kehtestajatega. Sotsiaalne kontroll on planeeritud, planeerimata protsess, millega õpetatakse, veendakse, sunnitakse inimesi normidele alluma. Sotsialiseerimine on iga grupi kaitse hälvete vastu, inimese alateadvus on kõige efektiivsem ja odavaim hälbimise vastane relv. 3 Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine (vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad, kirikutegelased). 2 formaalse kontrolli süsteemi: 1. karistav võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2. piirav on paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem hälbivuse lubamine ühiskonnas. Kultuuriline hegemoonia on võimuta inimese veenmine selles, et tema vajadused rahuldatakse.
ilmastikusituatsioonid. Kõrge õhurõhuga seostub selge ja päikeseline ilm kas see aga muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3). Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad. Samuti on pikka aega jälgitud vaimuhaiglate külastatavust ja enesetappude arvu seoses ilmamuutustega. Mõlemad näivad kõikuvat koos sesooniga, kusjuures numbrid on suuremad kõrgema temperatuuriga perioodidel ja valgemal ajal kevadel ja suvel. Põhjused võivad olla ka kaudsemad teatud aastaaegadel on teistsugused sotsiaalsed kontaktid, mis võib mõjutada käitumuslikke patoloogiaid (3). Samuti kõiguvad probleemkäitumine klassis ning politsei väljakutsed koos
ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust. Sotsiaalse kontrolli formaalsed mehhanismid on kui sanktsioonid ei ole enam efektiivsed ja rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente , neid rolle täitvad inimesed(vaimuhaiglate personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja võimalused eesmärke saavutada siis see võibki viia anoomia tekkele. Konfliktiteoreetiline käsitlus
kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.) 18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist hakkas vaimuhaiglate institutsioonide medikaliseermine, milles 2 suunda: 1. Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. a Inglismaal) jne. 2. Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. Baltimaades hakkas psühhiaatria elavamalt arenema alles 19 saj. teisel poolel, peamiselt üksikute eesrndlikumate isikute entusiasmi tulemusena. Praeguse Eesti
vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud"). Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud
Ka Erikson pakkus välja, et: · Inimesed õpivad neid piire vastuseisu kaudu, katsetades aktsepteeritava käitumise piire ja tehes need enda jaoks kindlaks Formaalne ja mitteformaalne sotsiaalne kontroll milles seisneb erinevus? Formaalne (ametlik)sotsiaalne kontroll- spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine meie ühiskonnas on formaalseteks agentideks vaimuhaiglate personal, politsei ning tihti ka sotsiaaltöötajad. Need inimesed püüavad Mitteformaalne(mitteametlik)sotsiaalne kontroll sisaldab endast tähtsate inimeste laitust ja kiitust Elliot Currie on selgitanud kahte tüüpi formaalse kontrolli süsteemi: karistavat ja piiravat.' Karistava süsteemi ametlikel sotiaalse kontrolli agentidel on võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest
majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. 62. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Inimeste teatud kategooriatesse paigutamine, asuvad kõrgest madalani nt liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumaks. On ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Mõjutab inimeste valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7
Nõidadel roll kurja vaimu kehasse aitamisel. 1487. a. avaldas inkvisiitor Jakob Sprenger?/Heinrich Kramer ,,Malleus maleficarum" (,,Nõiavasar"), mille kohaselt oli nõidu keeruline üles leida. Erilised tunnused, mis võivad viidata nõiale olid küür, kongus nina, soolatüükad, ka naised, kellel on olnud nurisünnitus, mis viitab vahekorrale kuradiga. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks.. Filosoofilised ideed René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud)
kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76
· iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukorras, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses. 48. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsiaalse kontrolli agendid jagunevad: · formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. nt. vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning sotsiaaltöötajad ja kirikutöötajad. Formaalne kontrolli süsteem jaguneb: 1) karistav on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2) piirav on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine
poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 49
kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: Karistav: Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirav: Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76
külmutamine.) Uusaegne (valgustusaegne) murrang algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastuga Palju on lihtsalt vana eitamist (mitte niiväga arusaamist vaimuhaigustest). Tekkib mõistuse kontseptsioon. Mõistuse haigust ei peeta enam ei hinge, ega mitte ka keha haiguseks see on keeruline olukord, mis saab kestma paarsada aastat. Vaimuhaiged on eeskätt haiged inimesed. Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. (mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed.
Niisiis oli vaimuhäiretega tegelemise puhul oluline nii kehaline kui moraalne pool (ning asutused, kus haigeid hoiti, jätkuvalt ühised kurjategijate, prostituutide jne-ga). Tähtsaks märksõnaks vaimuhaigete hooldamisel sai distsipliini mõiste, oli erinevaid võimalusi selle saavutamiseks. Üldistavalt võib siiski öelda, et egoistlik enesekaitserefleks vaimuhaigete suhtes ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist algas vaimuhaiglate (institutsioonide) medikaliseerumine. Selles 2 suunda: · Olemasolevate haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. aastal Inglismaal) jne. · Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. William Tuke (1732-1822), kveekerist kaupmees, rajas lähtuvalt humanistlikest ideaalidest 1796. aastal Yorki krahvkonda vägagi eesrindliku vaimuhaigete varjupaiga, mis sai hiljem
veendakse või sunnitakse normidele alluma. See on võtmetähtsusega, sest just normidega kooskõlas oleva käitumise eest tasustamisest ja hälbelise käitumise eest karistamisest sõltub sotsiaalse grupi ellujäämine. 6.5. Milliseid sotsiaalse kontrolli formaalseid agente võib tuvastada? Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Meie ühiskonnas on formaalseteks agentideks vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning tihti sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Nad püüavad piirata hälbelist ja soodustada normikohast käitumist mitmesuguste tasude ja karistustega. 6.6. Mis on hälbimine sotsioloogilise teooriate seisukohalt üldiselt ning strukturaal- funktsionalistliku paradigma järgi kitsamalt? Sotsioloogid uurivad hälbimist lähtuvalt sotsiaalsest teost, sellist käitumist uuritakse nii selles
.. ...planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. 62 Tasustamine ja karistamine kas sotsiaalsele kontrollile allumise või allumatuse eest. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalne vorm tähtsate teiste heakskiit või laitus. Sotsiaalse kontrolli formaalne vorm selleks otstarbeks loodud reeglid, seadused, normid. Sotsiaalse kontrolli formaalseteks agentideks on vaimuhaiglate personal, politsei, kohtud, vanglatöötajad, aga sageli ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Eesmärgiks hälbekäitumise piiramine ja normide järgimise soodustamine. Sotsiaalne kontroll: · Eristatakse formaalse sotsiaalse kontrolli tüüpi: Karistav suur võim määrata ja karistada paljude lubamatute käitumiste eest Piirav paikapandud reeglid kui kaugele võib sekkuda inimese eraellu ja kui laialt on hälbivus ühiskonnas üldiselt lubatud.
