4.Miks on vooluvõrku vaja kaitsmeid,mis on nende ülesanne, mis võib vooluringis minna suureks. Kaitsmeid on vaja selleks, et ei tekiks ülepinget. Ülesandeks on ülepinge ära hoidmine , lühise tekke korral vool lihtsalt katkeb. Vooluringis võib suureks minna pinge. 5.Kuidas töötab trafo,miks tekib teises mähises vool kui esimesse mähisesse laseme voolu. Trafo elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvoolu, sagedus ei muutu. Teises mähises tekib vool, sest tekib liinipinge. 6.Kirjelda elektrienergia ülekannet generaatorist tarbijani,mitu trafot on vaja ja milleks,nende ülesanne. Elektrivälja ülesanne on elektri viimine elektrijaamadest kõrgepinge ülekandevõrkude kaudu tarbijate lähedale, edasine jaotamine keskpingejaotusvõrkude ja madalpoingejaotusvõrkude kaudu. Vaja on ühte trafot , ülesandeks on muundada muutumatul sagedusel vahelduvvoolu
Elektri joonistel kasutatakse DIN normide kohaseid tingmärke Seadme piirjoon Juhtmete ristumine ilma elektri ühenduseta Juhtmete ühendus Autodel kasutatakse ühejuhtmelist elektriseadmestikku. Teiseks juhtmeks on metallosad, mida nimetatakse massiks. Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste tagajärjel ei katkeks, tehakse südamikud paljudest vasktraadikiududest. Juhtme otsa kuju sõltub sellest, kas autol kasutatakse kruviklemme või pistmikke. Juhe valitakse teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35
aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti; A-elektroni väljumistöö; h-Plancki konstant 4. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare 'muundama'.
vastasel juhul võib kannatada mõõtmiste ohutustehniline pool (seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale. Pildil on toodud digitaalne multimeeter MAS830L Multimeeri leiutaja oli Donald Macadie. Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab, et tegu on vahelduvpingega. Antud "laineke" võib mõnel seadme paikneda ka V kohal või all. - Alalispinge V tähistab jällegi volti, ning joon ja selle all olev punktiir (vahel võib alalisvoolu tähistada ka ainult lühike sirge joon, ilma punktiirita) näitab, et tegu on alalispingega. - Takistus. Ohm tähisega on takistuse sümbol.
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli?
29. Nimivõimsus elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 30. Nulljuhe on elektrivõrgu maandatud juhe. 31. Pingeindikaator kasutatakse faasijuhtme eristamiseks. 32. Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust. 33. Tester on kombineeritud mõõteriist, mis sisaldab voltmeetrit, ampermeetrit ja oommeetrit. Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
Ettekujutuseks: Kui inimene puudutab pingestatud või rikke tõttu pinge alla sattunud osi tekib läbi tema keha rikkevool, mille väärtus võrgupingel 400 V ja keha takistusel umbes 1 k võib olla (sõltuvalt üleminekutakistusest) kuni U 400 I= = = 0,4 A = 400 mA. R 1000 Kui vooluahelas on rikkevoolukaitse, mille rakendusvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms, on inimene voolu ohtliku toime eest väga suure tõenäosusega kaitstud. Vahelduvpinget alla 50 V 50 Hz ja alalispinget alla 120 V nimetatakse kaitseväikepingeks. See pinge on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv vool ei kutsu esile elektrilööki, see tähendab, et ta on kahjutu. Koduloomadele kahjutu pinge on umbes poole väiksem 24 V 50 Hz ja 60 V alalispinge. Inimkeha takistus sõltub tegelikult veel puutepingest ja on seda väiksem, mida kõrgem on pinge. 131 132 133
reaktiivtakistus (XC). Seega juhib kondensaator vahelduvvoolu. Kondensaatori reaktiivtakistus (mahtuvustakistus) sõltub nii kondensaatori mahtuvusest (C) kui vahelduvvoolu sagedusest (f0).Kondensaatoreid kasutatakse seadmete omavaheliseks lahtisidestamiseks, et alalisvool ei kanduks ühest seadmest teise, kuid kasulik vahelduvsignaal kanduks üle väga väikeste kadudega. Samas saab kondensaatoritega piirata ja jagada vahelduvpinget täpselt samuti nagu takistitega. Liigitamine funktsionaalsuse järgi Kondensaatoreid saab liigitada mitmeti. Elektriliste parameetrite järgi jagunevad kondensaatorid kõrgepingelisteks, läbilöögipinge suurem kui 1,5 kV, ja madalapingelisteks, ka mittepolaarseteks ja polaarseteks (elektrolüütkondensaatorid). Esmakordselt tuuakse elektroonika komponentide kirjeldusse pinge polaarsus. Kui kondensaatori väljaviigule on
