tulevikus mõneti muutumatud ning nominaalne vahetuskurss puudub. Seega pole see mingi üllatus, et paljud turuosalised ja poliitikud võtavad vastu valesid otsuseid, mõnikord lausa väga valesid otsuseid. See võib küll viia massiliste uusjoondusteni kursside puhul, mille tagajärjed on laastavad. Reaalsed vahetuskursid on andnud märku suurtest vahetuskursi üle hindamisest enne finantskriise. Seda märgates tähtsustas nii IMF kui teised jälgijad kahepoolseid reaalseid vahetuskursse ning tegelikult kasutatavaid reaalseid vahetuskursse. Selle järgi võib järeldada, et reaalsed vahetuskursid tänapäeva keerulises majanduses omavad olulist rolli ettevõtete, riikide kui ka kodanike igapäeva elus. 2 3
nüüd tänu neile aina enam inimesi maailmas eri valuutades tehtud pangamaksetega kaasnevaid lisatasusid ning nendest osatakse ka hoiduda. TransferWise’i teenus pakub ka alternatiivi valuutavahetusega tegelevatele finantsasutustele, mis enamasti peidavad tehingu kulud vahetuskurssi, eksitades sellega kliente. Tegevuspõhimõtted TransferWise heidab kõrvale võltsid lubadused ja võimaldab inimestel saata raha välisriiki vähima võimaliku kuluga. Nad kasutavad tegelikke vahetuskursse. Nende tehingutasud on väikesed ja läbipaistvad. TransferWise viib valuutavahetustehingud läbi tegeliku keskpanga kursiga. Kui Eestis on pankade tasude määrad veel suhteliselt madalad, siis võrreldes suure hulga teiste riikide pankadega suudab TransferWise pakkuda kuni 10 korda soodsamat rahavahetusteenust. See võimaldab näiteks 1 000-euro vahetuse pealt säästa kuni 45 eurot. Alles hiljuti avalikustas firma, et nende kaudu tehtud suurima ülekande summa on eurodeks vahetatud
Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank lühiajaliselt baasintressimääru. Hinnastabiilsusega seotud infot analüüsitakse kaheosalise süsteemi abil, mis koosneb majandus- ning rahapoliitilisest analüüsist. · Sooritada välisvaluutaoperatsioone. Välisvaluutaoperatsioonid hõlmavad välisvaluutainterventsioone ning välisvaluutareservide intressitulu müüki ja äritehinguid. Valuutatehingute abil mõjutatakse vahetuskursse ja likviidsust euroalal. Keskpangad, kes omavad vajalikkevahendeid ning valuutatehinguid läbi viivad tagavad sellega, et nende valuutaoperatsioonid on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. · Hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve Välisvaluutareservid tagavad piisva likviidsuse välisvaluutaoperatsioonide teostamiseks. EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid on tähtsuse
asümmeetrilised šokid paindlik Makromajanduslikud eesmärgid inflatsiooni alandamine fikseeritud välistasakaalu saavutamine paindlik kogutoodangu stabiliseerimine paindlik majanduspoliitika usaldatavus fikseeritud Vahetuskursisüsteemid • Kõiki fikseeritud vahetuskursse saab valida ühepoolselt. Kohustused on ainult fikseeritud kursi valinud riigil – Austria, Eesti, Sloveenia, Leedu, Läti • Bi- ja multilateraalsed kokkulepped hõlmavad kohustuste jagamist – ERM • Bretton-Woods-i süsteem (n-da riigi probleem) N-da riigi probleem A N B N-1 A B vahetuskurssi N-1
* Hinnakartellide tekkimise suur oht. See on tingitud asjaolust, et tihti on tegemist vaid paari-kolme pakkujaga. * Impordi liigne kontsentreeritus vähestele riikidele. Väikeriik on selleks tihti sunnitud, sest tal pole võimalik paljudes riikides esindusi avada ja infot hankida. Raskused suure osatähtsusega riigi turul kanduvad aga kergesti üle ka väikeriigi majandusse. * Väikeriik ei suuda oluliselt mõjutada hindu, vahetuskursse, intresse ja teisi majanduse võtmesuurusi. Need kõiguvad lihtsalt väliskeskkonna muutustest sõltuvalt. See muudab kogu väikeriigi majanduse tugevalt ja otseselt sõltuvaks maailmamajanduse (s.t. välisriikide majanduse) olukorrast. Sõltuvus on praktiliselt ühepoolne, sest väikeriigi majanduspoliitika mõju tema suurematele partneritele on tühine. 12 * Poliitilis-sõjaline haavatavus ja välissõltuvus
