vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla puhul pole sihgruppe välja toodud, vaid on öeldud, et sotsiaaltöötaja põhieesmärkide alla kuulub sotsiaalpoliitika elluviimine, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolduse tervishoiu ja tööhõive korraldamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja teistele õigusaktidele. Samuti on Halinga valla ametijuhendis toodud põhieesmärk teiste valdadega võrreldes välja liialt lühidalt. Kõige põhjalikumalt on välja toodud tööülesanded Haljala valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis. Salme valla puhul on tööülesanneteks enamasti sotisaalhoolekande teenuste korraldamine. Nii Halinga, Haljala valla ja ka Salme valla puhul on mainitud, et tegeleda tuleb vanurite sünnipäevade meelespidamisega, kuid Halinga valla puhul on mainitud, et sotsiaaltöötaja teeb kodukülastusi vanurite ja puuetega inimeste juurde
Narva-Jõesuu arengukava 2015-2025 analüüsides läbi sotsiaalsete aspektide on kõik vajalikud asjad kirjas ning lahti kirjutatud. Arengukavast leiab kohaliku elu küsimusi puudutavaid lahendusi ja kohalike elanike vajaduste rahuldamisteks vajalikke tegevusi. Sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on kindlasti hea koostöö, mida ka Narva- Jõesuu oma tegevustes välja toob.(Linna ... 2015:1-96) Koostööd plaanitakse teha teiste Ida-Virumaa linnade ja valdadega. Koostöövaldkondadeks on maakonna ühtlane ja tasukaalukas areng, koolitused, kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn ... 2015:19). KESKKOND
ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe jalutuskäiguga saab korraga külastada kahteriiki ja osa saada mitmest erinevast kultuurist Valgamaa turismiatraktsioon Otepää Seiklusparki külastab aastas hinnanguliselt ligi paarkümmend tuhat inimest ning Otepää piirkonna spordiüritused Tartu Maraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton toovad aastas ligi 16 000 osalejat lisaks nende toetajad ja pealtvaatajad.Hinnanguliselt kokku 26 võib olla nende ürituste raames külastajate
sõnaõigust ja tema arvamust võetakse kuulda. Suure valla keskus areneb ilmselt väga jõukaks, sest sinna koonduvad paljud kõnealuses omavalitsuses elavad inimesed. Peagi saab sellest võib-olla varasemast väiksest külast korralik väikelinn. Üldiselt ilusas põhjenduses haldusreformile võib aga leida ka vastuväiteid. Alustada võiks kindlasti sellest, et igal väiksel vallal on oma ajalooline väärtus, mida tajuvad selle elanikud. Väikeste valdade elanikele võib teiste valdadega ühinemine tunduda sama ülekohtune kui Nõukogude Liidu okupatsioonipoliitika. Kui üldiselt peaks suurem vald saama kulude-tuludega paremini toime, siis valdade liitmisel kaotab rikas väike vald, mis liidetakse vaesega, võidab aga viimane. Sotsiaalteenuste kvaliteet võib halveneda suurvaldade äärealadel, mille vajadusetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Suurvaldade puhul koondub elu tihti ühte keskusesse ja nii
Noorte vabaaja veetmise võimaluste arendamine ja mitmekesistamine Valla territooriumi säilimine olemasolevates piirides Enamsõidetavatele teedele tolmuvaba katte ehitamine Kaasaegsed kommunikatsioonisüsteemid on kättesaadavad Ökoloogilise mitmekesisuse säilimine Seda kas need asjad ka tõeks saavad näitab aeg kuid autor isiklikult sooviks, et Pihtla vald ühineks Saaremaal teiste valdadega mitte ei säilitaks praegust vormi. Kuna viimastel aastatel ei ole vald teinud suuremaid investeeringuid, siis tuleb olla ka arengukava punkte vaadates skeptiline olla, sest väga paljude asjade saavutamise finantseerimine on rajatud toetustele, mida tõenäoliselt ei tule. (Arengukava, 2011) 10 KOKKUVÕTE Pihtla on klassikaline Eesti vald, mis ei ole ei suur ega ka väike ning kus suurim probleem on see, et
mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus
Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016). Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud elanikku. Rahandusministeeriumi sõnul valiti 5000 piirmääraks selle tõttu, et 5000 elanikku on suurusjärk, kus hakkab ilmnema toimiv kohalik
ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja elukvaliteedi piirkondadega, siis kaugemate ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda. Ühelt poolt võrdluses teiste Tallinna ümbritsevate valdadega selline ühinemine viib esialgu Saue valla mõned niigi tagasihoidlikud majanduslikud näitajad allapoole, teiselt poolt sellise poliitilise protsessi tagajärjel võib muutuda sotsiaalne keskkond. Kaugemal asuvate ja majanduslikult vähem silmapaistavamate näitajatega valdade elanike näol tekib potentsiaalne tööjõu ressurss suuremate ettevõtjate kohalemeelitamiseks. Siinkohal võib mängida rolli ka see aspekt, et ülalmainitud valdade rahvuslik koosseis on valdavalt eestikeelne,
Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust ehk 1731 inimest. Märkimisväärselt suure
Nuiale linna staatus. 1999. aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald. 3 3 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=67 4 ASUKOHT Karksi vald on ligikaudu 4200 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonnas Helme vallaga. Karksi valla pindala on 322,29 km2 (ca 9,4% Viljandimaast, arvestamata Võrtsjärve). Karksi vald koosneb 20 külast (kogupindala 319,33 km 2) ja valla keskosas asuvast Karksi-Nuia väikelinnast, mille pindala on 2,96 km24. 5 RAHVASTIK 4 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=72 5 https://www.karksi.ee/index.php
järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis. Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis. Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru planeeringulahendusest [Jürisson 2011b]. Seadusest tulenevalt hakkab maakonnaplaneering kehtima siis, kui vallad on kandnud planeeringulahenduse oma üldplaneeringutesse (PlS § 291 lg 5). Siit tuleneb põhjus, miks oli vaja teha valdadega koostööd ning nende ettepanekuid arvestada. Kõik omavalitsused kooskõlastasid varem teemaplaneeringu, seega olid nad nõus planeeringulahendusega. Maavalitsus täitis oma ülesandeid hästi. Arvestades, kui palju oli puudutatud isikuid maaomanike näol, kui palju inimesi osales koosolekutel, siis esitati küllaltki vähe vastuväitekirju. Esitatud kirjadest jäi osa küll maavalitsuses lahendamata, kuid siseministeerium oli kõigis küsimustes maavalitsusega päri. 2.2
Väljaspoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi. 1866. aasta vallareform. 1) Olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis senisest omavalitsusele hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna keskvõimu kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2) Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. 3) Väiksema elanikkonnaga valdu hakati peatselt ühendama suuremate valdadega või omavahel. Muutused mõisamajanduses 19. sajandil. 1) Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840. aastatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. 2) Mõistes vana korraga kaasnevat paramatut laostumist, nõustuti ka talupoegadele suuremaid vabadusi andma, juurutada raharent ning lõpule viia agraarümberkorraldused. 3) Talurahvaseadused jagasid maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks
vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakseVabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille
Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem.
