vanema generatsiooni, vaateid ja ideid. Õpilased liigitatakse selle tõttu katsejänesteks ja nende peal proovitakse uusi meetodeid harimiseks. Kõige suuremat pahameelt valmistab selle aastakäigu õpilastele vana keskkooli süsteemi ära viskamine ja uue katsetamine. Oleme kohas, kus õppekava on puudulik ja vigane: õppematerjalid puuduvad, tekkinud on kohustuslikud valikained ning selle pärast vähendatud ka reaalsete valikainete valimise võimalust, mis on kahe otsaga asi. Ühelt poolt saab küll neid valida, kuid siis muutub õppetöö samaväärseks kui 8st 5ni tööl käimine. Teiselt poolt on lisatud õpilastele vastumeelselt kindlad tunnid, mis ei sobi õppesuunaga ja mis oleks võimalik vahetada valikainete vastu. Näiteks ei tohiks olla reaalsuunal keele tunde sama palju, kui reaalaineid. Sellest järeldades ei saa õpilased enda haridust kujundada ning valikud
Vahel tekib mõte, et tüdrukute ja poiste tunnid võiksid olla erinevate sisudega, tüdrukute tunnis võiks pöörata suuremat rõhku esmaabi osutamisele. Poistele tuleks anda rohkem võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see on aine, kus kõik käib õpetaja käskude järgi. Tänu suhteliselt rangele korrale saavad õpilased ettekujutuse sõjaväe olemusest. Kokkuvõtteks arvan , et riigikaitseõpe on siiski koolisüsteemis vajalik, kuna me õpime eluks
Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides. Välisõpinguteks saavad magistrandid kasutada Erasmus ja DoRA stipendiume. Õpingute jooksul läbib magistrand praktika mõnes arhitektuuribüroos, valdkondlikus ettevõttes, asutuses kas Eestis või välismaal. Kelleks ma pärast õpinguid võin saada? Lõpetajad on oodatud tööle arhitektuuri- ja projekteerimisbüroodesse, riigi- ja kohaliku
Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks joonestamine, programmerimine ja väitlemine. Valikained on suurepärane lahendus õpilasele, kes tahab õppekava kõrval tegeleda ka oma lemmikainetega. Need kolm pole siiski ainukesed probleemid, vaid minu arust kõige tähtsamad ja levinumad. Eesti koolisüsteem on veel noor, seega on meil veel pikk tee minna. Loomulikult
eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, vaid on näiteks erinevad keeled, disain vms. Mida huvitavamaks õppimine tehakse, seda rohkem lapsed sellest rõõmu tunnevad ja ei tee seda ainult kohustusest. Koolirõõmu võtjaks on päris tihti kaasõpilastega mitte läbisaamine, nende mõnitused ja võib- olla on ka sageli kasutusel vägivald. Seda nähtust kohtab päris mitmes koolis veel siianigi. Neid, kes on vaesemad või erinevad nähtavalt teistest, koheldakse väga halvasti
Vahel tekib mõte, et tüdrukute ja poiste tunnid võiksid olla erinevate sisudega, tüdrukute tunnis võiks pöörata suuremat rõhku esmaabi osutamisele. Poistele tuleks anda rohkem võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see on aine, kus kõik käib õpetaja käskude järgi. Tänu suhteliselt rangele korrale saavad õpilased ettekujutuse sõjaväe olemusest. Kokkuvõtteks arvan , et riigikaitseõpe on siiski koolisüsteemis vajalik, kuna me õpime eluks
on eriliselt negatiivseid näiteid oma inglise keele õpetajatega) On arusaadav,et pedagoogidel pole aega õpetada aga siis võiks olla sellised tasuta või sümboolse tasu eest õpiabi kontorid(põhikoolis on),kus saaksid õpilased asjadest aru(tehakse puust ja punaseks).Kui asja veel edasi arendada oleksid õpetajateks olümpiaadidelt tulnud õpilased,oma kooli tegijad vms. Õppekavade lühendamine,aga põhiasju peab teadma. Valikainete rohkus (ka põhikoolis) ning riigieksmeid saaks ise valida. Neid mõtteid oleks kindlasti veel. Kokkuvõtteks võib öelda et muudatusi tuleks kindalsti teha.Veel lisaksin kaks tsitaati,mis mulle seonuvad õppimisega Mida tehakse lastele seda teevad lapsed ühiskonnale-seega mõelgem,mida õpetatakse koolides. Haridus on see,mis jääb peale õpitut meelde.
