Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem,kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda? Kas keelamist piirata või piiramist keelata?
tunnet. Juhi otsustusroll on inimeste juhtimisel minu meelest aga peamine oskus kui juht on otsustamatu, ei suuda ta ka motiveerida ega ühendada. Konfliktsetes olukordades peab olema juht see, kes võtab probleemide lahendamise rolli enda peale. Kui seda ei tehta, jääb peale dominantsem konflikti osapool ja juht kaotab oma autoriteeti. Alluvad näevad, et nad ei saa oma juhile loota. Osad meeskonnaliikmed jäävad sellisel juhul vaikivalt küll formaalse juhi seljataha, kuid sisimas nende rahulolematus suureneb. Teised aga koonduvad mitteformaalse liidri taha. Kolmandad, kellele selline olukord üldse ei sobi, lahkuvad ning organisatsioon võib kaotada seeläbi väga väärtuslikku ressurssi oma töötajate teadmust. Aina vähem töötavad inimesed oma töökohal hambad ristis, kuna see on nende ainus valik. Aina rohkem inimesi valib endale töökoha selle järgi, kus tal on hea olla
õigele kohale oma elus. Inimeste ettekujutused ja vajadused on erinevad:mõnele on oluline ülestöötada/ehitada mitme miljoni käibega ettevõtted, teisele piisab kui raha on täpselt nii palju, et katus oleks pea kohal, kõht täis, riided seljas ja võimalik aegajalt ka kodust väljaspool meelepäraselt lõõgastuda. Rahal on tähtis osa kõigi meie elus. Sellest räägitakse nii suurustades kui sosinal, vaikivalt nukralt ja meelehärmiga. Väga sageli on kas liiga palju või liiga vähe raha kuritegude põhjusteks. Inimeste eluteede katkemisele või vabaduse kaotusele. Ja tegelik süüdlane ei ole sootuks raha vaid inimene on ogara ja taltsutamatu saamahimuga. Raha iseenesest on neutraalne: ei hea ega halb. Sõltuvalt sellest kelle käes see on, määrab selle kas see on hea või halb. Samaväärste summadega võib tasuda kuridegelike tegude eest või annetada summa abivajajate toetuseks.
Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” 1884 J.Kunder “Eesti muinasjutud” 14. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Lapsed õpivad muinasjuttude kaudu avastama iseennast ja oma maailma, Need pakuvad tuge fantaasia arengule ning nende puudumine jätab lapse hinge tühja koha. Muinasjutul on
“ FLAVIO: „Kumb oleks õigem, – kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?“ ISABELLA: „Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?“ FLAVIO: „Kas kerkime katusele või kattume kergusest?“ ISABELLA: „Kas vigu korrutada või korda vigurdada?“ FLAVIO: „Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi?“ ISABELLA: „Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?“ FLAVIO: „Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?“ Edasi läheb luuletus aga nii: Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum
Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes) Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Piero della Francesca (u. 1416-1492) püüdis looduse, sealhulgas inimkeha lähendada geomeetrilistele kujunditele. Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi
Kuidas need metslased järsku hakkasid matsu jagama, et osata koostada selline juriidiline leping ja milliste kommunikatsiooni ja kooskõlastusvahenditega? Ja pealegi mida see tõestaks, kui see isegi olnuks? Eelneva põlvkonna leping ei saa panna siduma järgmist sellega. 8. Mida peab silmas vaikiva nõusoleku idee ja kuidas seda kritiseerida? Vaikimisi riigi kaitset (või mingit muud hüve) kasutades antakse sellele oma vaikiv nõusolek ja nõnda ollaksegi vaikivalt riigiga seotud. Hume: vaid alalisest elamist ei saa tõlgendada nõustumisena, sest mittenõustumisena tuleks seega arvesse vaid maalt lahkumine ning see on liiga radikaalne tingimus. 9. Mis on hüpoteetiline nõusolek ja milliseid probleeme sel on? Oletuslik nõusolek: ütleb meile, mida me loodusseisundis teeksime või oleksime teinud. Et siis kui me oleksime loodusseisundis, siis me sõlmiksime lepingu riigi rajamiseks.
