NSV Liit oli väga suur riik, mis suutis ka mitmeid aastaid koos püsida, alates 1922 kuni 1991 aastani. NSV Liitu kuulus 15 riiki kaasaarvatud Eesti ja ka meie naaberriik Läti. Seega võib öelda et NSV Liit oli küllaltki võimukas. Püsimis aastaid arvestades on NS V Liidul olnud, aga väga vähe valitsejaid. Olenemata kõigest sellest ta siiski lagunes. Kuid mis olid siis lagunemise põhjusteks ning mis aitas NSV Liidul niikaua püsida. Üks kokkuhoidvaid jõude oli valitsuspoliitika ja ideoloogiad. Kommunism aitas säilitada korda ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks neist oli sotsialismileeri lagunemine. Toimusid
R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L.King- üks väljapaistvamaid mustanahaliste õiguste eest seisjaid. K.Adenauer- Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kes töötas välja sotsiaalse turumajanduse plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950 Rahuleping Jaapaniga-1951 Berliini müüri rajamine- 1961 Vietnami sõda- 1959-1973 Kariibi kriis- 1962 NSVL sissetung Afganistani- 1979 Saksamaa taasühinemine- 3.oktoober 1990
kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettevõtlustingimused: · finantsvõimalused · valitsuspoliitika · valitsuse programmid · haridus ja täiendkoolitus · teadus- ja arendustegevuse kasutamine · ärikeskkond ja seadusandlus · kultuurilised ja sotsiaalsed normid · ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist;
a) ettevõtluse arendamise sihtasutus ! 30. Täisühingut iseloomustab järgnevatest vähemalt üks c) osanikud vastutavad oma varaga ! 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne kesk. ! Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. ! Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. ! 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest. -Seisundi aruanne(bilanss seisuga 31
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev
India Aafrika arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias Toiduprobleemide põhjused vaesus erinevad keskkonnategurid kõrbestumine kalaressursside vähenemine põud üleujutused erinevad kahjurid põllumajanduseks sobimatud maaalad suur rahvaarv ja asustustihedus traditsiooniliste tootmisvormide säilimine maailmakaubandussüsteem valitsuspoliitika arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat meetmed: impordipiirangud tollimaksud kvoodid toetused e. subsiidiumid riik maksab oma põllumajandustoodetele põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise eesmärgid tagada toiduainetega varustatus
Kuid võidakse sattuda vastuollu, näiteks ettevõtja palkab üsikisiku tööle, üsikisik saab palka aga ei ole rahul saadava summaga ning seega võib lahkuda töölt ning lausa teise riiki minna tööle, kus on parem palk, riik kaotab sellega tööjõudu, sellega kaasneb ka see, et laidetakse riiki maha, et riik on selles süüdi, samas võib ettevõtja sattuda pahuksisse riigiga, kui jääb võlgu või pankrotti seoses tööjõu puudusega. Ettevõtlustingimusteks on valitsuspoliitika, valitsuse programmid, ärikeskkond ja seadusandlus. Majandusteooria ja -poliitika on sisuliselt alati lähtunud Adam Smithi poolt kuulsaks kirjutatud põhimõttest, et heaolu ja turu suuruse vahel on positiivne seos. Seega peaks globaliseerumine ning Euroopa Liit kui majandusintegratsiooni üks ilminguid olema kõikidele, ka Eesti ettevõtjatele, väga hea uudis. Globaliseerumine muudab majandussektorite poliitiliselt võrdse kohtlemise võimatuks
a) ettevõtluse arendamise sihtasutus 30. Täisühingut iseloomustab järgnevatest vähemalt üks c) osanikud vastutavad oma varaga 1. Ettevõtte keskkond: poliitiline, majanduslik jne kesk. Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-
ettevõtted maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Rahapoliitika määrab raha hinna ja selle kättesaadavuse, mis omakorda mõjutab intressimäärasid, inflatsiooni, ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni, eksporti või mingeid teisi arengu-suundi. Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon, intressimäärad jne. Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust.
o arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias o Toiduprobleemide põhjused o vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule o erinevad keskkonnategurid kõrbestumine, kalaressursside vähenemine, põud , üleujutused, erinevad kahjurid, põllumajanduseks sobimatud maaalad o suur rahvaarv ja asustustihedus o traditsiooniliste tootmisvormide säilimine o maailmakaubandussüsteem o valitsuspoliitika Arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat ning meetmed on: o impordipiirangud tollimaksud, kvoodid o toetused e. subsiidiumid - riik maksab oma põllumajandustoodetele o põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt o riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest o riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise Eesmärgid: o tagada toiduainetega varustatus
seisuste kogu, generaalstaate, ei kutsutud kokku enne kui alles 1789. aastal (viimati enne seda 1614. aastal). Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus ka peale Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin (Gulio Mazzarini), kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta ka Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik mõningaid valduseid isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa dominatsioonile Euroopas
piiratud omavalitsusega. Suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama ja kaotasid nii oma sõltumatuse tagatise. Samuti kaotati kõik sisetollid, nii et riigist sai üks majandusruum. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus pärast Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin, kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas
kontakt minevikuga vaid ainult säilinud keelilselt vahendatud dokumendid. Nende puhul kerkib esile veel see probleem, et need on omakorda mõjutatud näiteks siis valitsenud ideoloogiate poolt, mis teeb objektiivsuse veelgi keerulisemaks. 13. Kas ja kuidas saaks eesti kirjanduse uurimisel kasutada postkolonialismi põhiideid ja mõisteid. Postkolonialistlike uuringute raames püütakse analüüsida Euroopa vallutus- või valitsuspoliitika mõjusid erinevate asumaade kultuuridele läbi kogu koloniaalajastu. Postkolonialismi algushetke võib määratleda koloniaalvõimu ja teise kultuuri esimese kokkupuute kaudu. Postkolonialistlike uuringute spekter on geograafiliselt ja temaatiliselt väga mitmekesine. Näiteks analüüsitakse impeeriumi keelte mõju ja rolli koloniaalühiskonnas, Euroopa ajalooliste ja
majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. Ettevõtlustkeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad näiteks: Riigi majanduskeskkond Ettevõtlustingimused · Majanduse avatus · Finantsvõimalused · Valitsemise efektiivsus · Valitsuspoliitika · Finantsturgude toimimine · Valitsuse programmid · Tehnoloogiline areng · Haridus ja täiendkoolitus · Infrastruktuuri arengutase · Teadus- ja arendustegevuse · Juhtimisoskused kasutamine · Tööjõu paindlikkus · Ärikeskkond ja seadusandlus · Seadusandlus · Kultuurilised ja sotsiaalsed normid
Kuid sihti ei mra ikkagi mitte kapten, vaid omanik. Samamoodi jagatakse tnapeval tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: Eesmrgikompetents. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva vrdpilt osutab teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole ldsegi enesestmistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tttu olema igustatud ka laeva sidusihti mrama. Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi
ettevõtted maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Rahapoliitika määrab raha hinna ja selle kättesaadavuse, mis omakorda mõjutab intressimäärasid, inflatsiooni, ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni, eksporti või mingeid teisi arengu-suundi. Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon, intressimäärad jne. Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust
· Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE Analüüsitakse · Poliitilised tegurid- Rahvusvahelised suhted,Rahvusvahelised lepingud,Väliskaubanduse reguleerimine Riiklikud ettevõtlustoetused jms, Eri survegruppide mõju ja lobitöö, Poliitiline stabiilsus Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid.
tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: 1. Eesmärgikompetents. 2. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva võrdpilt osutab – teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda – kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole üldsegi enesestmõistetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle tõttu olema õigustatud ka laeva sõidusihti määrama. Nii ka riigi puhul: tänapäeva euroopalikes ühiskondades lähtume me üldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkõige valitsemise eesmärkide, prioriteetide määratlemises. Kui see on tehtud, tuleb muidugi vastata küsimusele, kuidas neid eesmärke saavutada. Viimane küsimus võib nõuda asjassepuutuvate valdkondade sügavamat tundmist, mis teeb vajalikuks ekspertnõustamise. Kuid väide, et on olemas ka niisugused eksperdid, kes on pädevamad kui inimesed ise kindlaks määrama, mida neil üldse tuleks oma elus
Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: 27 o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
· Konkurentsi-jõudude tugevus · Haru liikumapanevad jõud · Konkurentsi-analüüs · Edu võtmetegurid · Järeldus: tegevusharu atraktiivsuse hinnang - Makrokeskkonna analüüs PESTLE Analüüsitakse · Poliitilised tegurid- Rahvusvahelised suhted,Rahvusvahelised lepingud,Väliskaubanduse reguleerimine Riiklikud ettevõtlustoetused jms, Eri survegruppide mõju ja lobitöö, Poliitiline stabiilsus Valimised , Valitsuste vahetused, Valitsusorganid, Valitsuspoliitika, Riigisisesed suhted, Sõjad ja konfliktid 6 Terrorism · Majanduslikud tegurid- Siseriiklik majandusolukord, nt: SKT muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase,tööpuuduse tase,valuuta stabiilsus,elanike säästud ja laenukoormus,eelarve tasakaal,sissetulekute kihistumine,regionaalse majandusarengu eripärad,majanduslikud arengutendentsid.
seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused, o rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro- ja makrotasandil. o Mikrotasandil tegutsevad indiviidid ja ettevõtted. Siin võib rääkida järgmistest mõistetest konkreetse toote nõudluse tase tootmiskulud turgude iseloom konkurentide ja nende toodete olemus ja käitumine
(Kennedy, 2006;Marin 2011) Parr lisab veel, et vaba aeg on esmakordselt vanade kreeklaste poolt defineeritud, kui kõige kasutoovam tegevus, millesse inimesed end kaasata võivad (Parr, 2006). Tahaksin juhtida tähelepanu ka teistele allikatele, kes sõnastavad vaba aja laialdast veetmist järgnevalt. Vaba aja ning rekreatsiooni planeerimise korralduse olukord on kõvasti muutunud. Põhjusena võib välja tuua majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, kaasa arvatud valitsuspoliitika kohalike omavalitsuste kulutuste suhtes, samuti inimeste kasvav ootus tervislikuma eluviisi suhtes. (Torkildsen, 1992) Lisaks võib juurde tuua Kennedy mõtte, et vaba aeg võimaldab inimestel arendada oma oskusi, loob võimalused enda tervise ja heaolu parandamiseks ning läbi selle aitab leida tee tervema eluviisini (Kennedy, 2006). Õigustatud näib olevat väide, et inimesed osalevad vaba aja tegevustes järgmistel eesmärkidel: 1. Füüsilise- ja vaimse heaolu saavutamiseks 2