Õpilase üldised õigused koolis Õpilasel on õigus: · valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; · moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; · osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi;
Selle mittetäitmisel karistatakse lapsevanemaid rahatrahviga. Koolikohustuse üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused. Iga järgmise õppeaasta materjal peab tuginema eelmisele, et oleks võimalik tõrgeteta minna ühest koolist teise. Selle nn ühtluskooli põhimõtte tagamiseks kehtestatakse üldhariduskoolides ühtsed riiklikud õppekavad. Seal on kirjas kohustuslik õppeainete loetelu koos nende ajalise kestuse ja ainekavadega ning valikainete valiku kord ja maht, nõuded klassi ja kooli lõpetamise kohta (need on nn raamnõuded). Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku õppekava alusel saab iga kool koostada oma õppekava. Hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestab riik ühtsed nõuded, mis nimetatakse riiklikuks haridusstandardiks. Avalikud koolid - Üldhariduskoolid on kas munitsipaalsed (st kohaliku omavalitsuse halduses) või riiklikud, era või avalikud koolid. Viimaste põhiosa moodustavad munitsipaalkoolid
ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena. Kodumajandus Õppeaeg 3 aastat Saadakse põhjalikud teadmised toiduvalmistamis - ja kondiitritöö alustest, köögitöö korraldusest, klienditeenindusest, lauakatmisest, etiketist ja teenindamisest, kodukultuurist jm. Võimalik läbida toiduhügieeni koolitus ja saada vastav tunnistus. Käsitööhuviline saab valikainete raames õppida ka õmblemist ja kangakudumist . Laohoidja Õppeaeg 3 aastat Omandatakse põhjalikud teadmised kaasaegsetest lao tehnoloogiatest, laotöö toimingutest ja operatsioonidest, kaupade käsitsemisest, pakendamisest ja pakkimisest, logistikast, infotehnoloogia kasutamine laos, tollindusest jm. Võimalik saada tõstukijuhi load. Võimalik sooritada kutseeksam Kaubakäsitleja I. Lõpetajad leiavad tööd jae- ja
keskmisest vanem. Samuti teeb rahutuks see, et noored üldhariduskoolide ja lasteasutuste õpetajad on koondunud peamiselt suurtesse linnadesse, mille tõttu õpetajate järelkasvu tagamine maakoolides on suur probleem. Teine analüüsist selgutud probleem seisneb selles, et palju õpetajaid töötab ainult osakoormusega, mille tõttu võib vähendada õpetajana töötamise atraktiivsust. Üldhariduskoolides suurendavad osakoormusega hõivatute hulka valikainete õpetajad, väiksemates koolides ei ole võimalik tagada väiksemamahuliste ainete õpetajatele täiskoormust. Selle tõttu tekkis suur vajadus mitme aine õpetajate järele. Õpetajahariduse olukorra analüüsist selgus veel selline probleem, et õpetaja ettevalmistus esma- ja täiendõppes ning tema arengu toetamine toimetulekuks väga erilaadseid oskusi nõudvas töökeskkonnas on ebapiisav ning ei reageeri paindlikult haridussüsteemis toimuvatele muutustele. Selgus ka, et
ebamääraseks, vabatahtlikuks, formaalseks ja õpilaste teadmiste hindamine on väga tingimuslik. Tuleb arvestada, et probleem on ja see kaasneb selles, et õpilased ei tea, mis neid ootab peale ülikooli lõpetamist ja see on võib olla leviv igas ülikoolis. Noored ei tea, mis neid ootab, kui nad lõpetavad ülikooli. Õppijate arvu vähendamine aitab parandada individuaalse õpetamise. Lääne ülikoolid pakuvad oma õpilastele paindliku õppe programmi. Kokku kohustuslike ja valikainete teemasid võimaldakse saada hariduse samal tasemel mis on aktsepteeritav konkreetsel õpilasel. Kui valik on lai, õppeained ei kuulu hariduslikku riigi traditsiooni, siis saab minna mööda teed läbivaatamise kvalifikatsiooniga. Topelt kvalifikatsiooni alati ei õigusta ennast jõudu negatiivse õpilaste seos üks neist mida nad usuvad panna. Sellisel juhul on mõistlikum oleks pakkuda komisjonil teha valik, mis toimub õppe kursusel, et saada ühe kvalifikatsiooni või kaks
Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks. 113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti-ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4. 114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe-ja teadustöös. Atesteerimisel hinnatakse
üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina. Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel: gümnaasium omandades üldkeskhariduse (3 aastat); gümnaasium koos kutseõppega omandades üldkeskhariduse ja mõned
Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks. 113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4. 114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe- ja teadustöös
