Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanemuise ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, lavastuse, aastapreemia, teatriliidu, teatrite, vanemuine, stsenarist, lavastaja, muusikali, festivali, esinenudrofessor, adlas, merle, kallaste, aivar, unikaalne, tantsuteater, teisisõnu, ooperist, muusikalist, repertuaaris, kolmkümmend, erinevas, auraga, emajõe, kaldalostimeesäevaleht, sirp, teataja, reporter, stsenaariumidehmed2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996
filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia
lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo. Lõpetas elutee 21. veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule Juhan hakkas rohkem kirjutama alates 1965.aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud
2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab aega tilgub, öö vaatab lumevalgust, Su kõhulohku aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind
Tartu Forseliuse Gümnaasium Edgar Valter Referaat koostajad: juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord................................... lk 1 Sissejuhatus............................. lk 2 I Elulugu.................................. lk 3 II Elutöö................................... lk 4 III Looming.............................. lk 5 , 6 IV Tunnustus............................ lk 7 , 8 V Pildid.................................... lk 9 Kokkuvõte................................ lk 10 Kasutatud kirjandus.................. lk 11 1 Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et saame selle referaadi koostamisega rohkem te
ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005) • HUNDISSAARE RÜHMA JUHT ("SIGADE REVOLUTSIOON" 2004)
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe
"Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuripärl Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. L. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene keelde. Täname kuulamast! J
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski
Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti
1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ,,Kuritööle ja karistusele" läks preemia nii parima lavastaja, kunstniku, meespeaosa- kui ka kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning ,,Kuritöö ja karistuse" aasta. 1999: William Shakespeare'i "Hamlet" Hamletit mängis Marko Matvere. 2000: Aleksei Tolstoi "Burattino" Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased. 2001: Alexandre Dumas "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" 2001: Jane Martini "TSEHHOV & show-bisnis" 2003: Jaan Tätte "Kaotajad" Peaosades: Evelin Pang, Marko Matvere, Allan Noormets, Andres Raag.
muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene ette kantud dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon.
ja 27 proosaraamatut noortele ning lastele. Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja muusikalitekste, tegutsenud publitsisti ja kriitikuna, koostanud aabitsa ja emakeele lugemikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuri pärl Küll ta tuleb Lumi mööda porist teed metsa varju roomas. Juba passipilte teeb pääsuke nüüd roomas. -6-
teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha.
peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust
"Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001 "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007 Tunnustused Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" eest 2010 Balti assamblee kirjanduspreemia 2011 Gustav Suitsu stipendium 2013 Tartu linna aukodaniku tiitel Looming Ene Mihkelson ,,Torn" Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a Kättesaadav elaenutuses ELLU Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles puudutatakse nii igavikulisi kui ka päevakajalisi teemasid. Pole päris minu "teetass"... võimalik ka, et ma
tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."[2] Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (19681976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im
Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema
Muinasjutus vaheldub humoorikas lüürilisega. On lihtsaid, meeldejäävaid pilte Kunksmoori nõidumisest nagu linnu päästmine kurjast õlikatkust (M. Müürsepp, .. 1995. 45). Raamatu süžee on põnev, täis tegevust ja fantastilisi paisutusi. 5 Kirjaniku põhiideeks on looduse hoidmine ja austamine, milleta inimkond ise enese surmaohtu asetab. „Kunksmoor ja kapten Trumm“ sai 1976 aastal J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (R. Krusten 1995: 211-212). 1980-ndate aastate lasteproosa üheks väljapaistvamaks teoseks tuleb pidada A. Perviku raamatut „Arabella, mereröövli tütar“ (1982) (M. Müürsepp, … 1995: 46). Mereröövliromaani tegevus toimub mereröövliraamatutest- filmidest tuttavas, kõigile otsekui reaalsena teada ja tuntud, ometi aga tihedalt legendidesse mähkinud piraadimaailmas. Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest
loomestipendium · Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" · 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor · 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik · 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk · Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3 2. JAAN KRUUSVALL Jaan Kruusvall, õieti Jaan-Vahur on sündinud 7. detsember 1940 Palmse vallas. Ta on eesti kirjanik. Lõpetas 1971 Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. Töötanud
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja)
Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". 1963. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis kompoitsiooniklassi. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini DAADi stipendiumi toel. 2005
· 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus)
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium LennartGeorg Meri Referaat Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk sissejuhatus · 4. 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 2001. Ta Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos oma perekonnaga lahkus ta Eestist õige pea. Ta on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keeli vahetama, kuna ta isa oli diplomaat välismaal ning pidi tihti ringi rändama. Kõige rohkem mäletab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa H
Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aa
Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J
Koostanud Julia Mäesaar Võru Täiskasvanute Gümnaasium 2010 Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taas
,,Lighthouse,, on kirjutatud Ansbachis toimunud Bachi-festivaliks. Pealkiri on inspireeritud Igor Stravinski ütlusest, et ,,mõned heliloojad on nagu majakad, mille võimsat mõju võib näha läbi sajandite". Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1
annaabi.ee 
