Meie koolis käis esinemas ,,Tallinn Baroque" ansambel. Esinejateks oli neli inimest: Liina Saari, Imbi Tarum, Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar. Nad esitasid 17.-18. sajandi ehk barokkajastu muusikat. See muusika oli täis erilisi kaunistusi ja ilustusi. Esinemine oli värvikas, sest kõik esinejad kandsid barokiaegseid riideid. Tänu huvitavale muusikale ja barokiaegsetele riietele loodi minu arvates väga suursugune ja mõnus atmosfäär. Kontserdi käigus tutvustati meile vanaaegseid pille. Imbi Tarum mängis klavessiinil. Mulle meeldis selle pilli kõla ning natuke terav toon. Veel mängiti ja tutvustati viola´t, fiidel´it, zink´i, krummhorn´i ning barokktrompet´it. Viimane neist on tõeliselt nauditava kõlaga pill, mis sobib pidulikele üritustele mängimiseks. Pillide tutvustus oli väga huvitav, kuna mina nägin ja kuulsin mitmeid instrumente esimest korda. Liina Saari hääl oli muidugi võimas. Eriti mõnusalt kõlas Liina
5. Kasuta samu meetodeid ja materjale, mis remondiobjektil. Ehtsa materjali üks häid külgi on selle ehtne vananemine, võime ajahambale vastu pidada. 6. Enamik kahjustusi tuleb halvast hooldusest ja ebaõigest remondist. 7. Ära jäta hooldustöid unarusse. 8. Ära usu hooldusvabadesse materjalidesse, parem kasuta materjale, mida lihtne hooldada. 9. Lepi viltususe ja väikese ebapraktilisusega. 10. Austa stiilide kihistust ja vanaaegseid lahendusi. 11. Jäta kõrvale stiilide imitatsioonid. Ära kasuta materjalide imitatsioone. Mata maha unistused algupärastemisest. 12. Vana ehitise ajaloo kestel tehtud muudatused on ehedad muudatused. 13. Mitte eemaldada vanadel aegadel tehtud restaureerimise jälgi. 14. Säilitada restaureeritavas mööblist kogu informatsioon. 15. Ei tohi vastu võtta kiirustatud läbimõtlemata otsuseid.
Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud. Nende peres peeti tähtsaks head käitumist ja haridust ning mingil määral ka vanaaegseid elukombeid. Ühistegevusteks peeti reisimist ja ka orienteerumist, kuna vanaisa huviks oli muuhulgas ka orienteerumine. Kindlat elutarkust ei olegi kaasa võetud, kuna kõik olevat ühtmoodi tähtis. Ideaalsel perel on üksteise jaoks aega, mida aga tänapäeva ühiskonnas suure töö- ja õpingu koormuse all eriti ei ole. Ka vanematel endil peaks olema kahekesti olemis aega, et lastest puhata ja närve maandada. Aga samas ideaalset perekonda ei saagi olla, kuna alati saab
Milano Milano on linn Itaalias Lombardia maakonnas. Milano on Itaalia rikkaim linn ja on ka tähtis liiksõlm. Milanos on tuntud kui kuulus moe pealinn. Sealt on tuule tiibadesse saanud Dolce & Gabbana, Giorgio Armani, Prada, Versace ja paljud teised kuulsad moe loojad. Kuid seal on ka palju ilusaid ja vanaaegseid ehitisi. Milano toomkirik on suursuguseim gooti stiilis ehitis Euroopas. Viielööviline, 157m. pikk ja 92m. lai basiilika on üks maailma suurimaid gooti katedraale maailmas. Sinna mahub umbes 40 000 inimest. Selle ehitamist alustati 14. sajandil ja lõpetati16. sajandi. Veel üks väga tuntud kirik on Santa Maria delle Grazie , kus asub Leonardo da Vinci kuulus maal ´´Püha õhtusöömaaeg´´. See kirik on ka ehitatud gooti stiilis. Ehitamist alustati 15.sajandil ja ka lõpetati
renoveerimine Laste õpetamine Tubade korrashoid, koristamine Korvide ja muude tööriistade ning töövahendite valmistamine Töövahendite parandamine ja korrashoid Talgud Talguid peeti enamasti pikkade ning raskete tööde käigus Kartulivõtt ja kartulipanek Heinategu Viljavõtt Sõnnikuvedu Metsandus Vilja masindamine Mida õppisime ? Selle uurimistöö tegemisega õppisime tundma vanaaegseid tööriistu ja seda, kuidas inimesed elasid aastakümneid tagasi. See uurimine andis meile suhteliselt palju uusi arusaamu ning teadmisi, sest saime teada, kui raske oli neil kõike käsitsi ja loomade jõuga teha. Vanasti olid inimestel käed jalad tööd täis. Meie noorusel veab, et tänapäeval on välja arendatud nii palju abistavaid tehnoloogiaimesid. Aitäh kuulamast!
