CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine
2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud.
Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi. Suurimad tööstused asuvad :Riias , Liepajas , Kuldigas , Venspilsis , Valmieras ,Jurmalas ja Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3 · Metsad on Läti riigi tähtsaimad loodusvarad. · Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus kasutab kohaliku puiduvaru 573 mln m3 (2004).
19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3
*1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.. *1410- Grünwaldi lahing- Poola ja Leedu ühisväed vs. Preisimaa orduharusai lüüa
kvalifikatsioonis nulli. See oli talle suur altminek ja samas oluline õppetund, mis sai väärilise kompensatsiooni Pariisis toimunud Euroopa Noorte Olümpiapäevadelt kuldmedali võitmisega koos võistluste rekordit näitava tulemusega kettaheites. 2004. aasta hooajal oli koguni kaks head tulemust juunioride MMil Itaalias saavutas kettaheites 1,75 kg kettaga 6. koha isiklikku rekordit näitava 58,30ga. Teine suur õnnestumine vormistati Valmieras toimunud Balti riikide kohtumisel, kus heitis pooleteisekilose kettaga uue noorte maailma tipptulemuse 69,50 meetrit. See tulemus andis usu ja kindluse, et pikkade traditsioonidega kettaheites on võimalik ajalugu teha ja Eestit maailmale tutvustada. Sama aasta sügisel Prantsusmaal võisteldes suutis ületada ka oma kunagise treeningkaaslase Märt Israelile kuulunud Eesti juunioride rekordi, kui heitis 2kilogrammise kettaga 56,48.
mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana) - Hansa Liitu kaasati 4 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. 9. Maapäev(kutsuti kokku erinevate seisuste esindajad) - jõuvahekorrad Läänemere maades muutunud - Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. - toimus kas Valgal või Valmieras. - Esmakordselt nimetatid kõiki seaduseid 1435.a Valgas sõlmitud lepingus. - Ei tähendanud rahu ja tülide lahenemist! 10. Jüriöö ülestõus - 23. aprill 1343.a Harju-ja Läänemaal. - põletati Padise klooster, piirati Haapsalut ja Tallinna. - Juulis algas sõjategevus Saaremaal. - 1346.a müüs Taani kuningas oma valdused. 11. Läänikord - ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud läänimeestele ning kus maad harivad sõltuvad talupojad.
Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Rüütelkond teostasid võimu Eesti- ja Liivimaal. Eesi alal oli neid 3: Eesti-, Liivi-, ja Saaremaa rüütelkond. Nad koondasis sealseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ja ahendais kohalikke küsimusi. Maapäevad enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. (toimusid enamasti Valgas või Valmieras). Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti
Reformatsioon tõi aga endaga kaasa väga positiivseid muudatusi: kirikutes võeti kasutusele emakeelne jumalateenistus, asutati koole, kus said õppida eesti rahvusest poisid (hiljem asutati ka tütarlastekool), rajati ,,vaeste koolipoiste" institutsioon (hooldajad kodututele lastele), esimesed eestikeelsed vaimulikud teosed, üritada kajastada ka eesti ajalugu, kuigi need polnud eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise aja jooksul, mis langes kokku Liivi sõja toimumisajaga
võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses. Rosenplänter hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Gustav Adolph Oldekopi ja Kristjan Jaak Petersoni luuletused ning Otto Wilhelm Masingu kirjad. Ta pidas vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Rosenplänter koostas kõigi seni ilmunud eesti raamatute üldnimestiku.
Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust: Riia peapiiskop, Liivimaa ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline
Vihake vähem ja jääge iseendaks, tehke seda mis teile meeldib ja nautige elu. Peace. 11. Biograafia Harry Main, Proffessionaalne trikirattur · Harry Main sündis Suur Brittanias aastal 1990. · Bmxiga sõidab ta aastast 2003 · Aastast 2008 on ta proffessionaal Sponsorid on · Monster Energy · Nike · Failure Bikes Mris Strombergs, Proffessionaalne trikirattur · sündinud 10. märtsil 1987 Valmieras · Läti BMX-rattur · kahekordne olümpiavõitja rallikrossis · 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis · 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis · 2008 tuli ta ka maailma- ja Euroopa meistriks 12. Kokkuvõte Mida õppisime sellest tööst? Me saime palju teada BMXi sõitjatest ja üleüldse BMXi olemusest ja kust ta tuli. Mida tutvustasime kogukonnale?
