eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmatõmblus ja silmatõmblused, valguskartus ei raske valguskartus; pruugi esineda; Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused Geenidefektne kolvike/defektsed kolvikesed = fototransduktsioonihäire; Fototransduktsioon - protsess, mille käigus kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks; Elu jooksul omandatud akromatopsiat põhjustab - peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on normaalsed. Elu Ravi puudub; Prillid valgustundlikkus e jaoks; Täisväärtuslik elu; Kasutatud kirjandus Achromatopsia.info. (25.04.2017) http://www.achromatopsia.info/ Akromatopsia. (25.04.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Akrom atopsia Tänan kuulamast!
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes.
Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge.
KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS , LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES . NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E
MÖÖDA KUULMISNÄRVI PEAAJU OIMUSAGARA KUULMISKESKUSSE NING SEAL TEKIB KUULMISAISTING. PUUTEAISTING KUS TEKIB, KUS ON KÕIGE ROHKEM PUUTERETSEPTOREID? TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB NAHAS, LIHASTES JA LIIGESTES ASUVATELE RETSEPTORITELE. KÕIGE ROHKEM ON PUUTERETSEPTOREID SÕRMEOTSTES, KEELES JA HUULTES. NÄGEMISAISTING KUIDAS TEKIB, MIDA ÜLDSE TEAD NÄGEMISEST, KUI PSÜÜHILISEST PROTSESSIST? NÄGEMISE KAUDU SAAME KÕIGE ROHKEM INFOT. VALGUSE MÕJUL TEKIB SILMA VÕRKKESTA VALGUSTUNDLIKES RAKKUDES ERUTUS, MIS LIIGUB NÄRVIIMPULSSIDENA PEAAJU KUKLASAGARA NÄGEMISKESKUSSE. NÄGEMISKESKUSES TEKIB NÄGEMISAISTING. MAITSMISAISTING KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS. MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL. KEELE OTS TUNNEB KÕIGE PAREMINI MAGUSAT, SERVAD HAPUT JA PÄRA MÕRU MAITSET, SOOLANE ON SUUREM KEELE OTSAS NING SERVADES. TAJU OMADUSED. PÜSIVUS E. KONSTANTSUS TAJUTAKSE OBJEKTI SÕLTUMATA SELLEST, ET KONTEKST ON MUUTUNUD. VALIVUS E
erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise NÄGEMINE · Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest · Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. · Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. SILMALÄÄTSE KUJU MUUTUMINE Õpik lk 96 NÄGEMISHÄIRED TEKITAVAD ÄHMASE KUJUTISE KAUGELENÄGEVUS Silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem ja kujutis tekib võrkkesta taha Tuleks kanda plussklaasidega ehk kumeraid prille LÜHINÄGEVUS Silmalääts liiga kumer või silmamuna
23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26
eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka
Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine, eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine. Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha
Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu.
nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad
Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e
Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge.
Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma
kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus:
Seda võrkkesta osa nimetatakse 3 kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge.
· närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu
abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator – silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess – nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub
Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus:
· närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu
AISTING Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting.b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi.Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu.
abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub otsene e
Disparaatsus tähendab silmade erinevust ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikseid erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega – tekib kanapimedus. Negatiivne järelkujutis: ühe värvi vaatamisel tekitab aktiivsus vastasprotsessis Nägemisaistingu kujunemine – valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kulasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Silma ül. nägemise abil toimub informatsiooni edastamine väliskeskkonnast. Valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutust. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib
1) “öise nägemise” seadmetes (infrapunavalguse detektorid, IP ( nähtav) 2) Hall’I efekti andurites (magnetil. induktsiooni mõõteriistades) magnetväli ( elektriväli: H ( E (U) (vooluga juhis) * vastavas juhis (pooljuhis) vajalik laengukandjate suur liikuvus (sobivad veel Ge, GaAs) InP (indiumfosfiid) Kasut.: pooljuhtlaserites valgusdioodides kõrgsagedusgeneraatorites transistorides valgustundlikes elementides In (lihtaine) – peam. kasutusalad Ge ja Si äärmiselt tähtis lisand (tekitab p-n ülemineku pooljuhtides) p - aukjuhtivus n - elektronjuhtivus ↑ In [Ge kristalli ühendatud In-kihiga kaetud kontakttraat – see ongi pooljuhtdiood p - n - p -struktuur: transistorid (pooljuhttrioodid)] hermetiseeriv materjal vaakumseadistes ja kosmoseaparaatides ühendusmaterjal piesoelektril. kristallidele
· närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu
annaabi.ee 