leidis aset sajandeid tagasi. Kunagi oli noorte elu palju raskem ja ka rohkem täis intelligentsust. Muusika oli üks asi, mis haris ja mille tundmine näitas kõrget haritust. Klassikaline muusika, see, mida tehti iseenda kahe käega, mitte elektrooniliselt, oli üheks väga suureks ja lahutamatuks osaks tolleaegsest kultuurist. Nüüd aga noored saavad sellest osa kuulates reklaame ja muid asju, kus kasutatakse vanaaegseid meistriteoseid, niisiis on nad neid siiski kuulnud, mis sest, et ei pruugita teada, milline ülima üllitisega tegu on. Kokkuvõtteks ütleksin, et kuigi mind natukene häirib kunagiste suurteoste ärakasutamine, ei saa ma sinna midagi parata. Noortel siiski võiks olla rohkem teadmisi klassikalisest muusikast ja suurematest meistritest, kes panid kokku oma unistusi ja paelusid need nootidesse, et luua midagi erakordset
talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see liiga suursugune, või vastupidi, et see talle midagi erilist paistab olevat, midagi niisugust, millega tavalises seltskonnas pole kombeks välja paista (nagu näiteks uute rõivastega) ning misläbi end pigem seltskonnast eraldatakse või seal naeruväärseks tehakse, nagu näruseid hilpe ehk siis liiga kalleid riideid kandes, olles viimased täis riputanud vanaaegseid kalliskive või katnud juba ajast ja arust tikandiga. Heas seltskonnas ei mõelda abstraktselt, sest see on liiga lihtne, sest see on liiga madal. Näiteks: mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas. Haritud inimesed tahavad alati lisada midagi roosilist, tuues olukorda uusi aspekte näidatakse nende haridust ja mõtlemise mitmekülgsust. Daamid võib-olla panevad tähele, et mõrvar on tugev, ilus, huvitav mees.
(klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja tahvleid, et kujutada kooli. Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks oli puust alus, mis tõsteti lõpuks õhku, et kogu rahvas ikka näeks, mis seal tehakse. Poiste kostüümid olid kõik ühesugused: sinised jakid suurte hõbedaste nööpidega, sinised põlvpüksid, mustad põlvikud ja sinised jalanõud samuti suurte hõbedaste nööpidega. Tüdrukutel olid kõikidel erinevad, aga samas lihtsad kleidid. Poistele olid
selle asukohta. Ettevõtte nimi on kergesti märgatav, menüüd aga väljas kahjuks ei ole. ESMAMULJE · Kirjelda enda esmamuljet ettevõttesse sisenemisel. Seest on ettevõtte väga hubane, seinte peal on kaunid vanaaegsed maalid ja küünlajalad. Kamin, kus asuvad kuivad puud, kamina peal põlevad küünlad. Muusika on rahulik ja vaikne. Köögist helisid kuulda ei ole. Valgusteid on nii vanaaegseid kui ka modernseid. Lauad ja toolid on hea kõrgusega, ei ole liiga madalad, ega liiga kõrged. · Milliseid erinevaid ruume märkasid ettevõttes? Sisseastudes on mõlemal pool lauad. Paremal on baarilett ja vasakul klaas, mille taga kokk toite valmistab. Edasi kõndides on söögisaal, kui paremale keerata näeb veel ühte saali, kus asuvad lauad. On nii kahe-, nelja kui ka kuue kohaga laude. · Kuidas sind ettevõttesse vastu võeti? Kas teenindaja märkas sind?
Lapsedki saavad igaüks tüki jõupaberit, mida kortsutada ja rebida ning lõpuks suuremale valgele lehele kleepida. Mis või kes need on? Joonistame juurde sabasid-sarvi. Mitmeid meeli ja materjale kasutades saavad lapsed loovalt käelist tegevust arendada. Lühiülesannete juurde lisaks: Seda varianti võib soovitada ka erinevatele aineõpetajatele, kes rahutute lastega peale erinevate metoodiliste võtete midagi muud proovida tahavad. Ajaloos saaks ju erinevaid vanaaegseid relvi, rõivaid jms visandades temaatikassse igalühel paremini sisse elada. Võimaldab õpetajal paindlikult valida ja muuta temaatikat, vajadusel midagi edasi arendades ja varieerides. On võimalik näiteks ka ühe teemaga jätkata: maa- ja linnakodu eraldi joonistamine, siit edasi MINU UNISTUSTE KODU või maja jne. Loovust arendavad erinevad materjalid, eriti head on voolimismaterjalid, sest nendega on lihtne kiirelt vormimuutusi teostada.