Ühtset riiki ei tekkinud Vana-Liivimaa kaitsevõime välisohu vastu nõrgenes Välisriigid: Poola, Leedu, Rootsi, Vene 15. sajandi lõpp- 16. saj. Algus 16. Maapäev kujunemine 14.-15. sajand Ehk otsustusnõukogu Vana-Liivimaa seisuste esinduskogud said kokku Ordu, piiskopid, vasallid, linnad Toimus Valgas või Valmieras Arutati probleeme, kaubandust Ei olnud poliitiline esindusorgan! Puudus täitevvorm Otsused ei olnud kohustuslikud ellu viima 17. Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused
I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus
vähendamine on keeruline toiming (Potter, Treikelder 2011). Kaardi koostamisel esines erinevaid taksitusi. Ühingu tellitud instrumendid ei valminud õigeaegselt, vaidlusi tekitas ettepanek saata mõisaomanikele piiritülide reguleerimiseks vähendatud mõisakaartide koopiad, üleskutse peale laekus mõisakaarte väga visalt (kohati saadeti isegi valeandmeid, umbusu või hoolimatuse tõttu). Rücker käis sageli kohapeal kaarte vastu võtmas ning seejärel neid Tartus, Valgas, Valmieras või Riias kopeerimas. Paljude mõisate kohta puudusid kaardid üldse, need mõõdistati uuesti üle ja see omakorda aeglustas kaardi valmimist. Aastail 1827-1832 käis Rücker kontrollreisidel üle Liivimaa ning nende tulemusel täiendas ta kaarti uute karjamõisate, kõrtside, tuule- ja vesiveskite ning taludega. Kõnealused spetsiaalkaart kuuel lehel kujutabki selle tulemusena Liivimaad aastail 1827-1832, mitte 1839, millal see ilmus. (Varep 1957)
(1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (1460–1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg. Arved Gaston Eduard Theophil von Vegesack sündis 1880. aasta 17. (29.) augustil Liivimaa kubermangus (tänapäeva Lätis) Valmieras. Vegesackide perekond kuulus aadlike keskklassi – nad olid jõukad, kuid samas elasid küllaltki tagasihoidlikus puidust mõisahoones, ning aeg-ajalt olid sunnitud kasutama perekondlikke tutvusi, et finantskriisidest üle saada. Arvedi isa Gotthard töötas ametnikuna ning oli ka Valmiera Ordnungsrichter – kohtunik, kes oli vastutav linna politsei ees ja otsustas pisikurjategijate saatuse. Ema Jenny perekond oli Liivimaa üks mõjuvõimsamaid,
Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha. 15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud. Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu
samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas 9 Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks
altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12
Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC. Rannikul ja madalikel sajab 550 600 mm, kõrgustikel 700 850 mm aastas. (31 lk 13, 14) Lätis on muldadest kõige rohkem kamar- leet- ja soomuldi, kuid vähem leede- ja viljakamaid kamarkarbonaatmuldi. (31 lk 14)
õpilased, eestlasi oli vähe. Seminaris kestis õppetöö aasta läbi, suvevaheaeg oli viis nädalat ja pühadevahe sama kaua. Elati internaadis, mille eest nõutav tasu tekitas perele raskusi, nii et kodus loobuti paljustki. Direktor Jänis Cimze ei seadnud sisse ranget kasarmudistsipliini, vaid püüdis 2 Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas), mis töötas saksa õppekeelega, võttis vastu aga peamiselt läti ja eesti rahvusest õpilasi. 8 mõjuva sõnaga valitseda. Erilist rõhku pööras ta muusika õpetamisele, samas õppetöö oli metoodiline, sisukas ja huvitav, mis mõjus arendavalt õpilastele. CRJ sai Cimze seminarist rohkesti positiivseid mõjutusi, häid pedagoogilisi teadmisi ning oskusi
1922 – USA tunnustus Eesti-Läti piiriküsimus Konflikti algus ulatub 1917. aastasse ja on seotud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti osa ühendamisega. Kogu piiri ulatuses oli vaidlusaluseks 28 valda, Heinaste, Mõisaküla ja Hopa alev ning Ruhja ja Valga linn. Peamine tüliküsimus oli Valga linn (7000 eestlast / 5500 lätlast / 1500 muud). I 1920 – kõneluste algus Entente'i esindajate osalusel II 1920 – piirivalveohvitseride komisjon Valmieras 12. III 1920 – Eesti väed seatakse kõrgendatud lahinguvalmidusse 18. III 1920 – Balodis teatab, et Läti ei kavatse sõdida 22. III 1920 – tööd alustab piirikomisjon (Briti kolonel Stephen Georg Tallents) 1.–3. VII 1920 – "Tallentsi joon" 1923 – piiriküsimus lahendatakse lõplikult II periood: julgeoleku kindlustamine Peamised ohud: Saksamaa revanšistlikud meeleolud 1920–1925 Drang nach Osten baltisakslaste tegevus
andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 20. Rosenplänteri "Beiträge ..." tähtsus eesti kultuuriloos Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782- 1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi
usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der
õigusi selle tulemusena. 1410 Grünvaldi lahing - Saksa ordu Poola-Leedu ühendatud vägede vastu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPOLIITIKA. 1480 - Ordu ründas Pihkvat, kuna vene väed olid seotud sõdadest Mongolite vastu. Ordu rünnak ebaõnnestus. 1481 - Venelased tegid vasturünnaku. 8 Walter von Pletenberg - ühendas ajutiselt Vana-Liivi sõjajõud.
Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on ta välja andnud mitmeid kooliõpikuid. Kõige rohkem tuntakse teda aga seoses eesti keelega tehtud tegudega
Temal on tihedad sidemed ka Herrnhuti keskusega, on kirjavahetuses ka Christian Davidiga. 1730. aasta talvel teeb talupoegadega kaasa retke Tallinnasse. Tagasi Saksamaale minnes David hakkab organiseerima Liivimaa äratamist. Herrnhuti tegelastele on oluline, et sellega kaasneb ka aktiivne misjonitegevus. Misjonärid hakkavad siia ka üsna suurel hulgal jõudma. 1736. aastal krahv Zinzendorf külastab Liivimaad, viibib siin mitmetes linnades Riias, Valmieras, Tallinnas. Kuna tegemist oli vaga ja rahuliku liikumisega, siis mingisugust vastuolu esialgu aadli- ja kirikuringkondadest vennastekogude liikumisele polnud. Zinzendorfist peeti siin väga lugu ja võeti soojalt vastu. Tal lubati Tallinnas olles sõna võtta nii Oleviste kui Toomkirikus. Kui Zinzendrorf tagasi läks, kirjeldas käiku kui olulist sündmust oma elus. Zinzendorf oli ka üheks eestikeelse täispiibli ilmumise rahastajaks. Zinzendorf nägi, et Liivimaal on
annaabi.ee 
