mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades. - Koloniaalriikide tekkisid vastuolud (sobilikud maad vallutusteks said otsa). - Eriline huvi oli Afrika vastu (üle 90% oli koloonia). - Koloniseeritud riigid osutasid kolonisaatoritele vastupanu. Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant). - Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu.
1186 Piiskop Meinhard alustas misjonit katoliku usk levib liivlaste seas liivlaste juures Ükskülas, kuhu rajati kirik ja kivilinnus 1200 Liivimaa piiskopiks sai Albert, kes võeti suund Baltimaade sõjaliseks saabus koos ristisõdijate väega hõivamiseks Liivimaale 1201 rajati Riia linn; vallutatav loodi ristisõdijate tugipunkt edasisteks maa pühendati Neitsi Maarjale > vallutusteks. Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine
end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis väga tähtis murdepunkt, mil Rooma asub võitlema ja tunnetab ära ka võidumaiku. Ehk andiski see just hoogu järgnevateks vallutusteks. Edasi toimusid raskeimad ja tähtsaimad sõjad, mida Rooma 4-3. saj eKr pidas. Need olid sõjad Kesk- Itaalia mägismaal elava sõjaka itaalikute hõimurühmaga - samniitidega. Samniitide hõimuliit oli suur ja nende sõdalased paistsid silma vapruse poolest. Näiteks oli Samniitidel säilinud ürgkogukondliku korra jooni. Roomlased saavutasid nende üle 296. a eKr Sentiumi lahingus võidu, mis määraski Itaalia saatuse
(kõik riigid üritasid müüa eelkõige põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri. 1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile
hea ja kurja vahel. Hilisemal perioodil suureneb Mitra kultus. Zarathustra õpetus püsis Iraani rahvaste hulgas enam kui tuhat aastat kõige tähtsama usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega. Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust: · plaanid vallutusteks juba enne valmis või · ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. -5- Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid
c) Lahingus liivlastega 1198 langenud piiskop Bertholdi asemel pühitseti 1199 Liivimaa piiskopiks Albert Buxhoeveden. Piiskop Albertist sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kes osava diplomaadina oskas ära kasutada kohalike rahvaste omavahelisi vastuolusid ning suutis värvata piisavalt ristisõdijaid: 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa). 1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu ("Kristuse Sõjateenistuse Vennad"), mis esialgu oli allutatud piiskop Albertile. Liikmed- rüütelvennad orduvennad: sõdimine preestervennad usutalitused teenervennad
Kõige tänuväärsemad saavutused on ilmselt haridusstruktuuri muudatused. Kuna Katariina II oli ise väga haritud ning ikkagi Euroopalikust keskkonnast pärit, siis pani ta suurt rõhku just hariduse vallas. Keisrinna lasi rajada koole erinevate haridustaseme astmete jaoks, samuti hakati jagama n-ö kutseõpet ehk oli võimalik õppida erinevaid elukutseid. Aruka valitsejannana mõistis ta haritud alamate olulisust. Ta panustas sõjaväeakadeemiatesse, et seal valmistutaks ette uute alade vallutusteks. Kaubanduskõrgkoolide eesmärk oli õpetada juurde ametnikke, kelle abil saaks tugevamalt Euroopa majanduses osaleda. Mäeinstituutides tegeleti loodusvarade avastamise ja kasutuselevõtuga. Alustati ämmaemandate välja õpetamisega. Katariina II üks lemmik ütlus oli: ,,Harimata rahvas on nagu lambad ilma karjaseta". (Jena 2000, lk221) Kultuuri valdkonnas näitas Katariina II üles ülimat liberaalsust. Nimelt seisis ta usu-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse eest
mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. · Maarjamaa 1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Et saada õigustust ristisõjaks, siis alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa). Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa Liivimaaks hakati kutsuma Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud
rahva. Kõik kodanikud seaduse ees pmst võrdsed. Riigikord aristokraatlik, eesotsas riigiamentikud magistraadid- ja vanemate nk senat. Riiki juhtisid üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriite kui ka rikkaid plebeisid. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. 11) Rooma tõus suurriigiks : armee Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümrbust hõlmav suurriik. Pidevateks vallutusteks oli vaja sõjaväge. Rooma armee koosnes elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid kodanike hulgas, sõltusid väepealikust. Edukas väepealik võis senati otsuseid ignoreerida. 12) Keisrivõimu kehtestamine : Augustus Augustus ainuvalitseja. Riigikorraldus endine : senati istungid, valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid
kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata. Tema huviring piirdub esialgu sellega, mida saab "katsuda" ja "suhu panna"
aasta – Saule lahing->leedulased purustavad Mõõgavendade ordu, mille riismed järgmisel aastal Saksa orduga ühinevad, moodustades selle Liivimaa haru. •Usu levitamiseks loodud rüütliordu väljus peagi piiskoppide võimu alt, esiplaanile nihkusid võim ja materiaalsed huvid. 1237. aasta – Liivi orduriik Stensby leping – 1238. aastal sõlmiti Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna, Rävala, Järvamaa ja Virumaa. •Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. •Leping kindlustas Taani seisundit Eestis ja takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutumist •Taani kuningas andis Järvamaa tagasi ordule tingimusel, et sinna ei rajata linnuseid Läänisuhted – kuningal on vaja sõjaväge, aga kuna tal ei olnud raha millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6
