võimalustest. Osalusdemokraatia rolli suurendamiseks Riigikogu tasandil on minu arvates üks kindel võimalus. See tõstaks hoobilt Riigikogu usaldatavust ja elimineeriks ka teisi peamisi probleeme, mis tulenevad partokraatia läbipaistmatusest nagu valimisnimekirjades madalatele kohtadele palgatud häältemagnetid ja isiklike teenete eest valimisnimekirjade etteotsa saamine. See maagiline lahendus on lahtised valimisnimekirjad, mille alusel saaks parlamenti kõige enim hääli kogunud indiviidid, mitte parteide tagatubade ettepanekul valimisnimekirja etteotsa paigutatud esindajad. Nii saaksid parlamenti poliitikud, keda valijad usaldavad ja kelle kaudu nad soovivad riigi juhtimises osaleda. Nii oleks ebatõenäolisem eelmisel nädalal (25.01.2012) tekkinud olukord, kus kõrgharidusreformi II lugemist ei katkestatud, ignoreerides üle Eesti toimunud protestiaktsioone. Ühesõnaga saatis demokraatlikult valitud
Valimiskünnis Puudub 2-3% Näidisriikie Prantsusmaa, USA Soome, Eesti, Holland, Itaalia Mandaat Saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Eesti valimissüsteem · Eestis on propotsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a. Rinkondade kaupa seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse
valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle riigikokku ei pääse. 2. Valimisnimekirjad – suletud nimekirjaga on tegemist siis, kui erakonnad on ise kandidaadid nimekirjas reastanud. Valija saab hääletada terviku nimekirja poolt, mitte üksikute kandidaatide poolt. Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne
Mitmemandaadilised: kvoot v jagajad Üksik ülekantav hääl v mitteülekantav hääl Avatud v suletud nimekiri Künnise põhimõte(Eestis künnis 5%) Kvoot: Häältehulk jagatakse läbi häälte arvuga Harei kvoodi ehk lihtkvoodi puhul jagatakse valimisringkonna esindajakohtade arvuga. Dhonti meetodik kasutatakse eestis . 12 Valimisringkonda Eestis: Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus. Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud. Lubatud on üksikkandidaadi osalus I voor:Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga o Üksikkandidaadi ainuke võimalus saada mandaat II voor:avatud nimekiri-järjestatakse ümber vastavalt häälte arvule ringkonnamandaadid Jagatakse erakondade vahel ,keskogusid üle riigi vähemalt 5% valimiskünnist
• Ringkondade arv = kohtade arv • Winner takes it all • Kaotsiläinud hääled • Lihtne süsteem Proportsionaalne (NT: Eesti) • Ringkondade arv väiksem • Igast ringkonnast mitu mandaati • Valimisnimekirjad - Avatud – tulemus vastavalt toetusele - Suletud – tulemus vastavalt partei tahtele • Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1
kuidas? ei kui nad ei ole seda siis nad peaksid eesti kodanikuks saama. Või oma riigis valima. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem parlamendi koha saab kõige enam hääli kogund kandidaat(India, Usa, Uus meremaa , briti asumaades) · Proportsionaalne eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem Seda kasutatakse europarlamendi, riigikogu ja volikogu valimistel. · Hübriid Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a) ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b) üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär parlamenti saadakse valituks · isikumandaadiga kandidaat kogub kvoodi jagu hääli · ringkonnamandaadiga kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist
54. Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus. Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi teket ja majoritaarne valimissüsteem kaheparteisüsteemi teket. 55. Selgita Riigikogu valimise süsteemi. 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat
1 HÄÄL Majoritaarse plussid- selgus ja lihtsus miinused- diskrimineerib väiksemaid erakondi, suurparteid saavad parlamendis rohkem hääli kaotsiläinud hääled- valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate ei kanta üle ega võeta arvesse Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem 1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3
võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning seda järjekorda ei muudeta. 1 Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud) ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat · II voor: RINGKONNAMANDAADID
häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri Valimissüsteem Eestis - Riigikogu n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) n Valimistel osalevad erakonnad esitavad n üleriigilise valimisnimekirja (suletud) n ringkondade valimisnimekirjad (avatud) n Lubatud ka üksikkandidaatide osalus n Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv n Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot n Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus n I voor: ISIKUMANDAADID n Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne n Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat
Mitmemandaadilised: kvoot ja/või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud või suletud nimekiri. 40. Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel). 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID
Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. Valimiste korraldamise etapid: o ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad; o valimiskampaania periood - algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmark on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral 8 liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses
rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti. Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad, kuhu lisati need, kes polnud veel valimisealised ning esialgsed täpsustused tehti ära majavalitsuste ja külanõukogude abiga. Inimesed pidid ise nimekirjadest oma nime olemasolu üle kontrollima ja nimekirjast väljajäänutele raha ei vahetatud. Nimekirjade kontrollimise käigus määratleti ära, mida aktsepteeritakse rahavahetuse juures isikuttõendava dokumendina. Inimeste jaoks oli kogu see protseduur päris keeruline-
vasak- või parempoolne. Proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks on see, et sellise süsteemi rakendamisel võib parlamenti pääseda suur arv parteisid, mistõttu ei pruugita suuta moodustada stabiilset ja pikaealist valitsust. Valijate silmis võib proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks olla ka selle keerukus ja see, et isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Viimane on eriti võimalik olukorras, kus kandideerib palju parteisid, kelle valimisnimekirjad on pikad, riigis on mitu valimisringkonda ja kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutatakse üleriigilisi valimisnimekirju. Eesti PS § 60 lg 1 sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi. Valimissüsteemi valik on küllalt subjektiivne ja sõltub traditsioonist aga ka võimul oleva poliitilise jõu soovist ja võimalusest. Nimelt annavad majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem hoopis erineva parteidevahelise mandaatide jaotuse
Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etapid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi
Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etappid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi
Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etappid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et
eemalduma. Kui valimised toimuvad ennetähtaegselt, siis on põhjuseks parlamendi laialisaatmine ja uue valimine. See ei ole kõrvalekalle demokraatiast, sest parlamendi laialisaatmise sätestab põhiseadus. Valimiste läbiviimisel võib eristada järgmisi etappe: Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad oma valimisprogrammi, vajaduse korral otsivad endale liitlasi, et moodustada valimisliitu ja alustavad valitsemispropagandat. Propaganda hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses
Hääleõigusega pole kodanikud, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Hääletamisest ei võta osa kodanikud, kes on kohtu poolt kriminaalmenetluse korras süüdi mõistetud ja kannavad vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas. Valimised on üldised, vabad ja otsesed, kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Passiivne valimisõigus (õigus olla valitud) on vähemalt 21-aastastel Eesti kodanikel. Valimistel saavad kandideerida nii üksikkandidaadid kui ka erakondade valimisnimekirjad. Kui jõustuvad viimased muudatused valimisseaduses, siis on valimisliidud keelustatud. Nimekirja seavad üles erakonnad ja nad teevad seda üksikute valimisringkondade kaupa. Üksikkandidaate saab ringkonnas üles seada nii see kandidaat ise kui ka mingi erakond. Materjalid kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Puuduste korral esitatud materjalides annab valimiskomisjon tähtaja parandamiseks. Valimisteks on riik jagatud 11 valimisringkonnaks
Need 50 ja 100 kroonised tõstmised on vaid ,,näilised" leevendused. Reaalse elatustaseme tagab keskmine... Sotsiaalse revolutsiooni vajadus. Nagu kristlus, nii ka (Prantsuse) poliitiline revolutsioon, on jätnud inimesed kahetise eluga ettekujutatava vabadusega ja reaalse orjusega. Orjuse juur pole poliitiline, vaid majanduslik. Ebavõrdsuse allikad säilisid. "It is the economy, Stupid" (Bill Clinton, 1992) Kõik poliitilised reformid (avatud või suletud valimisnimekirjad, presidendi otse või parlamendist valimine jne) on pinnapealsed ning jätavad tegeliku ebavõrdsuse allika puutumata. Ainult eraomandi tühistamisega saab teha sisulisi muudatusi, muuta ebavõrdsusel põhinevat ühiskonda. Klassivaba ühiskond on ühiskondliku arengu lõpp ning on loogiliseks saamuks peale keskklassi vabadusi, mis saavutati poliitilise revolutsiooniga. Tootlike jõudude areng
annaabi.ee 