välispassivate vahe. Koguvälisvõlg · Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg) summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad
(kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts). Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem) 43.Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971 a. dollari kullasisalduse vähendamine 1972.a -inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a -dollari järgnev devalveerimine 1973 a
Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium, ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30- 50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%. Vaba aja väärtus
KOGUPRODUKT (SKP), PUUDUSED: Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust olukorrast, kuna eri riikide rehvaarv, territoorium, ressursipotensiaal ja sellest tulenevalt kogu majanduslik võimsus on väga erinevad. (kasut 1 el. kohta) Hinnataseme muutused hinnatase ei püsi konstantsena. Riikidevahelised hinnatasemete erinevused rahandusnäitajad konventeeritakse ühtsesse valuutasse, kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi. Varimajandus ametlikul statistikal põhinev RKP ei näita varimajanduse osa inimeste heaolus. Hinnangute kohaselt ulatub varimajanduse osakaal SKP-s arengumaades 30-50%-ni, tööstusriikides on see ligikaudu 2-5%. Lõpptoodangu struktuur- RKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse
Põhilised vaidlused. Rahvusvaheline Valuutafond tänapäeval, tema tegevus maailmamajanduse koordineerimisel. Bretton Woodsi institutsioonid moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 19441971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena. Rahandussüsteem sidus valuutad USA dollariga, mis omakorda seoti kullaga ( 35 dollarit 1 untsi kulla eest). Vahetuskursse sai süsteemis muuta vaid üksmeelse otsuse tulemusena. Rahandussüsteem kukkus 1971. aastal kokku ning kullastandard tühistati. Põhilised vaidlused on seotud teemadel, kas viimastes kriisides on süüdi nimetatud organisatsioonid või riigid ise oma vastutustundetu majanduspoliitikaga. Kuigi IMFi ja Maailmapanga rolli olulise muutmise vajadus ilmselt lähiajal ei kerki, on sel tasemel vaidlused
· Võib tekkida hinnakartell e. salakokkulepe ettevõtete vahel, teevad näiteks ühe hinna. · Multinatsionaalseteettevõtete (MNE) suur mõjukus, · Suur sõltuvus impordist e. peab palju asju sisse ostma, · Ekspordi liigne spetsialiseeritus ja kontsentreeritus vähestele riikidele. Ei jõua niipalju toota kui tarbitakse. (Struktuurne välissõltuvus), · Väikeriik ei suuda mõjutada hindu, vahetuskursse, intressimäärasid. Väike riik on hinna võtja sellises olukorras. (Ühepoolne sõltuvus) · Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel. 3. Merkantilism Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult
omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1% Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: Maailmapank eesmärk arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegiliste nõustamiste abil, vaesuse vähendamine Rahvusvaheline Valuutafond eesmärk tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus
kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena. IMF-l on ka tänapäeval bäga tähtis roll. Süsteem hoidis ära devalveerumise ohu, kindlustas hinnastabiilsust. Alates 1973.a loodi fikseeritud valuutakurss. Rahapoliitikaga pole võimalik riigil majandust tasakaalust välja viia. IMF Tegevuse põhieesmärgid: toetada rahvusvahelist majandusalast koostööd aitas lahendada rahvusvahelisi probleeme aitas toetada vahetuskursside stabiilsust säilitas vahetuskursse aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja. Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Koosneb finantsinstitutsioonidest. Valuutakommitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss
· Hinnataseme muutused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, sest hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. · Valuutade ostujõu erinevused. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse (enamasti USA dollaritesse). Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt turustatavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste (juuksuriteenused, restoranide hinnatase, eluasemekulutused jms) hindade erinevusi. Samuti on vahetuskursid mõjutatud valuutaspekulatsioonidest ega peegelda seetõttu valuutade kodumaist ostujõudu adekvaatselt. Seda puudujääki aitab ületada valuutade ostujõu pariteedil põhinev konverteerimismeetod, mida sissetulekute rahvusvahelisel võrdlemisel üha enam
Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav- fikseeritud” valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3
Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla 17 Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT,
Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud. 5. Bretton Woods Bretton Woodsi süsteem loodi 1944. aastal. Selle põhiideeks oli USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abiga. Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise tasakaalustamatuse korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta. 1970. alguses varises Bretton Woodsi süsteem kohanemisviitaegade tõttu kokku. Lagunemise põhjused: · USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam muud majandust, keskendus iseendale · erinevate majanduste ebaühtlane areng seotud süsteem hakkas segama, peatas arengut. Süsteemist oli kasu, sest see aitas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kursid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF.
Kulla-vahetusstandard hakkas toimima aastal 1925, kui Suurbritannia taastas naela kullaks konverteeritavuse ja lõpetas kulla ekspordi piiramise. Aasta jooksul ühines eksperimendiga ca 40 muud riiki (kas seaduse alusel või faktiliselt). Kaasaegne hübriidsüsteem- Peale Bretton Woods'i "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteemi kokkukukkumist peeti 1971. aasta detsembris rahvusvaheline valuutakonverents, et korrastada tähtsamate valuutade vahetuskursse. Kokkuleppes nähti ette muuta dollari suhet kullaga 35 dollarilt untsi eest 38.02 dollarile. See tähendas dollari devalveerimist ca 8% võrra. Paljude ülejäänud riikide valuuta tuli revalveerida, peale mida loodeti kursid fikseerida ning keskpangad pidid kohustuma hoidma kursid vahemikus ±2,25% deklareeritud pariteedi suhtes. Tegelikult saavutati rahulik olukord vaid lühikeseks ajaks. Kapitali spekulatsioonid hakkasid avaldama survet liirile ja naelale
Suur osa valuutatehingutest tulenevad rahvusvahelisest kaubandusest ja keskpankade tegevusest. Ettevõtted, kes müüvad välisriikidesse oma tooteid või teenuseid, peavad kaupade eest saadud raha konverteerima kodumaiseks valuutaks. Lisaks on ettevõtetel ja kaupmeestel vaja maandada valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Eeltoodule tuginedes on äärmiselt oluline, et valuutatehinguid saab teha 24 tundi ööpäevas. 2. Mõisted Vahetuskurss ehk hind – Forexil esitatakse vahetuskursse valuutapaaridena (näiteks EUR/USD, USD/JPY jne), kus ühe valuuta hind on määratud teise valuuta suhtes. Paari esimest valuutat nimetatakse baasvaluutaks ja tema väärtus on alati 1. Näiteks kui USD/CAD hind on 1,0325, siis USA dollar on baasvaluuta ja ühe USA dollari väärtus on 1,0325 Kanada dollarit. Kui antud näite puhul hind tõuseb, siis baasvaluuta ehk USA dollari väärtus kasvab ja teise valuuta väärtus langeb. Ja vastupidi:
Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, kuna hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse. Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rah- vusvaheliselt kaubeldavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta rahvusvaheliselt mittekaubeldavate kaupade ja teenuste hindade erinevusi. Tihti ei peegelda vahetuskursid valuutade kodumaist ostujõudu adekvaatselt. Seda puudujääki aitab ületada ÜRO Rah- vusvaheliste Võrdluste Programmi (ICP – International Comparison Programme) raames välja töötatud valuutade ostujõu pariteedil (PPP –