NORMID EESTI ÕIGUSE ALLIKANA. Lk 60 61 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana tänapäeval aksepteeritud kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides on suunatud nii riikidevaheliste suhte reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsamad dokumendid, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustaud) põhimõtteid ja norme: 1945. Asutatud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Hiljem on nendes dokumentides sisalduvaid demokraatlikke ja humaanseid põhimõtteid konkretiseeritud ja täiendatud paljudes
● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” ○ 80 juttu ja luuletust ● Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika ● 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat” ○ esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat ● 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” ● 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud” 7. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? ● Lapse jaoks on kõige olulisem muinasjutu kangelane, mitte asjaolu, et kuri saab tavaliselt loo lõpus karistada
kevad ikka alles ees. Alternatiivne Artur Alliksaar Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda? Kas keelamist piirata või piiramist keelata?
Puhtalt loogiliselt saab kaalutleda üksnes kahte võimalikkust: olev on tekkinud kas olevast või olematusest. Ütelda, et olev on tekkinud olevast, tähendab aga oleva range ühtsuse tõttu sedasama, mis ütelda, et ta on tekkimatu. Mis puudutab eeldust, et olev võiks olla tekkinud olematusest, siis see on välistatud juba lähte-eeldusega, et olematut ei ole. Kuid isegi kui seda eeldust mitte teha, siis põrkuks antud arutlus teisele vaikivalt tehtud eeldusele, et eimiskist ei saa tekkida midagi (nihil ex nihilo). Ja isegi kui siiski eeldada tekkimist eimiskist, arendab Parmenides argumenti edasi, siis miks peaks olev tekkima just sellel momendil ja mitte varem või hiljem. Sama argumendi tõttu peab olev olema ka hävimatu, lõputu (ateleston). Sest hävimine saab selles mõistete süsteemis tähendada vaid üleminekut olematusesse, see on aga lähte-eeldusega välistatud
viitab ta sellele, et sedalaadi apooriad tulenevad teatud vääratest eeldustest, mitte aga ideedeõpetusest endast. Juhul kui ideedeõpetus saaks sellistest eeldustest vabastatud, oleks ta Parmenidese esitatud vastuväidete vastu ratsionaalselt kaitstav. Kuid mislaadi vääraid eeldusi ta silmas peab ei täpsusta Platon ei“Philebos”`es ega üheski teises meieni jõudnud teoses. Mis puudutab aga “Parmenides”`es arendatud osavõtu-mõistega seotud kriitikat, siis põhineb see vaikivalt tehtud eeldusele, et osavõtt kujutab endast justkui midagi ruumilise sees-olemise taolist. Idee oleks justkui tort, mida lõikudeks jaotatakse ja meeleliselt tajutavatele asjadele sisse pistetakse. Selline kujutlus toob muidugi endaga kaasa paradokse. Kuid kas see on ainus võimalus mõtelda osavõtus-olemist? Tegelikult pakub Sokrates samas teoses välja ka teisi võimalusi seda mõistet lahtimõtestada, kuid nõustub viimaks Parmenidese mõjul siiski teiste, ideedeõpetuse
Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni.
Vainukäole, üritas selgitada inglase ja juudi vahet, poisid seda juttu eriti ei uskunud XXXIV - Indrek hakkas jälle halvasti õppima, seda põhjusel, et sai Saksamaalt kirja Ramildalt (kirjas nimetab end Rimaldaks) - Ramilda kirjale aadressi ei olnud pannud, milles Indrek järeldas, et neiu vastust ei oota, ta kirjutas siiski hulga vastuseid kuid rebis need kõik puruks - saabus ka teine kiri Ramildalt, mis oli pikem, kiri oli ajaviiteks kirjutatud, tahtis vaikivalt lobiseda, ei pannud jälle aadressi - kirjutab, et Indrek sobib talle sõbraks, kirjutab talle Goethest ja Darwinist, arutleb nende üle, kirja lõpus hakkas rääkima ka surmast, et on elus vaid ühte surma pealt näinud ja see oli koera oma, kelle peremees maha lasi, sest koer oli nii kui nii vana XXXV - pärast Ramilda kirja läbi lugemist tundis Indrek end nagu poleks tal enam pead otsas ega südant rinnas, muutus tähelepanematuks ja hajameelseks
Kas sellest, et ma elan fantaasias mõeldes, unistades meie kohtumisest, meie esimesest kohtumisest. Kohtumisest, mida ma kujutlen fantastilise ja erakordsena, õnnestunult kuid planeerimata. Kujutlen hetke, mil sa astud minu juurde tasal sammul teadmatusest järgnevast, vahest ka hirmul, oodates minust rohkemat, tunned pettumust ja nördimust. Pettumust kujutletavast minust. Minust, minu sisemisest minast, minu tunnetest sinu vastu...Minuni jõudes tõmban hellalt ning vaikivalt sul peopesaga üle põse, vaikivalt ütlemata sõnagi. Lastes tunnetel end juhtuda, kallistades sind tugevalt ja mitte kunagi lahti lasta... Ainus milles ma olen kindel on see, et minu tunded sinu vastu on ehtsad, nad on reaalsed ning olemas, olemas täiesti elavalt minu südames, südames kuhu sa jääd alatiseks!Oled üksi, sa ei oska seda muuta kuigi tahaksid.Ootad igat päeva mõttega,et äkki, äkki tuleb keegi, kes sind mõistaks ja toetaks