4. Ühendasime modemid vooluvõrku. Seejuures seadsime ühe modemi A modemiks ja teise B modemiks. Ei mäleta kumb meie olime, B vist.. 5. Programmis Tera Term seadistasime järjestikpordi seaded (menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oli 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2 ja kontrollisime andmeside toimimist arvutite vahel. 6. Ostsillograafil seadistasime nii, et saime mõõta vahelduvpinget. 7. Fikseerisime liinis kulgeva signaali ajalise esituse andmeedastuse ajal, edastades mõlemalt poolt mõnda sümbolit või tähte, meil @. Ja salvestasime saadud pildi. 8. Panime ostsillograafi tööle spektrianalüsaatori reziimi ja fikseerisime liinis kulgeva signaali võimsusspektri kui andmeedastust ei toimunud ja kui edastatati mõlemalt poolt sümbolit @. Kui andmeedastust ei toimu: Kui mõlemalt poolt edastati: 3.4 Kodune individuaalülesanne
Kruvireegel kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 33. Elektromagnetiline induktsioonik nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. 34. Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Transformaator on elektromagetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu. 35. Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide omajuhtivus vastassuunas liigub sama hulk elektrone ja auke. Pooljhtide lisandjuhtivus
• Q = Δ� ∙ � = � 2 ∙ � ∙ � (� ) ja see on sellest tulenev soojushulk - t on aeg [s] Lisaks on veel täiendavad kaod (neid vist ei saa arvutada, lihtsalt teadmiseks) - Koroonakadu (elektrijuhti ümbritseva õhu ioniseerimisest) - Reaktiivkaod (vahelduvvool) TRAFO Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tema abil saab ühendada erineva (nimi)pingega elektrivõrke, et väga palju jamama ei peaks. Hästi kõrge töökindlusega ja kestavad umb. 30-40 a Kaod on megaväiksed, parimatel juhtudel alla 1% Ühesõnaga, vahvad kasulikud asjad Näeb välja selline Ideaalse trafo põhiseosed on seal üleval Võimsuste bilanss • On tarbimise ja tootmise tasakaal (tootmine=tarbimine+kaod)
vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. Toiteplokk Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia tarbijale sobiva pingega energiaks. Tavaliselt on majapidamises saadaval 220V/50Hz vahelduvpinge või autoakust 12V alalispinge. Voolu tarbivad seadmed aga vajavad tihti teistsugust pinget, näiteks paljud arvutid vajavad stabiliseeritud pingeid +5V ja -5V, +12V ja -12V ühise nullklemmi suhtes. Vanemate, 220V/50Hz vahelduvpinget tarbivate toiteplokkide koosseisus oli suhteliselt raske trafo. Seoses transistoride arenguga muudetakse enamikes nüüdisaegsetes toiteplokkides 220V vahelduvpinge alguses dioodsilla abil alalispingeks. See silutakse kondensaatoritega ja muudetakse transistoride abil uuesti vahelduv- või impulsspingeks, millel on märksa kõrgem sagedus (mitukümmend kHz). Trafo abil vähendatakse see pinge vajaliku suuruseni, alaldatakse dioodidega ja läbi filtrite läheb see tarvitisse
suhted. Võimsuste mõõtmiseks kasutatakse ka võimsustange, mis kujutavad endast voolutangide kombinatsiooni pinge mõõtmise seadmega. Võimsustangidega mõõtmisel on oluline jälgida, et pinge mõõtmise testjuhtmed ühendatakse alati selle faasijuhtmega, kus mõõdetakse voolu. Võimsustangidel võib olla sageli lisafunktsioone (sageduse, takistuse jne. mõõtmise võimalused). Mõõtmine multimeetriga Tüüpilise multimeetriga on võimalik mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja voolu ning takistust, erinevatel mudelitel võib olla veel lisavõimalusi nagu näiteks mahtuvuse ja induktiivsuse, transistoride h-parameetrite, temperatuuri mõõtmine jm. Mõõtepiirkondade 12 valik võib olla kas automaatne või manuaalne. Tihti on kasutusel kas blokeering või akustiline signalisatsioon testjuhtmete vale ühendamise puhuks, paljud multimeetrid lülituvad
kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seadis, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Tõstab pinget, kasutatakse näiteks elektrijaamades. Trafo koosneb kahest mähisest, kus on erinev keerdude arv. U1/U2 =n1/n2=I2/I1 9. Mida näitab temp, erinevad skaalad? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit Skaalad: 1) Celsiuse skaala ühik 1°C, tähis t 2) Kelvini skaala ühik 1 K, tähis T 3) Farenheit'i skaala 10. Kuidas on seotud osakese liikumise kiirus kineetilise energiaga?
Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku põhiülesanne on tagada mähiste vahel hea induktiivne sidestus. Mähis on traadikeerdude kogum, mis moodustab elektriahela. Selles ahelas msummeeritakse iga keeru elektrimotoorjõudu. 2. MOP-transistor indutseerkanaliga Indutseeritud kanaliga MOP transistori korral on kanal formeerimata ehk paisupinge puudumisel puudub
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga
ja temas indutseeritav elektromotoorne jõud on dI EMJ ei L dt kus on voolutugevuse I poolt tekitatud magnetvoog. 9. Perioodilised pinged, voolud ja elektromotoorjõud Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge siinuspinge. Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus u, efektiivväärtus U ja amplituudväärtus Um. Siinuspinge efektiivväärtus: U = . Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m
-_----t_ Sele 47 _ P_N_P väljrrnd normaalselt sulefud ŅC). ---"t"t'* Sele 48._. N_P-N väljund norĪnaalselt avatud CNo) Anduri kontaktidega väljund võimaldab kommuteerida ka vahelduvpinget ja on tavaliselt arvestafud suuremale koormusvooĮule kui pooĻuhtväljundiga andurid (vt. Sele 49. ja SeĮe 50.). Sele 49 - Kontaktväljund ilma indikatsioonita SeĮe 49 _ Indikatsiooniga kontakwaĻund NB! Lisaks siin žļra toodud andurite väljundskeemidele on kasutusel ka teisi variante ja seetõttu oleks kasulik igal konļaeetsel juhut konsulteerida asjatundjaga. 38
kasutamist mingi teine PN siirde omadus peale põhiomaduse nagu näiteks PN siirde mahtuvuse muutus vastupinge muutumisel või valgus nähtused PN siirdes jne. (Stabilitronid, varikapid, valgusdioodid, fotodioodid jne.) 1.7 Alaldus dioodid Alaldus dioodid on dioodid, mis on ette nähtud kasutamiseks alaldus lülitustes, selleks, et muundada võrgusageduslikku vahelduvpinget alalispingeks. Alaldusdioodide eriliigi moodustavad kõrgsageduslikud alaldusdioodid, millised leiavad kasutamist kõrgsageduslikkudes toiteblokkides, kus alaldatava pinge sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud:
kus on vahelduvvoolu sagedus ja on ahelaelemendi induktiivsus. · Vahelduvvoolu Ohm'I seadus (+ valem) Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, U on pinge. · Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis) Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod. Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget järjest alandatakse. · Keemilised vooluallikad (+ idee selgitamine)
kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. 3. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. 4.Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune
Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz Kui laengukandjate keskmine suunatud liikumine alalisvooluahelas on ühtlane kulg- liikumine, siis vahelduvvoolu korral on see võnkumine. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V.