siis ühinemine. Küsimuseks- Kas on mõttekas liituda või mitte, ja kui, siis kellega? Minu arvates peaksid väiksemad vallad, kelle pindala ei ole väga suur, liituma, et paremini toime tulla probleemidega. Leian, et rahakotti jagada on efektiivsem. Suuremate valdade puhul on see aga pigem valla enda soov. Kui raha probleemi ei ole, siis konkreetset vajadust selleks ju ei ole. Kõik oleneb aga valla eripärast. Tihtipeale soovitakse teiste valdadega mingisugust koostööd arendada, kas siis ühist turismijoont ajada või sportlikel eesmärkidel ühineda. Probleeme tekitavad ka Euroopa Liidu regulatsioonid. Tihtipeale ei ole Eesti pisikesed vallad valmis regulatsioonidega kaasas käima. Olulist rolli mängivad aga abirahad, millega remonditakse nii koolimaju kui ka ehitatakse uusi spordisaale. 1 Kuna igas pisemas vallas jääb lapsi järjest vähemaks, siis tuleb leida võimalus, kuidas rohkem lapsi kooli saaks
Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks[6]. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk- järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
aastal peale Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni. Ajutise valitsuse loal ühendati eestlased ühise administratiivvalitsuse alla, liites Eestimaaga viis Liivimaa kubermangu põhjapoolset maakonda. Ajutise valitsuse otsuse aluseks olnud Eesti poliitilise eliidi koostatud omavalitsuse projektis märgiti aga, et lisaks Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaaga tuleks autonoomse Eestimaaga liita ka Valga linn koos mõningate valdadega. Juba selle projekti ning Venemaa Ajutise Valitsuse otsuse lahknevuses võib näha probleemide algust Valga linna kuuluvuse küsimuses.10 Ajutise valitsuse otsuse alusel jõuti kokku kutsuda ka esimene ühine piirikomisjon, mille töö jäi aga sügisel toimunud enamlaste võimupöörde tõttu lühikeseks.11 Esimese maailmasõja tormilised sündmused peatasid rohkem kui aastaks eestlaste ja lätlaste vahel alustatud piirijoone määramise arutelu. Küsimus tõusis uuesti päevakorda
korraldamine Raviarsti esmaseks ülesandeks on loomulikult haiguse õige diagnoos ja ravi. Geriaatriliste patsientide puhul ei piirdu see ägedate probleemide lahendamisega. Iga eakat patsienti raviva arsti kohustus on tagada sotsiaalteenuste korraldamine vanurile. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamine on Soomes pandud valdadele. Vallal on selleks mitu erinevat võimalust: · Vald ise korraldab · Vald korraldab lepingulisel alusel koos teise vallaga või teiste valdadega · Vald on korraldava valdade liidu liige · Vald ostab teenused riigilt, teiselt vallalt, valdade liidult või mõnelt muult avalik- või eraõiguslikult teenuste pakkujalt Vanuritele osutatavad teenused Avahooldus Hooldekodus Sotsiaalhooldus Pikaajaline hooldus Sotsiaaltöö Tervisehooldus
vabadusekaotus, surm – samad, mis õiguskantslerilgi. Võimetus – sama skeem , mis õiguskantslerilgi – president teeb taotluse Riigikohtule. Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus on Eestis ühetasandiline, koosnedes valdadest ja linnadest. Vallad hõlmavad pea täielikult maa-elanikkonda. Erandeid on üksikuid, kus viimaste aastate jooksul mõned väikelinnad on ühinenud nendega piirnevate valdadega ning nimetanud end seejärel ka vallaks. Praegu on 213 KOV, millest 30 linna – 17 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu. Veel 2004. aastal oli Eestis 235. Kõige rohkem KOV Harjumaal 23 ja vähem Hiiumaal 4. Valdade hulk on aja jooksul pidevalt vähenenud, seega on vallad samaaegselt muutnud suuremaks. Kui vallad praegusel Eesti territooriumil 19.sajandi algul moodustati, oli nende hulk umbes 1 000, sajand hiljem ligikaudu 400. 1940.a. oli valdade hulk kahanenud umbes 250
Valga maakonna valitsus. 6. septembril 1920 Vabariigi Valitsus võttis vastu seaduse Valga maakonna loomiseks, see jõustus 1. jaanuaril 1921 (Valga maakonna sünnipäev). Valga maakond koosnes 4 erinevast komponendist: Paju ja Sooru vald, samuti ka Holdre - olid varem ka kuulunud Valga maakonda (Läti Valga maakond), teine osa võeti ära Võrumaal ja Valga loodepoolne üle võeti üle Viljandimaalt - omamoodi lapitekk, erinevalt maakondest ära võetud valdadega. 1. jaanuarist 1921 oli loodud 11 maakond - Valga maakond. Selle sama seadusega loodi veel üks maakond - Virumaa oli saanud endale Tartu rahulepinguga 3 uut valda - 6. sept 1920 aasta seadusega jagati Virumaa kaheks: Narva ja Jõhvi ümbruses loodakse Alutaguse maakond ja Virumaa maakond. Paraku jäi see maakond tegelikult loomata ja aasta hiljem 1921 valitsuse otsus tühistati. Väidetavasti üheks oluliseks põhjuseks vägikaikavedu Narva linna ja Jõhvi vahel
annaabi.ee 