siinsete poliitiliste jõudude liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. Konföderatsioon liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida-suunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa-aadel aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut
2) muhkkatku epideemia (Must Surm, pärines tõenäoliselt Kagu-Aasiast) – mida tihedamini asustatud piirkond, seda laastavam hävitustöö oli (hinnanguliselt hävis 1/3 Euroopa elanikkonnast) 3) Mässud, sõjad – talupoegade ülestõusmised (kaudsel kujul kuulub siia ka linna pagemine); probleeme püüti lahendada n-ö naabritelt mati võtmisega e vallutustega. Pidevad sõjad arendasid aga Euroopas tormiliselt sõjatehnikat, mis lõi aluse ka Euroopa-välisteks vallutusteks/hõivamisteks. 43) Keskaegse majanduskriisi erinev mõju Lääne- ja Ida-Euroopa ühiskondadele – kirjelda peamisi toimunud muutusi? Eelnevalt ei olnud erilisi põhjusi majanduslikeks muudatusteks, sest olukord oli suurmaaomanike jaoks stabiilne. Ent säärased vapustused (tõõjõu hulga vähenemine, keerulisemad tingimused) lõid aluse muutuste tekeks. Lääne-Euroopas oli ühiskondlik areng kiirem (mingil määral oli tekkinud keskklass ning
Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonand, mis muidu olkes läinud barbarite tugipunktideks ja vallutusteks. Ida-roomas ei toimunud sõjaväe barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kulmünt oli levinuim valluuta Vahemeremaades. Toimuv maksusüsteem oli, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni
üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis lõhnavad põldude, igapäevase töö ja kehaorjuse järele. 17 Ta on tugev, tüse ja jämedapoolne alus, mis hispaania kultuuri keskajast peale oli toetanud, antiikideaalidele pürivas renessansiski oma mõjus kaotamata. Tema huviring piirdub esialgu sellega, mida saab "katsuda" ja "suhu panna"
Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345
Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Läänisuhted - olid maahärrade ja läänimeeste vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa-aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele. Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne
mõjukaid poliitilisi, majandus- ja militaarringkondi. Üheks põhjuseks oli ka ebaedu välispoliitikas. Washingtoni konverentsil (1921-1922) pidi Jaapan tegema järeleandmisi relvastusküsimustes, leppima "lahtiste uste" poliitikaga Hiinas ja loobuma oma domineerivast seisundist Kaug-Idas, et saavutada rahvusvahelist heakskiitu. Washingtoni konverents rajas tee Jaapani-USA suhete edasisele pingestumisele. Grupp ohvitsere ja poliitikuid töötas 1927. a. välja ulatusliku plaani vallutusteks. Esimese sammuna oli seal ette nähtud Mandzuuria hõivamine. 1931. a. septembris alustasid jaapanlased Mandzuuria okupeerimist. 1933. a. lahkus Jaapan Rahvasteliidust, et saada vabamad käed regioonis tegutsemiseks. 1930. aastate algul tabasid Jaapanit tõsised majandusraskused, mis ei jätnud mõjutamata ka poliitilist elu. Üha rohkem tõstsid pead noored ohvitserid, kes nõudsid armee
Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. *Stensby leping 1238- leping mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. *Läänisuhted- olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada *Maa-aadel- aadel, kes asus elama vallutatud aladele *Taani hindamisraamat 1241- pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba
o Majanduslik rõhumine tugevndas veelgi poliitilisi pingeid, ikka kindlamaks kujunes mõte vabadust taastada. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL o Tüli mõõgavendade ordu ja Taani vahel suudeti lahendada alles 1238a kui Taani ja mõõgavendade mantlipärija, vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasunnas kavandavateks vallutusteks liit. o Stensby leping kindlustas Taani seisudit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja pidi olema aaluseks rooma-katoliku kiriku edasitungmisel itta. o Talurahvas sai tänau kodusõjale kannatada, sest ette jäid rüüsteretked ja kodusõjad. KOHALIKU AADLI KUJUNEMINE o Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde teiste hulgast aadlike- peamiselt sakslasi. Rahuajal tuli maa taotleijaid juurde
1933. aasta suveks oli säilinud vaid NSDAP. 1934 - suri Hindenburg. Järgmiseks võeti sihtmärgiks juudid. Juute vihkas Hitler arvatavasti selle pärast, et tema ema Klara oli surnud vähki, nii et juudi soost arst ei olnud teda terveks ravinud. Nürnbergi seadused - juutidelt võeti kodanlikud õigused ja sakslased ei tohtinud juutidega abielluda. 30.06.1934 Pikkade nugade öö - Hitler lasi mõrvata SA juhtkonna Röhmiga eesotsas. 30ndate keskel hakkas Saksamaa valmistuma vallutusteks. Selleks tehti samme Versaile rahulepingust üle astumiseks. 1934 - Inglismaaga leping, milles öeldi, Saksamaa võib kehtestada uuesti üldise sõjaväekohustuse. 1935 - kehtestati üldine sõjaväeteenistus kohustus. 1936 - Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda sammu kartis Hitler kõige rohkem. Kui Suurbritannia või Prantsusmaa oleks ilmutanud mingisugustki vastupanu märki, oleks ta oma väed demilitariseeritud tsoonist ära tuua.
Rootslaste jaoks ka teine küsimus, Sigismund III polnud loobunud troonipretensioonist. 1611 a juurde tagasi tulles, mis saab alaealise kuningaga, siis selle otsuse tegi lihtsamaks see, et oli vaja vastaseisu Sigismund III-le. Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada. Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule. Silma paistetakse vastastikku rüüstamisega.1618 a otsustatakse taas sõlmida relvarahu, seda 2 a , kestab kuni novembrini 1620. Kevadel 1621 otsustab Gustav II Adolf viia oma Liivimaa kampaania lõpuni, teeb mitmeid pöördumisi Sigismundile. Soovis,et Sigismund loobuks troonipretensioonidest, oli valmis
annaabi.ee 