" Need eesmärgid saavutatakse järgmiste meetodite abil: "4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. 4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava. 4.5. 1.2. klassis jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, 3. klassist kuni põhikooli lõpetamiseni õppeaineteks, mis realiseeritakse üldõpetuse põhimõttel. Õpet traditsioonilise ainetunnina ei korraldata, vaid keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. 6.1
algab vanema astme 4. klassist (Eesti kooli mõistes 9. klassist); - Euroopa kooli vanema astme esimeses kolmes klassis (Eesti süsteemis vastab 6.-8. klassile) on ajalugu ja geograafia ühendatud üheks õppeaineks (inimeseõpetus), samuti on omavahel ühendatud keemia, bioloogia ja füüsika. Alates vanema astme 4. klassist (9. klassist Eestis) on nimetatud õppeained eraldi; - valikainete valikud teeb Euroopa koolis õpilane sõltuvalt kooli võimalustest, Eesti koolis sätestatakse valikained üldjuhul kooliõppekavaga; - usuõpetus on Euroopa koolis määratletud kui kohustuslik õppeaine, Eesti koolis on see valikaine. - Kuni vanema astme 3. klassini (Eesti kooli mõistes 8. klassini) on nädala tunnikoormus Euroopa koolis suurem. Edasistes klassides sõltub koormus ja vastavus Eesti kooli nädalakoormusele õpilase valikutest.
See mõjutab omakorda laste õpimotivatsiooni. Paljud õpetajad peavad lahenduseks lapsele riigikeele selgeks õpetamist sellega nende arvates mured lõpevad. Tegelikult peavad õpetajad olema vägagi kultuuritundlikud, teadlikud õpilaste kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad õpistiile, käitumismudeleidjm. Eelöeldu nõuab muudatusi ka õpetajakoolituse kontseptsioonis ja õppekavades. Eestis on multikultuurilise hariduse käsitlusi õpetajakoolitusse toodud vähemalt valikainete raames. Õpetajatele pakutakse täienduskoolituse pakette. Õpetaja roll klassis oleneb mitmest tegurist: nt mitu õpilast on muukeelsest kodust, kuidas toetab kool õpetajat materiaalselt ja professionaalselt, milline on õpetaja motivatsioon tööks nende lastega, kuidas oskab õpetaja kohandada õpetamismetoodikat, keelekasutust, luua koolis multikultuurilist atmosfääri jne. Tugisüsteemid Vähemusrahvustest õpilastel esineb koolis algperioodil sageli
Lapsevanem või lapse hooldaja peab tagama täieliku põhihariduse omandamise. Kodus õppijate arv on minimaalne. Kuni 1998. aastani oli põhikool jagatud kaheks osaks: 1. - 6. ja 7. - 9. klass. 1. jaanuaril 1999. aastal selline jagunemine lõpetati. Nüüd kehtib üheksa aastat kestev kohustuslik põhikool. Kooliaasta kestab 190 päeva augusti keskpaigast kuni juuni alguseni. Miinimum tundide arv nädalas varieerub 19-st 30-ni, olenedes tasemest ja valikainete rohkusest. Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses
Toimetuleku- ja hoolduskooli õpilasi ei jäeta üldjuhul klassikursust kordama. Õppenõukogu võib otsustada õpilase klassikursusele kordama jätmise kui õpilane on tervislikel põhjustel 2/3 või enam aega õppeaastast puudunud. 4.9. Toimetuleku riikliku õppekava korral võib hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses igal aastal. Õppenõukogu teeb otsuse ühe õppeaasta kaupa. 4.10. Kool loetakse lõpetanuks pärast õppekava täitmist üheksa kuni kaheteist aasta järel. 4.11. Kooli lõpetamist tõendab toimetulekuõppe lõpetamisel põhikooli riiklik tunnistus või hooldusõppe lõpetamisel Rakvere Lille Kooli lõputunnistus. 4.12. Koolikohustusliku õpilase võib kooli nimekirjast välja arvata elukohajärgse kooli
elukutsega seotud õppeaineid. Ülikooli minevad õpilased valivad üldisemaid aineid, kuid ka siin tuleb silmas pidada seda eriala, mida soovitakse ülikoolis õppida. Ülikooli sisseastumisel võib olla nõudmine, et keskkoolis on läbitud teatud kursused. Üheks suureks erinevuseks USA ja paljude teiste maade keskkoolide tegevuses on see, et keskkool ei lõpe lõpueksamitega. Lõpetamaks keskkooli, peavad õpilased nelja viimase õppeaasta jooksul läbima 18-21 kursust. Peale valikainete on kursused, mille läbimine on kohustuslik (Ameerika ajalugu, matemaatika jne). Lisaks nendele võivad koolipiirkonnad nõuda veel teatud erikursuste läbimist, mis on selles piirkonnas kohustuslikud. Lõputunnistuse saamiseks peavad nii valitud kui ka kohustuslikud kursused olema edukalt lõpetatud. Keskkooli lõpuklassides hakkavad õpilased valmistuma ka ülikooli või ametikooli sisseastumiseks. Paljud avalikud keskkoolid ja peaaegu kõik erakoolid pakuvad erinevaid
Toetada õpilase arengut Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks Kooliõppekava üldosas esitatakse Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted Õppe- ja kasvatustegevuse suun(a)d Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained Hindamise korraldus Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Nõuded õpetaja töökavale Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris.
