TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus;
lihatoodetes. Peamiseks probleemiks, mille toob kaasa valge suhkru liigtarbimine, on ülekaalulisus. Kui rasva- ja valgurikkad toidud tekitavad kiiresti täiskõhutunde, siis suhkrul see omadus puudub. Energiarohkuselt aga ületavad suhkrurikkad toidud kõvasti valgurikkaid toite. Näiteks peale 3 kanamuna söömist on kõht täis pikaks ajaks ja saadud kaloraaz väike, kuid magusast jäätisest nii lihtsalt täiskõhu tunne ei teki, samas saadud kalorite hulk on võrreldes valgurikaste munadega kõvasti suurem. Järgmist probleemi, II tüübi diabeeti, peetakse n-ö. ,,eelustiili haiguseks". Söömisel vabaneb meie kehas insuliin. See on hormoon, mis viib toitained verest rakkudesse. Kui meie toit sisaldab liiga palju suhkurt, siis rakud ei suuda seda kõike vastu võtta, mistõttu muutub glükoosi hulk veres liiga suureks. Selle tagajärjel suureneb insuliini tootmine, et liigne glükoos ikkagi verest eemaldada ja rakkudesse transportida. Ajapikku aga muutub
........... 20 DAS RESÜMEE...................................................................................................... 22 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 23 LISAD.................................................................................................................... 25 Lisa 1. Küsimustik.............................................................................................. 25 Lisa 3. Valgurikaste toiduainete tundmine........................................................27 Lisa 3. Valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste teadmised valkudest........................................................................................................... 28 2 SISSEJUHATUS
1991, põllumajanduse osakaal SKT on hinnanguliselt kasvanud 35 protsenti. Elanikkonna kiire kasv kolme viimase aastakümne jooksul koos piiratud viljelusmaa maa ja üldist seisakut põllumajanduse tootlikkuse, on pidevalt suurenenud sõltuvus impordist, et katta siseturu toitumisvajaduste rahuldamiseks. 1980 importis umbes poole oma toiduainetega varustamist. 2002, 80 kuni 100 protsenti paljudele põhi klambrid nisu, riis, suhkur, taimeõli, jahu-ja valgurikaste imporditi. Metsandus Koguriigi pindalast moodustava metsad ainult 2 % ja seda on suhteliselt väga vähe. Suuremad alad mis on metsaga kaetud asuvad jõgede ja veekogude ääres. Metsi kasutatakse ainult edasi arendamiseks ja hoolitsetakse edasikasvu pärast. Iraak ei osale metsaga seotud majanduslikus sektoris. Kui ainult siis vajadusel impordib puitu. Tööstuse areng Peamised tööstusharud on nafta rafineerimine, toiduainete töötlemine, tekstiil,
sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal. Lihasaaduste alla kuuluvad ka verest valmistatud tooted. Selle toiduaineterühma tooteid võib asendada kala ja kalasaadustega või teiste valgurikaste, nt munatoitudega, seetõttu ei pea neid iga päev sööma. Lihatooted on kasulikud, sest nii lihas, siseelundites kui ka veretoodetes on organismile soodne aminohapete vahekord ja piisavalt on asendamatuid aminohappeid. Lihasaadustes on rikkalikult rauda, A- vitamiini ja B-rühma vitamiine. Lihast võivad loobuda täiskasvanud, mitte kunagi aga lapsed. Maksa soovitatakse süüa vaid mõni kord kuus, sest see sisaldab palju kolesterooli. Loomsetes toidurasvades ehk rasvases lihas ja teistes
sobivad erinevad puu- ja köögiviljad. Hea on alustada kartulipüreest, keedetud püreestatud porgandist, banaanist või õunast. Kui imik on harjunud erinevate lisatoitudega siis võib hakkata talle pakkuma juba nende segusid. Kuna emalt saadud rauavarud hakkavad lõppema, siis peaks lisama menüüse ka liha. Parimaks raua allikaks on taine sea-, kana-, vasika-, loomaliha, kogusega päevas 5-20g. Vältida tuleks vorsti, viinerit ja sardelli, kuna neis on palju vähem rauda kui tailihas. Valgurikaste toitude andmist tuleks alustada alles esimese eluaasta lõpul kuna see koormab imiku neere. Jogurdi, keefiri, hapukoore ja kohupiima võib toidusedelisse lisada alates 10.-11. elukuust. Lehmapiima (3,5 % rasvasisaldusega) andmisega alustada alles 2. eluaastal, kogusega 500-600ml. Lehmapiim 1. eluaastal võib põhjustada rauavaegust ja allergiat. Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on
Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus · Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena. · Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba, hernest ja aeduba. Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel
vana neiu ning tunduvalt rohkem toitu kui 1.klassi poiss. Toidu kogus ja toiteainetsisaldus peavad vastama organismi vajadustele.(L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra, Kodundus 7-9 klassile, Koolibri) PÄEVAMENÜÜ KOOSTAMINE Päevamenüü koostamisel määrab olulist rolli toidukordade jaotus. Orienteeruv päevane toidumaht on 2.5 3l. Kõige suuremat mahtu annavad vedelad toidud ja köögivili. Menüü koostamisel soovitatakse kõigepealt kindlaks määrata valgurikaste mahukamate toitude hulk, seejärel lülitada menüüsse teised toidud ja toitained ning pidada seejuures silmas toitainete tasakaalustatuse nõuet. Otstarbekam oleks 6 menüüd koostada pikemaks ajaks, sest nädalamenüüd on kergem tasakaalustada kui päevamenüüd. Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam. Otstarbekas on
kohv), kuid võivad põhjustada ka ebamaitset (nt. grillliha või kala) 4) Kõrgete taandavate omadustega ühendid Kasutatakse toidu stabiliseerimisel oksüdatiivse riknemise vastu. 5) Asendamatute aminohapete kadu (lüsiin, arginiin, tsüsteiin, metioniin) 6) Võimalike mutageensete omadustega ühendid Seos valgurikaste toiduainete töötlemise (praadimise) ja mutageensete ühendite moodustumise vahel. 7) Ühendid, mis võivad põhjustada valkude rist-seostumist Maillard'i reaktsiooni efektid toiduainetes: 1) Meeldivate toidu lõhnade ja maitsete moodustumine 2) Soovitavate toonide ja värvide arenemine 3) Pruunistumisreaktsiooni produktide moodustumine (kui osa karamellistumisest 4) Antioksüdantite moodustumine
kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 aeglasemalt ligniin. mineraalosa. optimaalsete tingimuste tagamine t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul 3. Humiinained (humiin ja näiteks muldade lupjamisel hindamiseks on kasutusele võetud 100- aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N ulmiin) moodustavad huumuse kõige seotakse huumushappeid. punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25... vatsupidavama osa, mis ei lahustu 100. - väga head mullad 30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja keemiliselt. Tugevalt seotud 90
buteen-1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad tiolaate ka leeliste ja oksiididega. Tioolide oksüdeerumine toimub SH rühma väävliaatomi arvel ja võib anda mitmesuguse tulemuse. Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped. Tioole saadakse halogenoalkaanidest CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl Suurima praktilise väärtusega on metaantiool CH3-SH, mida kasutatakse valgurikaste jõusöötade tootmisel metioniini saamiseks. Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. Happeliste omadustega ühendid, mis
lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine. tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltum veerežiimist ja füüsikalistest omadustest 2)lähtematerjali koostis suhkrud ja valgud lagunevad kiiremini kõige aeglasemalt ligniin(puit) valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks valgurikaste taimejäänuste korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2 JA H2O valguvaeste taimejäänuste korral kasutatakse vabanenud lämmast nikroorganismide poolt ära. võib ajuti tekkida N-defitsiit 3)niiskusest lagunemiskeskkonnast. niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kui on olemas küllaldane õhu juurdepäs 4)temperatuur 5)mulla reaktsioon-happelises keskkonnas peamiselt seened (aeglane protsess) ja neutraalses keskkonnas
mikroskoobi abil määrata jahu koostist. Taimede seemnetes kogunevat varuvalku nimetatakse aleurooniks. See esineb amorfsete aleurooniterade kujul, mis tekivad valgurikaste vakuoolide veetustumisel. Kui aleurooniteradel pole märkimisväärset sisestruktuuri, nimetatakse neid lihtsateks. Liitterades paikneb amorfse valgu sees üks või mitu valgukristalli või
