Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väline kõvaketas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketta, ketas, kõvaketas, kettad, ketast, pöörlemiskiirus, hard, drive, pisi, external, border, scsi, tehnoloogia, drives, kontroller, mtbf, vahemälu, latency, tihedamalt, pahavara, odavaim, plaate, wide, pöörlemissagedus, minutis, kettalt, plaadid, pöörlevad, transfer, rate, viirused, ruumipuudus, buffalo, arvutisüsteemid, ajaga, ohte, olukordiKõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus ...........................
....................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks
1 Sisukord Tiitelleht....................................................................................................................................... ....1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kõvakettast üldiselt..............................................................................................................................4 Kuidas töötab kõvaketas.......................................................................................................................6 Ajalugu.................................................................................................................................................7 Tänapäev...............................................................................................................................................8 Tulevik................................................................
Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal
........................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...................................................
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s
......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)..........................................................................................................41 Magnet ketas..........................................................................................................................42 Lint (Tape).....................................................................................
Standard CMOS Features 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5" disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada. 5 4
........................................................ 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .................................................................................................................. 41 o Pehme ketas (Floppy) .............................................................................................................. 41 o Kõvaketas (Hard drive) ........................................................................................................... 41 o Magnet ketas ........................................................................................................................... 42 o Lint (Tape).........................................................................
.................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc)................................................................................
koguarv. Värvisügavust väljendatakse vahel ka bitisügavusena, sest see on otseselt seotud iga piksli kirjeldamiseks kasutatud bittide arvuga. 13. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) 14. Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. 15. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine
abil. EEPROM-I on lihtsam ümberprogrammeerida kui EPROM'I, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane. FlashEEPROM on blokk-kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates näiteks. Andmed säilivad ka siis, kui masin välja lülitada. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetketas koosneb ühest või mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea sisaldades induktsioonipooli hõljub pinna kohal õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, siis see magnetiseerib pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt draivi voolu polaarsusele. Kui pea läheb üle magnetiseeritud ala, positiivne või negatiivne vool indutseeritakse peas, tehes võimalikuks eelnevalt salvestatud bittide lugemine. CAV (Constant Angular Velocity) -püsiv pöörlemiskiirus
Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu. Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.
18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27
17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine
Kiire ülekandega summaatorid nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. OPTILISED MÄLUSEADMED Kõige levinumad optilised mäluseadmed on kindlasti CD ja DVD seadmed. Nii CD kui DVD ehitus meenutab vinüülplaati andmed kirjutatakse meediale spiraalina. Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aeglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD
1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni.
Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK
vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui vajutada klaviatuuri nuppe, siis saadetakse signaal katkestusele, kes omakorda ütleb protsessorile, et vajutati nuppe ja saadab info edasi operatsioonisüsteemile. Seadmete draiveritega identifitseeritakse põhiline riistvara (hiir, klaviatuur, kõvaketas, disketiseade), et arvuti oskaks neid kasutada. · Kontrollib videokaardi seadeid BIOS kontrollib, kas videokaardil on oma mälu, BIOS ja graafikaprotsessor. Kui mitte, siis asub videokaardi informatsioon kuskil emaplaadil, mis laetakse. · Teeb "power-on self-test" (POST) Vaatab üle kõik teised riistvaralised komponendid ja veendub, et kõik töötavad korrektselt. BIOS kontrollib kas tegemist on arvuti sisselülitamise või lihtsalt uuesti käivitamisega (restart)
Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt. Failisüsteem on viis arvutis andmefailide haldamiseks ja talletamiseks. Failisüsteemid
3-aadressiga defineerib käsus 2 operandi. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + 2 op.pikk aadress + resultaadi pikk aadress. Efektiivsem, et andmeid ei tule sooritamisel üle kirjutada, kuid pole laias kasutuses. NT: ADD D0, D1, D2 1.5-aadressiga täpsustatakse 1 ,,pikk" operand, 1 ,,lühike" operand. Käsk = käsukood + 1 op.pikk aadress + resultaadi lühike aadress. Lühike aadress saab viidata vaid protsessori mäluregistrile. 3. RAID JA SSD KETTAD RAID (Redundant Array of Independent Disks) sõltumatute ketaste liaasmassiiv. Mitmest kõvakettas moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. Kõikide andmete säilitamise võimalus arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (RAID 0, RAID 1). Hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete
Operatiivmälu töö kiirendamiseks on arvutitele lisatud veel vahemälu ehk Cache (128 KB või 256 KB). Püsimälu ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.Välismäluseadmeid kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on: · kõvaketas (Hard disc), · flopiketas (Floppy disc), · CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja
vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse, mis tekitas lahendamist vajava olukorra. Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks. Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht (Free Space) ja kogu maht (Total Size). Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive (F:).
Andmed. Selles piirkonnas asuvad failid ja kataloogid. Piirkond on jagatud eelmääratletud suurusega klastriteks, millele viitab FAT #1 ja FAT #2 tabel. Failipaigutustabel Partitsioon on jagatud identseteks klastriteks, mille suurus varieerub kasutatava FAT failisüsteemi piires. Iga fail hõlmab üht või enamat sellist klastrit, seega võib mitut klastrit hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt.
Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood).
...................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed.................................................................................................... 13 3
1).FlashEPROM b).Magnetmälu -----> Säiliv ----> Ferriitmälu (Ferrite core)- iidne tehnoloogia. b). Jadapöördusmälud-erinvate mäluelementide poole pöördumise aeg varieerub (ei ole konstante). Jadapöördusmälud jagunevad: a).Magnetmälu: a). Säilivad: 1). Mullmälu 2). Pehme ketas(Floppy drive) 3). Kõvaketas (Harddrive) a).Optiline mälu: a). Säilivad: 1). CD-R 2). CD-RW 3). CD-ROM 4). DVD 5). Holograafiline 21. Käsu täitmine protsessoris[1] *Käsu täitmist protsessoris nimetatakse ka von Neumanni tsükliks. Käsku täites läbitakse protsessoris järgnevad sammud (lihtsustatult): a)
perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline 21. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect,
annaabi.ee 