". Minu arvates ei pea, sest inimesed on need, kes täiendavad ja muudavad seda oma tarkusega, maailm ise aga pole muutunud linnud lendavad sügisel lõunasse, kevadel hakkavad lilled õitsema, talvel katab lumi maapinda. Pole vaja kasutada uut tehnikat kui vana võib olla sama hea, sellest on saanud alguse ja uus on vaid selle täiendus. Me ei pea olema kaasaegsed, võime kuulata ka klassikalist muusikat nii palju kui soovime ja vaadata vanaaegseid õudusfilme ning ikkagi karta öösel magama minna. Tehnoloogia on arenenud kõige rohkem, aga mul on kahju vaadata inimesi, kes selle kõigega kaasa läheb, teadmata, et vanemad telefonid on isegi palju vastupidavamad ja tugevamad. Maailm jääb alati selliseks nagu ta on, inimesed vaid tahavad seda muuta ja täiendada, aga see ei tähenda, et me peaksime selle vooluga kaasa minema. Mõnel inimesel on ainult üks suund, mida mööda ta liigub
rahvalauluks. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. 1) Vanem rahvalaul ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Vanem rahvalaul Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust.. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega
Autor selle arvamusega nõus ei ole. Marx-i paljud lähenemised töö tegemisele ja sellega seonduvale ajale olid autori arvamusele vastu. Marx kirjutas oma teoses, et mida vähem äri tehakse, seda suurem peab olema tehtud ärist saadav tulu. Autori arvamus on aga, kui ise piisavalt ei pinguta ei saa ka suuremat kasu tulla. Inimese enda pingitus peegeldub tulemustes ja vähese tööga suurt tulemust ehk kasu ei saavuta. Marx tõi ka välja Inglismaa pagaritööstuse vanaaegseid tootmisviise ja sellega seoses toob ta välja, et aastatel 1858-1860 organiseerisid pagarisellid miitinguid öötöö ja pühapäevatöö vastu. Ka komitee arvas, et töötunnid on piiratud loodusseadustega, mida ei saa karistamatult rikkuda. Kuna peremehed sunnivad oma töölisi vallandamise ähvardusel rikkuma oma usulisi veendumisi, ning annavad mis on ohtlik usule, moraalile ja avalikule korrale. autor on samuti nõus sellega, et selle aegsed peremehed
Ehitusviimislteja töös läheb tarvis näiteks ,,fööni" , sellega saab kiirelt paranused kuivatada. Veel on kasutuses segu või värvi segamiseks mikser, lihvimistald pahtlikihi lihvimiseks, tolmuimejat näiteks pahtlitolmu eemaldamiseks. 8 Kokkuvõte Ehitustegevus on suur ja massiivne töö, milleks kasutatakse palju erinevaid masinad. Paljusid ehitusmasinaid ei teadnudki ise. Vanaaegseid masinad enam väga ei kasutata, pigem mõeldakse välja üha uusi uuendusi töö kiiremaks ja hästi tegemiseks. Ei saa mainimatta jätta, et kõikide masinate ja mehhanismidega töötades tuleb tunda masina ohtut kasutamist ja olla äärmiseks tähelepanelik, et ei juhtuks õnnetusi. 9 Kasutatud allikas Internet 10
kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul, kuid, mõnes piirkonnas, nagu Kihnus ja Saaremaal, on see käibel veel tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas) Regilaulu ülesanne polnud ammustel aegadel kahtlemata mitte laulmine, vaid laulda laulmise pärast. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimestel aidata
lähedal). Poognad Vibupoognat hakati kasutama Bütsantsi keisririigis. Poogenpillide heli oli algul nõrk võrreldes sõrmitsevatega ja neid peeti kohaseks alamrahvale. Poogna tõid Euroopasse uuesti 11. sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised. Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14