Munade vahustamisel valgud denatureeruvad osaliselt, muutudes organismile paremini omastatavateks. Köögiviljade valkude muutumine Köögiviljad on suhteliselt valguvaesed toiduained. Köögiviljade keetmisel nende protoplasma valgud kalgenduvad, rakkude kaitsekile puruneb ja toitained lähevad keeduvette. Kartulis ja teistes tärkliserikastes köögiviljades seob eralduva vee kliisterduv tärklis. Kuumtöötlemisel väheneb valgurikaste toiduainete mass valkude denatureerumise tagajärjel väljasurutud vee arvel. Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainetest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enam piimas. Suhkrud - glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine
Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 11 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25...30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon
vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostis 5 a) Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest) b) Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste ( N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25-30%) korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3. 3. Niiskus lagunemiskeskkonnas Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kuni on olemas küllaldane õhu juuredpääs. 4. Temperatuur Temperatuuri tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp. on 20-30 kraadi. 5. Mulla reaktsioon
Aromaatserea aminohapete lõhustumisel vahesaadusena moodustuvad fenool, indool ja teised, mis on mürgised ja ebameeldiva lõhnaga. Väävlit sisaldavate aminohapete lõhustumisel moodustub H2SO3 või merkaptaanid, mis samuti lõhnavad ebameeldivalt. Valgu lagundajad mikroobid on looduses aineringluse seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub ammoniaak, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid kutsuvad esile valgurikaste toitainete nagu piim ja piimatooted, liha, kala ja teiste toodete riknemist. Nitrifikatsioon Nitreerimise toimumise eeldused: · Keskkonnas peab olema NO3 see toimub intensiivselt nt reovees, kompostis, sõnnikus jne · Keskkonnas peab olema piisavalt O2 · Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine.
Aromaatserea aminohapete lõhustumisel vahesaadusena moodustuvad fenool, indool ja teised, mis on mürgised ja ebameeldiva lõhnaga. Väävlit sisaldavate aminohapete lõhustumisel moodustub H2SO3 või merkaptaanid, mis samuti lõhnavad ebameeldivalt. Valgu lagundajad mikroobid on looduses aineringluse seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub ammoniaak, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid kutsuvad esile valgurikaste toitainete nagu piim ja piimatooted, liha, kala ja teiste toodete riknemist. Nitrifikatsioon Nitreerimise toimumise eeldused: · Keskkonnas peab olema NO3 see toimub intensiivselt nt reovees, kompostis, sõnnikus jne · Keskkonnas peab olema piisavalt O2 · Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine.
kantserogeensem), krüseen, fluorantreen, püreen jt. kokku üle 80 ühendi, millest ligikaudu 60% imetajatel kantserogeensed. Benso[e]püreen aga näiteks pole. Toit võib saada saastatud kas atmosfäärisadestuse kaudu (tööstuspiirkonna aedades), teraviljade otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude konserveerimisel, suhkru karamelliseerimisel. Lubatud benso[]-püreeni piirkontsentratsioon ei tohi ületada 1 g/kg lõppprodukti kohta. Suitsuvorstides on leitud kuni 6 g/kg ja lahtistel horisontaalsetel sütel kuumutatud vorstides kuni 86 g/kg. Vertikaalsetel sütel või elektri- või gaasigrillil PAH teke minimaalne. 34. Nitritid ja nitroosamiinid. · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. Kogu ööpäevasest
Soolalahuse puhastamise tulemusena saadud kõrge NaCl-sisaldusega ja kahjulikest lisanditest vaba vaakumsool koosneb ühtlase kristallilise struktuuri ja kujuga soolateradest, mis võimaldab nitriti väga ühtlast jaotumist nitritsoolas. . 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm
annaabi.ee 