Sellele järgnevad üksikute ainete ainekavad. Programmigrupil oli matemaatika uut ainekava tehes kogu aeg teadmine, et õppekava sisaldab matemaatikas kahte erineva mahu ja sisuga kursust: kitsast ja laia. Tegelikult esitati õppekavas matemaatikas vaid nn kitsa kursuse programm. Seal leidub ka märge, et gümnaasiumis võib õpilane valida kahe erineva matemaatikakursuse vahel ja et kõigile kohustuslik on kitsas kursus. Laia kursuse programm lülitati nn valikainete raamatusse. Seega kujunes olukord, kus matemaatikas jäi kehtima vaid üks ametlik programm - kitsa kursuse programm. Kõik edasine jäi iga õpetaja otsustada. Matemaatika nädalatundide arvud 1996. a. õppekavas olid järgmised: I kooliaste (I-III II kooliaste (IV - VI III kooliaste (VII - IX IV kooliaste (X klass) klass) klass) klass)
analüütilist mõtlemist, loovust ja intuitsiooni. Kas teaduskooli lõpetamisel diplom ka antakse ja mida see väärt on? Teaduskooli kursused edukalt lõpetanud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse, samasuguse, nagu antakse avatud ülikooli täienduskoolituskursustel õppijatele. Me näeme teaduskooli kursusi ka kui üht võimalust koostada võimekamatele õpilastele individuaalne ainekava, koolid võiksid seda õpilastele pakutavate valikainete nimekirja suurendamiseks märksa julgemalt kasutada. Lõpetanute küsitlused näitavad, et teaduskoolis õppimist väärtustatakse lisaks põhjalikele aineteadmistele ka seepärast, et kool annab olulist tuge kõrgkooliõpinguteks - iseseisva töötamise, ratsionaalse ajakasutamise ning enese mobiliseerimise oskus ei ole edaspidises akadeemilises elus just vähetähtis. Vene õppekeelega koolide õpilased hindavad ka eestikeelse terminoloogia omandamise kogemust
Haridus- ja Teadusministeerium õppekava talituse peaekspert Üheks oluliseks küsimuseks uute õppekavade rakendamiseks on metoodiliste abimaterjalide kättesaadavus. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus kinnitas 2010 aastal uued riiklikud õppekavad, algas Haridus- ja Teadusministeerium tellimusel ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus eestvedamisel valdkonnaraamatute koostamine. 1. veebruarist 2011 on põhikooli riikliku õppekava rakendamiseks vajalikud 8 valdkonnaraamatut ja 3 valikainete aineraamatut kättesaadavad veebilehel www.oppekava.ee. Valdkonnaraamatud toetavad aineõpetajat õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel, pakuvad abi üldpädevuste elluviimisel, läbivate teemade, lõimingul rakendamisel ning ka põhikooli loovtööde korraldamisel. Kuigi gümnaasiumi lõpetamistingimusena on sätestatud õpilasuurimuse koostamine, näeb ka põhikooli riiklik õppekava ette uurimistööde koostamist. Selle õppekava§ 15. lõige kaheksa
leiavad endale loovtöö juhendaja. Loovtööde esitlused on soovitav kavandada 3. veerandi lõppu. Aeg loovtöö teema valikust kuni esitluseni on erinevate loovtööde liikide puhul erinev. ............................................................................................................ LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE Loovtööde teemad pakub välja kool, täpsema avaliku teeb õpilane(sed). Õpilane valib loovtöö teema erinevate õppeainete ja valikainete ning loovtöö liikide vahel. Näide loovtöö teema valimisest ............................................................................................................ Õpilastele tutvustatakse loovtöö teemasid ning erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu. Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas 1. veerandi lõpuks.
annaabi.ee 