kivi ja puit Raud oli valitsev eriti(kui mitte -1000 eKr. Hakati materjal ja sepp üldse) ei pärine. rajama hinnatuim meister. kindlustatud Seostub asulaid, maeti tasandkalmega, surnuid, kivikirst kust pärinevad ka kalmed suurim osa Sellest ajast vanaaegseid pärineb vanim ehteid jm säilinud põld raudesemeid esmakordselt mainitakse eestlasi ka kirjasõnas. 4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad? Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA)
Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid anuma uuesti. Nii toimisid nad kuus korda päevas. Veekellad olid väga ebamugavad, kuid selle eest näitasid nad aega ka halva ilmaga ja isegi öösel. Alles hiljuti võis ka Hiinas näha vanaaegseid veekelli. Üksteise kohale kivitrepi astmeile oli asetatud neli suurt vaskkkatelt. Vesi tilkus ühest nõust teise. Iga kahe tunni ehk "ke" tagant, nagu ütlevad vanad hiinlased, riputas vaht tahvlikese välja, mis näitas, mitmes "ke" läheb. Pole raske mõista, milleks oli vajalik niisugune katelde
on nii palju parasiite!" Sagedamini on töö siiski vahendiks, et rahastada tegelikku kirge väljaspool tööaega koidu või eha ajal, nädalalõppudel ja öösiti: jalgrattasõitu, jalgpalli, aiandust, koerapidamist, markide kogumist, arvutis surfamist, kirjatuvide kasvatamist. Belglased on aplad kollektsioneerijad. Sellest annavad tunnistust garaazinurk, riiulitega kapp magamistoas, või kogu eeslinna majad, kus on lugematul arvul tikutopside kollektsioone, linnupiltidega marke, vanaaegseid kirjutusmasinaid ja tinast sõdureid. Üle terve riigi on imepisikesi eramuuseume, mis on kõigile avatud ja kuhu on vaatamiseks välja pandud lukke ja võtmeid, portselanist kujukesi, hauakive, nöörirulle ja vanu kelli... Ainuüksi Brüsselis on muuseume, mis on pühendatud salatsigurile, linnupesadele, liftidele või vehklemisele. On olemas isegi aluspükste muuseum mida on raske kirjeldada ja mis kujutab endast ühe anarhistliku filmitegija isikliku kogu.
Kukk). Joonis 2. Painutuspink 10 Lintsaag (joonis 3) on mõeldud ümara täisraua saagimiseks, sellega saab kuni 220mm läbimõõduga detaile saagida. Masinal on jahutusvedelikusüsteem, mis võimaldab teha tööd kiiremini jahutades tegevuse protsessi (H. Kukk). Joonis 3. Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink
sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaule lauldi tihtipeale ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Koor ühines eeslauljaga seitsmendal silbil (viimasel värsijalal), samuti eeslaulja kooriga seda nähtust nimetatakse liegajus. Selline laulujärje ettehaaramine võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkematult jätkata. Koor sai kaasa laulda ka sõnu teadmata
(hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. -Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695).
aastapäevaks, Rapla Tarbijate Ühistu 100. aastapäevaks ja väljapaistvate ühistegelaste sünniaastapäevadeks. 6 Muuseumi on võimalik külastada teisipäeval ja kolmapäeval 12.00 - 16.00 ning neljapäeval 9.00 - 12.00 või mõnel muul ajal vastavalt eelnevale kokkuleppele. Muuseumi külastamine on tasuta. Selgitusi jagab muuseumi töötaja. Võimalik on fotografeerimine. Muuseumi kogusse kuuluvaid arvukaid vanaaegseid kaubandusalaseid ajakirju saab kohapeal lugeda. Muuseum soovib oma varasid täiendada. Selleks sobivad ühiskaubandust kajastavad fotod, ajakirjanduses ilmunud kirjutised, kroonikad, tähtpäevaliste sündmuste materjalid, infolehed, märgid, medalid, vimplid, suveniirkilekotid, -mütsid, -klaasid jm. Eriti oleme huvitatud vanemat aega kajastavatest esemetest, raamatutest ning ajakirjadest ja ajalehtedest, mille palume tuua või saata ETK sekretariaati aadressil Kalda 7c, 11625 Tallinn.
