Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.
välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Kaua ta kestab? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa
ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord Staatiline elekter Mis on staatline elekter? Kuidas kaitsta staatilise elektrilangute kuhjumise eest? Äike Mis on äike? Kuidas tekib? Kuidas välk toimib? Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Kuidas hoiduda äikse eest? Mis on staatline elekter? Staatilise elektri põhilised allikad on isolaatorid ja sünteetilised materjalid, näiteks vinüülid või plastmassiga töödeldud pinnad, poleeritud puust toolid, teip, mullikile, siid, alumiinium, paber, teras jt. Dielektriliste vedelike voolamisel, dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik
suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Ta tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad
Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa
Kokkuvõte..................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik
....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu.................................................................................................................. 5 2.ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE..........................................................6 2.1. Äike ja inimene................................................................................................ 7 2.2. Äike ja keskkond................
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit
ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. 2. ÄIKE Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on
reageerimisel hapnikuga oleks kogu leek ühtlase värvusega ning kujult kera nagu avastati katses, kus põlesid nullgravitatsioonis kaks kütusetilka. Konvektsiooni puudumise tõttu oleks raskendatud ka oksüdeerija ligipääs kütusele ning seetõttu kustuks selline leek suhteliselt kiiresti. 13 14 3. Äike Paljudel rahvastel on legende sellest, kuidas inimesed said ,,jumaliku tule". Ka Eesti rahvausundis on tuntud Äike, Pikker või Pikne. Kreeka müüdis räägitakse, et kunagi oli tuli ainult jumalate käsutuses. Inimesed elasid pimeduses ja külmas, toitu söödi toorelt. Ühel noorel jumalal, Prometheusel, hakkas inimestest kahju ning seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema.
Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka
Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Miks lööb välku? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi.
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas.
elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina liikumisel. Organid, mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. Looduses elektrivälja kasvades tekib ka äike. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur ja ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma ja tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole välguna. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Sähvatusele järgnev lööklaine põhjustab müristamise. Maapinda lüües võib
Neid on aga tunduvalt vhem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, ssiniku-, hapniku-, raua- jt ioonide arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid hu molekulidega kokku prkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetttu on hk umbes 50 kilomeetri krgusel kosmiliste kiirte mjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on kllaltki suur elektrilaeng. Mlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et
õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti.
detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike- Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10. detsembril olid Lääne- Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud
- UV indeks väärtused alates 0-st, mida kõrgem, seda kahjulikum kiirguse tase. Kasutatakse ühiskonna teavitamiseks; - Taimede kaitsemehanismid UV kiirguse eest: UVK neelavad pigmendid (flavonoidid): taimes lehti katvatel karvakestel (sojauba) Vaha lehe pinnal (peegeldumine) DNA parandamine Kahjustunud osa vahetamine (nt. proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi; - Reaktsioonid autokütuse mittetäieliku põlemise saadustest
Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel
PEX/XLPE isolatsiooni omadusi: · kasutusala kesk- ja kõrgepingekaablid · eelised: o halogeenivaba o mittemürgine o külmakindel o kuumakindel o mittepolaarne väikesed kaod · puudused o põlev, tuld edasikandev o ei ole korduvkasutatav Kõrgepingekaablite tüübid: · paberõlikaablid e. paberkaablid (kuni 35 kV) · õlikaablid (110...220 kV, ka kuni 500 kV) · gaasikaablid (kuni 220 kV) · PEX/XLPE kaablid (kuni 220 kV) · Erikaablid (kuni 400 kV) 57. Äikese ja välgu kujunemine Äikese kujunemine Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud: · maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär.
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab
plasmaks(täielikult iooniseerinud gaas, plasma juhib väga hästi elektrit.) Elektrivälja abil, (äike) Täna kosmilisele kiirgusele on õhus alati ioone. Üldine nimetus on gaaslahendus kui kaob ioonisaator kaob ka gaaslahendus puhas õhk juhib paremini elektrit (õhu puhtust mõõdetakse õhu elektrijuhtivuse järgi) 1. Sädelahendus Suur elektriväli, suur laeng, lühiajaline säde. 2. Huumlahendus esineb hõredas gaasis, laeng pole suur, esineb valgustorudes, erinevad gaasid helendavad erineva värviga. Hõredas gaasis saavad piisava kiiruse et valgust kiirata. 3. Kaarlahendus kaks elektroodi, vabas õhus, pinge pole suur, tekib plasmakaar. (keevitamine) 4. Koroonalahendus tekib teravike juures, kuna Elektriväli on väga suur, hakkab teraviku ots helendama Magnetism Püsimagnet tõmbab rauda.
3)Üksikult kasutatakse ka prozektori abil: prozektoris on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prozektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse-
tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng ehk elektrihulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi.Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul
Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted: Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega
katkestame, siis kuuleme praksatust ja märkame katkestuskohas nõrka elektrisädet. Säde on paremini jälgitav, kui teeme katset hämaras või koguni pimedas toas. Järelikult tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. ekkiv pinge rakendub katkestuskohas, sest just seda kohta on liikuvatel laengukandjatel kõige raskem läbida. Seal tuleb teha kõige rohkem tööd. Paigutame nüüd pooli sisse raudpoldi ja kordame katset. Näeme, et tekkiv säde on oluliselt tugevam. Vahemik, milles õhk hakkab elektrit juhtima, on tunduvalt laiem. Arvestame, et sädelahendus tekib õhus ühe kindla elektrivälja tugevuse juures (E=3106V/m). Konstantsel väljatugevusel E on kahe punkti vaheline pinge U aga seda kõrgem, mida suurem on nende punktide vahekaugus d (valem U=Ed ). Seega tekib raudsüdamikuga pooli korral suurem pinge. Kuna just raudsüdamikuga poolis tekib suurem magnet-induktsioon, siis võib väita, et see pinge sõltub
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