Normatiivakt e õigustloov akt kõige levinum tänapäeval ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Võtavad vastu riigiorganid oma pädevuse piires. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana need põhimõtted sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides, on suunatud nii riikidevaheliste suhete rehuleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks eesti vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. EV EL-i kuulumise poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on EV EL-i liitumise leping. Euroopa Liidu liikmesmaade põhiline
dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana On õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides, on suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsaim ÜRO põhikiri. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liidu esmane õigus moodustub asutamislepingustest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid,
t. kinnitus, mida ei saa õppija ise, vaid mida ta näeb mudelile osaks langevat. Mudeli kohta on eksperimentaalselt tõestatud, et õppimine on tõhusam, kui mudel on õppijale ligitõmbav, temast natuke prestiizhikam, et jäljendama kutsuda, aga piisavalt sarnane, et jäljendamist soodustada. Soovitavat käitumist on kasulik mudeldada vaid natuke paremini õppija tasemest ning siis esituse täiuslikkust vähehaaval tõsta. Ise-ennast- kommenteeriva mudeli pealt on kergem õppida kui vaikivalt mudelilt. On selgunud, et mudelõpe annab oma osa mitmesuguste foobiate kujunemisele, sageli kardavad tütred sedasama, mis emad. Veel suurem on mudelõppe osa häirete ravimisel, eriti lastel. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete, lapseea käitumishäirete ja hirmude korral on ise-ennast- kommenteeriv järk-järgult-täiustuv ja lapsele võimalikult sarnane mudel osutunud üheks tõhusamaks ravimeetodiks. Mudelõpe sobib sotsiaalsete vilumuste treeninguks kõikidele vanuseastmetele.
Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 1 kui ta koosolekul ei esitanud vastuväidet ja kõik olid vaikivalt nõus protokollija ja juhataja isikutega, siis ei tohiks hiljem sellel alusel otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda 2 AGA peaks olema notariaalselt tõestatud § 304 lg.7 tühisuse küsimus, vorminõue st kohus peaks saama kontrollida ka siis, kui ei ole nõutud 3 iseenesest ei ole seaduses midagi kirjas selle kohta, kuidas tekivad juhataja ja protokollija 12
Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 1 kui ta koosolekul ei esitanud vastuväidet ja kõik olid vaikivalt nõus protokollija ja juhataja isikutega, siis ei tohiks hiljem sellel alusel otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda 2 AGA peaks olema notariaalselt tõestatud § 304 lg.7 tühisuse küsimus, vorminõue st kohus peaks saama kontrollida ka siis, kui ei ole nõutud 3 iseenesest ei ole seaduses midagi kirjas selle kohta, kuidas tekivad juhataja ja protokollija 12
muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. 29. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides. See on suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa 30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana
juhtorgani liige eraldi seistes. Õigussuhe juhtorganiga on käsundilaadne lepingu sarnane suhe. Ühelt poolt reguleeritud ÄS'ga, TsÜS'ga ja teiselt poolt VÕS'ga. RK 41.05.2005/ 39.05. 2005 Õigussuhe on reguleeritud eelkõige seadusega, põhikirjaga, eraldi leping konkreetse juhtorgani liikmega (selle sõlmimise kohustust ei ole). Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt. Kui tähtaeg saab, siis üldreegline see õigussuhe lõppeb. Võib juhtuda, et liige jätkab tegevust ja Nõukogu vaikivalt nõustub. Kui isikul on volitused lõppenud ja kannet ei muudeta, siis tuleb kas ise taotleda kõrgemalt juhtorganilt kande kustutamist registrist või teha avaldus otse registrile kande kustutamiseks Juhatuse puhul on reegline kannet tarvis. Juhtorganite kohustused: 1. Hoolsuskohustus üldine, ÄS §315 lg1. 2. Peamised kohustused juhtimis-, esindamis-, kontroll- ja järelevalvekohustus. 3
annaabi.ee 