C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi- kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad ja kalkunid. Haridusprogramm: SÜGIS TALUS 01.-14. OKTOOBER Programm tutvustab sügisesi töid ja tegemisi talus, näha saab vanaaegseid talutööriistu ja esemeid. Samuti räägime teraviljadest ja nende ajaloost, töötlemisest ja kasutamisest. Osalejad saavad käsikivil jahu jahvatada ja käsimasinaga koorevõid teha. Küpsetame maitseme vaaremade aegset rukkileiba, karaskit ja maapiima. Kindlusehitised 17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest
sinna tallanud. Ridala kirik Haapsalust umbes 8 km kagu poole asuv Ridala kirik evib salapäraselt legendaarse mineviku. Kirik näib olevat väga vana ning teda loetakse koguni vanemaks kirikuks Eestimaal, mis ehitatud taanlaste ajal. Ridala kiriku lähedal asunud muiste samanimeline kants või maalinn, mille varemete jälgi on praegugi veidi märgata. Möödunud sajandil leiti maapinnast veel õige sageli tahutud kive, lubjatükke, puusütt ja vanaaegseid naelu. Linna kohale on alles jäänud küngas, milles rahvajutu järele olevat maetud suur varandus. Seda valvavat aga mingi punane koer ning seetõttu ei olevat varanduse õiget kohta veel avastatud. Rahvasuu jutustab, et Ridala kirik ja maalinn seisnud muiste üsna mererannikul. Isegi suured laevad sõitnud linna külje alla. Geoloogilised vaatlused lubavad eeldada, et siin varematel aegadel meri tõepoolest on ulatanud õige lähedale. Mõnekümne aasta eest leiti
-lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. 3. Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Jörru! Jörru! Jooks Ma tullen?
tuli tüübleid naeltest rohkem kasutada, et laevakere jääks tervikuna piisavalt elastseks ja paremini "lainet võtaks". Kiilu lähedal muutus laevakere järk-järgult paksemaks. Plankude tihendamiseks kasutati kanepikiude, mis hiljem tõrvaga üle võõbati. Ameerika vahet sõitvate galeoonide veealune osa kaeti kaitseks Kariibi mere laevaoherdite (liik merikarpe) eest õhukese tinaplekiga, mis oli laevaplankudest eraldatud tõrvatud purjeriide kihiga. Vanaaegseid meremaale uurides võib märgata, et galeoonide kere veealune osa oli valge või helehall. Selle värvuse kindlustas viimane kaitsekiht, mis koosnes loomarasva, tõrva ja hobusejõhvide segust. Kõige viimasena pandi paika mastid, taglas ja pika pinni abil töötav rool, mis poltidega ahtertäävi külge kinnitati. Kui kuninga ametnikud olid uue laeva üle võtnud ja ehitaja oma preemia kätte saanud, algas galeooni varustamine
tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses, muinasaegses ja ka tänapäevases keskkonnas ning mõtiskleda ka tuleviku üle futuristlikus tsoonis. Majutust pakkuda vana aja stiilis, tänapäevastes huvitavalt disainitud majakestes ja futuristlikes majakestes, kus arendajad saavad kasutada oma tulevikuvisiooni ja loomingulisust. Mineviku tsoonis peaks olema võimalikult vähe tänapäevaseid vahendeid. Seal saab proovida vanaaegseid töömeetodeid, ööbida ajaloolises kodus ja panna selga sellised riided, mis on omased teatud ajajärkudele (nt. Kiviaeg, muinasaeg). Kogu toit on kohapeal kasvatatud ja külastaja saab osaleda toidu saamine protsessis (maa harimine, seemne külvamine, viljade koristamine, toidu valmistamine). Tänapäevane tsoon kujundatakse koolituskeskuse ümber. Seal saab kasutada esitlustehnikat, näidata videosid ja surround helisüsteemi abil pakkuda elamusi. Tsooni võib arendada
a terrassideks. Eri aiaosad olid üksteisest eraldatud müüride, galeriide või pergolatega. Lillepeenardel oli itaalia tava kohaselt piirdeks võrkaed või pügatud hekk ja üksikud puud nurkades. Mingit arhitektuurilist seost aia ja hoone vahel ei olnud. Gailloni lossi aed Rouenis (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 88) ehitati 16. saj algul kardinal d'Ambois jaoks. See oli ehk oma aja kaunimaid prantsuse aedu, kuid selle lahenduses sisaldus sama aja itaalia aiakunstiga võrreldes palju vanaaegseid jooni. Samal ajal ehitati ka Itaaliasse Villa Madama. Gaillloni lossi õues on näha peatelje keskel paiknevat purskkaevupaviljoni, peaaeda ümbritsevad kahelt poolt galeriid ja kahelt poolt müürid. Paviljoni nurkades asusid väikesed linnumajad, volières. Aia parterjaotuse sümmeetria rikkusid kaks labürinti. Peaaia taga oli müüridest ümbritsetud kuuerealine allee, kuhu polnud peaaiast ühendust. Suur aiaosa oli puu- ja juurviljaaiaks
annaabi.ee 
