinnatud, algab 60ndatel filmikriitikuna, siis muutub teatrikriitikuks ja hiljem ka kirjanduskriitikuks. Tartus käib äge seltsielu
Teatavaid mõjutusi suhtumises rahvaviisisse said nad kindlasti ka oma kompositsiooniõppejõult Nikolai Rimski-Korsakovilt, kes ikka ja jälle rõhutas folkloori tähtsust rahva helikunstile. Vanas rahvaviisis hakati nägema hindamatut rahvuslikku varandust, lätet, mis peaks toitma rahvuslikku muusikaloomingut. Rudolf Tobias esitas kujuteldavas vestluses rahvalaulikuga oma nägemuse tulevasest eesti kunstmuusikast. Aastate pärast juhtud sa ehk "Vanemuisesse" ehk mõndesse teisesse Eesti kunstikotta tulema: toredad helid kõlavad sulle säält vastu, päris sümfooniad, operetid, ooperid, - sa kuuled, imestad: paistab, nagu oleks üks viis sulle tuttav ja ometigi jälle hoopis teine... "ei, see on ikka tõesti meie oma laul, rahvalaul!" (1908) Tänapäeval kõlab pärimusmuusika sageli kontsertidel ja festivalidel, selle esitajatel on erinevad lähenemisteed. Elava traditsiooni otsese jätkuna on tekkinud Kihnu saare ja Setumaa folkloorirühmad
Isa oli ehitustööline, rändas palju ringi. Gailit käis temaga kaasas, sellest ka tema looduskirjeldused ja looduse tundmine. Valga läti kihelkonnakool ,Tartu linnakool( jättis pooleli) .1911-1916 oli Riias ajakirjanik. Tõlkis läti keelde kaks Kitzbergi näidendit - "Tuulte pöörises" ja "Libahunt". I MS ajal oli rindekorrespondent(ajakirjanik). Kuulub Siuru rühmitusse, parim sõber Visnapuu.Osales koos Visnapuuga Vabadussõjas Kuperjanovi pataljonis.Läks tööle Vanemuisesse, võttis naiseks ooperilaulja. Oli ka Vanemuise direktor.9märts 1944 Tallinna pommitamine. 1944 aasta sügisel põgenes ta Rootsi. Ei kohanenud eluga seal. Aimates oma elu lõppu, põletas ta oma poolikud käsikirjad. Hauakivile lasi kirjutada " Üks leegitsev süda üle rahutu vee". Põlev Tallinna siluett.Tal romaan "Leegitsev süda" ja kui oli paguluses kirjutas teose "Üle rahutu vee". Gailit oli romantik. Ennekõike oli novellist , ka tema romaanid liigenduvad enamasti novellideks.Tema
annaabi.ee 