Konstrueeritakse uus ,,mina". Vaimuhaige sildi maharaputamine on raske, sest on palju stereotüüpe. Vaimuhaigest saab selle inimese peremeesstaatus ja teised hakkavad ootama temalt käitumist, mida oodatakse igalt vaimuhaigelt. Kuigi siinkohal kirjeldatud vaimuhaigla on muutumas minevikuinstitutsiooniks, jätkub sildistamine ja nende stigmatiseerimine. USA-s on endistele vaimuhaigetele loodud isegi spetsiaalsed elukohad, mis on olemuselt vaimuhaiglate väikesed koopiad. Nendesse ei investeerita aga piisavalt. Vaimuhaige poolt sooritatud kuriteod on vabandatavad? Ebaõiglus?Ka vaimuhaigus on sotsiaalne nähtus. Mõned käitumisvormid on läbi aegade olnud vaimuhaiguse tunnused. Inimene tunnistatakse kehtetuks. Mis edasi saab? Inimene oli 2 kuud ravil psühhiaatriahaiglas, toob tööle tõendi, saadakse teada kus ravil oli ja toimub stigmatiseerimine e märgistamine. Tema käitumist kardetakse. Tekib tagasilöök ja selle
õnnestunud. Suur osa inimestest, eriti need, kel vanust üle neljakümne, ei suuda emotsionaalselt leppida faktiga, et eneserahuldamine on loomulik ja tervisele isegi kasulik. Isegi siis, kui nad seda fakti mõistusega tunnustavad. Ja nemad sisendavad oma vastikustunnet tihti ka oma lastesse. Arvati, et inimene, kes hoolimata korduvatest hoiatustest oma autoerootilist tegevust ei lõpeta, läheb hulluks. See pöörane müüt tekkis vaimuhaiglate patsientide seas laialt levinud masturbeerimishajumusest. Arvati, et kuna enamik vaimselt haigetest inimestest masturbeerivad, peab süü nende hulluksminekus lasuma samuti just eneserahuldamisel. Keegi ei tulnud selle peale, et patsientide laialdase masturbeerimise põhjused peitusid hoopis vastassoost partnerite puudumises ja vaimsetest häiretest tingitud pidurdusmehhanismi mittetöötamises. Paljud lubaksid seesmisest süütundest oma partneril ennem suhtevälist seksisuhet otsida, kui
administratsiooni all oleva idapoolse ala vahel leidis aset suureulatuslik elanikkonna ümberasustamine ja etniline puhastamine. Anti välja poolakate ja juutide vastaseid diskrimineerivaid seadusi. Siin tuli juutidel esimest korda kanda kollast tähte. Saksamaal muutus tähe kandmine kohustuslikuks kaks aastat hiljem – 1941. Poolas rajati esimesed getod ning juudi elanikkond sunniti neisse elama. Saksamaal läksid natsid samuti üle massimõrvadele. Sihtgrupiks olid vaimuhaiglate invaliidsed patsiendid (põhiliselt mittejuudid), kes vastavalt natsiideoloogiale olid „väärtusetud“. 1939. kuni 1941. aastani tapeti patsiendid gaasiga Saksamaa ja Austria kuues vaimuhaiglas. See on esimene näide massilisest gaasiga surmamisest, paljud selle kuriteo toimepanijad olid hiljem ametis Poola surmalaagrites. Kallaletung Nõukogude Liidule 1941. aastal tähistas Hitleri ideoloogiliste eesmärkide haripunkti: totaalne
kuid privaatsus kaob. Konstrueeritakse uus ,,mina". Vaimuhaige sildi maharaputamine on raske, sest on palju stereotüüpe. Vaimuhaigest saab selle inimese peremeesstaatus ja teised hakkavad ootama temalt käitumist, mida oodatakse igalt vaimuhaigelt. Kuigi siinkohal kirjeldatud vaimuhaigla on muutumas minevikuinstitutsiooniks, jätkub sildistamine ja nende stigmatiseerimine. USA-s on endistele vaimuhaigetele loodud isegi spetsiaalsed elukohad, mis on olemuselt vaimuhaiglate väikesed koopiad. Nendesse ei investeerita aga piisavalt. 49 Muud teooriad Kulturoloogilised seletused · E. Sutherland hälbeteooria hälbekäitumist õpitakse niisamuti nagu iga teist käitumisvormi. Kurjategijatel on oma kultuur, väärtushinnangud. Inimese kujunemine kurjategijaks hakkab juba lapsest. · R
annaabi.ee 