Sümmeetriliste faasipingete puhul on need omavahel 120° võrra nihutatud, kusjuures eri faaside pingekõverate kuju ja amplituudid on ühesugused. Vaheldeid juhitakse plokk- või pulssjuhtimise põhimõttel. Plokkjuhtimisel moodustatakse vahelduvpinge negatiivne või positiivne poolperiood pooljuhtlüliti ühekordse avamise ja sulgemisega. Selle tulemusena tekivad väljundis nelinurksed (ristkülikukujulised) pingeplokid. Siinuselist vahelduvpinget pole plokkjuhtimisega võimalik saavutada. Voolukõver koosneb sel juhul eksponentkõvera lõikudest. Joonisel 4.37 on näidatud kuuetaktilise vaheldi väljundpinged juhul, kui korraga on avatud kaks ventiili ning poollaine kestuseks on 120 elektrilist kraadi ning juhul kui üheaegselt on avatud kolm ventiili ning poollaine kestus on 180 elektrilist kraadi. 136
Aktiivne vallas-UPS (Line-Interactive UPS) Aktiivne vallas-UPS kujutab endast kompromissi kahe eelneva variandi vahel (joonis 7.45). Kui sidus-UPS võimaldab elektroonika abil pidevalt hoida pinge väärtust paigas ja vallas-UPS vaid teatud kriitilisest väärtusest väiksema sisendpinge korral minna üle aku toitele, siis siin on võimalik astmeline pinge väärtuse korrigeerimine. Puudub vajadus pidevalt teha alalispingest vahelduvpinget arvuti toitmiseks, ei filtreerita ka elektrivõrgust tulevaid häireid nii hästi kui kallimas sidus-UPS-is. Arvestades, et arvuti on tihti mingi süsteemi osa, siis on olemas palju sisend- väljundseadmeid, mis on seotud just konkreetsete rakendustega. Vaja on andureid süsteemi oleku määramiseks ja täiturmehhanisme juhtimiseks. 41 25. Spetsiaalse riistvara realiseerimine (tehnoloogiad, võrdlus) (338-357)
3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus Juhuslik suurus on suurus, mis sõltub juhuslikust sündmusest ja mille väärtust pole enne juhusliku sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette, mitu silma saame. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Näide 1. Oletame, et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. Näeme, et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber, s.t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228
2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:·Sisendfiltrid ·Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana·Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse koral tuleb toide akust·Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi. 68 Vallas-UPS Antud juhul kajastuvad võrgupinge kõikumised ka otseselt UPS-i väljundis. Puudub
südamiku magnet läbitavus . Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele. Neid puuduseid likvideeritakse magnetvõimendite keeruliste skeemide abil. Kahe südamikuga magnetvõimendi. n nihke Wn nihkemähis, selle abil magnetvõimendil määrataks töökarakteristik. Nihke voolu suurus valitakse nii, et algne tööpunkt oleks sirge osa keskpunktis
2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:·Sisendfiltrid ·Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana·Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse koral tuleb toide akust·Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi. 66 Vallas-UPS Antud juhul kajastuvad võrgupinge kõikumised ka otseselt UPS-i väljundis. Puudub
muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus µ. Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend. Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele. Neid puuduseid likvideeritakse magnetvõimendite keeruliste skeemide abil. Kahe südamikuga magnetvõimendi. n nihke Wn nihkemähis, selle abil magnetvõimendil
poolpearioodil lülitatakse üheaegselt lülituselemendid VT3 ja VT2 negatiivsel poolperioodil aga VT1 ja VT4 vool tarbijas kulgeb erinevatel poolperioodidel erinevas suunas, lülituselementidega paraleelselt olevad dioodid toimivad sama viisi kui eelpool vaadeldud lülitustes. Paljudel juhtudel ei piisa ühe faasilisest vahelduvpingest vaid enamasti on vaja kolmefaasilist pinget. Sel juhul muutub vaheldi keerukamaks kuna on vaja 6 lülitite komplekti Kolmefaasilist vahelduvpinget saadakse alalispingest lihtsamal juhul blokkjuhtimisega, vajalik 120* faasinihe faasidevahel saadakse ümberlülitite sobiva asendi juhtimisega. Ajahetkel T1 peab saama mootori mähise klemm U positiivse pinge klemm W negatiivse pinge ja klemm V nullpinge sellise olukorra saamiseks viiakse lüliti Ku asendisse 1 ja lüliti Kw asendisse 3, lüliti Kv aga asendisse 2. Faasimähised U ja V jäävad lülitatuks järjestiku ja null voolumähisega V, milline on ajahetkel T1 pingeta
Häired: 1. täielik elektrikatkestus blackout 2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:•Sisendfiltrid •Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana•Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse korral tuleb toide akust•Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi. Vallas-UPS Antud juhul kajastuvad võrgupinge kõikumised ka otseselt UPS-i väljundis. Puudub sisendpinge galvaaniline lahtisisdestus väljundist
ühikuks on Henry H. Inertsimoment Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul Moment of inertia fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes Jõupooljuhtmuundur Elektroonse süsteemi osa, mis muundab koormust toitvat Power electronic elektrienergiat. Võivad muundada ja juhtida alalispinget ja converter vahelduvpinget. Kaitseklass IP Rahvusvaheliselt kasutatav seadme kaitseastme tähistamise viis IP International XY, kus X näitab kaitset juhupuute eest, Y aga kaitset vee sissetungi protection eest. Kasutegur Tegur, mis iseloomustab tarbija energiakasutamise efektiivsust. Efficiency factor Mootori puhul on võrdne võllil arendatava mehaanilise võimsuse ja võrgust tarbitava elektrilise võimsuse suhtega.
Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 6.10. 6.7. Kasutusnäiteid Kasutades alaldites dioodide asemel türistore, saame reguleeritava pingega alaldid. Nende toime seisneb selles, et ei alaldata vahelduvpinget mitte kogu poolperioodi vältel vaid ainult ühel osal sellest. Selline protsess toimib kõige paremini käivitus impulsside ajalise nihutamisega, mille tulemusena türistor avatakse poolperioodi kestel, kas varem või hiljem. Juhtskeem ~ R t U 2 t t t U 2 I juht I R 78 JOONIS 6.11. Muutes tüürelektroodile antavate impulsside ajalist paiknevust, ehk niinimetatud
Kaheelektroodiline konstruktsioon aga annab suuremaid võimalusi juhtahelate kujundamiseks. GTO türistore valmistatakse küllalt suurtele vooludele (kuni 350 A), kuid mitte nii suurtele vooludele kui SCR türistore. Enamlevinud kasutusalaks on elektriajamite sagedusmuundid. JOONIS 6.10. 6.7. Kasutusnäiteid Kasutades alaldites dioodide asemel türistore, saame reguleeritava pingega alaldid. Nende toime seisneb selles, et ei alaldata vahelduvpinget mitte kogu poolperioodi vältel vaid ainult ühel osal sellest. Selline protsess toimib kõige paremini käivitus impulsside ajalise nihutamisega, mille tulemusena türistor avatakse poolperioodi kestel, kas varem või hiljem. U2 ~ U2 Juhtskeem Rt t Ijuht
Ettekujutuseks: Kui inimene puudutab pingestatud või rikke tõttu pinge alla sattunud osi tekib läbi tema keha rikkevool, mille väärtus võrgupingel 400 V ja keha takistusel umbes 1 k võib olla (sõltuvalt üleminekutakistusest) kuni U 400 I= = = 0,4 A = 400 mA. R 1000 Kui vooluahelas on rikkevoolukaitse, mille rakendusvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms, on inimene voolu ohtliku toime eest väga suure tõenäosusega kaitstud. Vahelduvpinget alla 50 V 50 Hz ja alalispinget alla 120 V nimetatakse kaitseväikepingeks. See pinge on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv vool ei kutsu esile elektrilööki, see tähendab, et ta on kahjutu. Koduloomadele kahjutu pinge on umbes poole väiksem 24 V 50 Hz ja 60 V alalispinge. Inimkeha takistus sõltub tegelikult veel puutepingest ja on seda väiksem, mida kõrgem on pinge. 131 132 133 10 Kirjandus
19. Antud seadmel on kolmefaasiline sisend ja ühefaasiline sisend, mis koosneb kahest vasturööpselt lülitatud kolmefaasilisest sillast, kus türistorid sulguvad tänu pinge loomulikule kommutatsioonile. Mõlemasuunalise koormusvoolu juhtimiseks on "negatiivne muundur,"mis juhib negatiivset voolu rööpühenduses "posiivse muunduriga". Sellist lülitust tuntakse loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterina. Antud tsüklokonverter annab väljundis vahelduvpinget ning juhib mõlemasuunalist koormusvoolu. Positiivse pinge saamiseks ja positiivse voolu juhtimiseks esimeses kvadrandis lülitid VS1 ja VS6, seejärel VS2 ja VS4 ning järgnevalt VS3 ja VS5 alaldavad pinget tüürnurga juhtimisega vastavalt alaldi talitlusele. Et saada negatiivset pinget ja juhtida positiivset voolu neljandas kvadrandis, peavad samad lülitid üle minema vahelditalitlusse tüürnurga juhtimisega vastavalt sellele talitlusele
Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz 11 Kolmefaasilise vahelduvvoolu patenteeris 08.03.1889.a. Saksa firma AEG peainsener Michael von Dolivo Dobrovolsky. 68 Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on 220 V, mujal Euroliidus on normiks 230 V. Võib küsida, et mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu, on 230 V ? Väärtus muutub eespool toodud sagedusega (50 Hz), see 230 V on aga nn. efektiivpinge Uef, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama aja jooksul samapalju tööd kui antud vahelduvvoolgi. Saab näidata, et Uef = Um /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus 230 V efektiivpinge korral on ca 320 V.
annaabi.ee 
