Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega ootama 37 päeva, järgmise vaheajani on 39 päaeva, kuid kevadvaheajani on juba 49 päeva ning suveootust veel 50 päeva. Mida kevad...
5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit. Kui küsimus on liiga isiklik, siis vastama ei pea. Esindada ei tohi ainult iseennast. 1. jaataja 1. eitaja 2. jaataja 2. eitaja 1. Juhatab teema sisse 1. Tuvustab 1. Taastugevdab oma 1. Teeb 2. Tutvustab olulisi 2. Asub argumente argumente kokku mõisteid ümber lükkama 2. Lükkab ümber eitaja 2. Lükka 3. Tutvustab väitlejaid 3. Kui on aega, toob argumendi jaataja 4. Toob argumendid sisse oma 3
mitu minutit tal kõne lõpuni jäänud on · Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause ära lõpetada ning peab seejärel kõne 15 sekundiga ära lõpetama. · Kõne käigus kõnelejale vahele segamine on keelatud · Kummalgi võistkonnal on väitluse jooksul 8 minutit mõtlemisaega · Tervitamine ,,Tere, austatud kohtunikud, oponendid ja võistkonnakaaslased." · Tutvustamine ,,Mina olen esimene jaataja Inga, koos minuga väitlevad meie võistkonnas täna veel teine jaataja Henri ja kolmas jaataja Jaanus." · Teemaga nõustumine ,,Täna väitleme teemal ,,..." ja meie nõustume selle teemaga." · Definitsioonid ,,Kõigepealt defineerime mõned mõisted: ,,..." tähendab meie arvates..." · Argumentide tutvustus ,,Meil on teema toetuseks kolm argumenti: ,,...", ,,...", ja ,,..."."(väitleja nimetab lühidalt argumendid, et kohtunikud teaksid, millest juttu tuleb). · Argumendid
....................................10 III osa: Väitlemine .............................................................................................................................12 Paigutus ruumis..............................................................................................................................12 Kõneajad........................................................................................................................................12 Esimene jaataja (J1).......................................................................................................................13 Ristküsitlused.................................................................................................................................14 Esimene eitaja (E1)........................................................................................................................15 Teine jaataja (J2)......................................................
LD on üks ühele väitlusformaat, mis põhineb väitlejate poolt seatud väärtustel ning nendest lähtuvatel argumentidel. Väitlus kestab 32 minutit ning mõlemal poolel on ettevalmistusaega 4 minutit. Jaatuse kohuseks on defineerida vajalikud võtmesõnad väideldavas teemas, esitada omapoolne väärtus ja selle kitsendus ning neid üleval hoides tuua välja 2-3 argumenti teema kaitseks. Argumendid peavad olema toetatud tõestusega. Eitaja ülesandeks on rünnata nii jaataja argumente kui ka väärtusi ja pakkuda omapoolne kaasus 2-3 argumenti, lähtudes enda poolt seatud väärtusest ja selle kitsendusest (mis võivad kattuda jaataja omadega, kuid ei pruugi). Keskkoolide maailmameistrivõistluste formaat Maailmameistrivõistlustel osalevas võistkonnas võib olla kuni viis õpilast, kellest igas voorus väitlevad etteantud teemal korraga kolm. maailmaformaadi kõned ei erine ülesehituselt oluliselt Karl Popperi formaadist
ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Jaatav kaasus Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega. Definitsioonid Jaatajate esimeseks ülesandeks on defineerida teemas olulised terminid. Teemas "Geenitehnoloogia kasulikkus" tuleb defineerida mida jaataja peab geenitehnioloogiaks. Näiteks ,,Me defineerime, et geenitehnoloogia annab ühiskonnale valikuvõimalusi ja töötab inimkonna tulevikuheaks" Kui väitlejatel on endal kahtlus, kas nende definitsioonid ikka on ausad, tuleks endalt küsida kaks küsimust: 1) Kui teine pool nõustub meie definitsioonidega siis kas järgnev väitlus on see, mida turniiri korraldajad teemat välja mõeldes ootasid?
Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt
Evolutsioon lõppeb kristogeneesis e Kristuse tekkega. Ta leiab, et arengu peamiseks tunnuseks on mateeria kasvava kompleksuse seadus. Pidevalt toimuvad hüppelised uute omaduste tekked. Sellised arengud on kantud sisemisest vaimsest energiast. Ta usub, et inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale. Tema hinnangul jõuame lõpuks totaalse globaliseerunud maailmani. Vaatamata oma ajastu pessimismile, on Chardin väga positiivse meelestatusega. Ta on elu jaataja. Usub ka seda, et tehnoloogia tulemusena sünnib terve rida uusi organisme e neovitaale. Toinby näeb, et ajalugu on vaimne hingeline struktuur, mida saab kirjeldada üksnes mõistetes. Ta pooldab tsüklilist arengut, ajalugu on küll erinevate kultuuride arengulugu, ent kultuurid mõjutavad üksteist. Arengu aluseks on situatsioonid, milles tekivad väljakutsed. Selleks, et mingi kultuur tõuseks, on vaja, et kellestki juhtivast tuleneks loominguline elan e impulss. Tema kriitikateravik on
mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti. *) See areng lõppeb Teilhard'i jaoks kõigi rahvaste ja rahvuste kokkusulamises. Teadvusel on eelkõige kollektiviseeriv ja sotsialiseeriv jõud. -) Teilhardi põhimõtteks oli: Inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale, inimkonna tulevik seisneb inimkonna kollektiivis. -) Erinevalt ajastule omasest pessimismist oli ta suur elu jaataja. Ta võttis entusiastlikult vastu kõike uut. Ta nägi tehnoloogias võimalust suunata elu protsesse. Ta uskus, et tulemas on uus laine mitmesuguseid organisme kunstlikult loodud neovitaale. Inimene jätkab evolutsiooniprotsessi. -) See hoiak leidis erilise väljenduse kui Teilhard külastab 1952 aastal Berkley Ülikooli hiigel tsüklotroni. -) Ta vaateid on kohandatud ja edasiarendatud uusaegses katolitsismis. Arnold Joseph Toynbee
annaabi.ee 
