detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha. Minu arvamus sellest jäi üldiselt positiivseks , arvestades sellega , kui paljud ujujaid üle Euroopa kohal olid ning kohti saavutas. Vaadates ka seda , kui väike Eesti riik on ja missugused on meie võimalused ujumisspordi harrastamiseks. Muidugi ei jää Aljandite perekond varju ning saavutab ka edaspidi paremaid tulemusi.
Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Ivar Stukolkin Eesti ujuja. Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener.
NIMI: Elina Partõka RIIK: Eesti (venelane, kuid õpib juba 5 aastat Eesti koolis) ELUKUTSE: ujuja ALA: vabaujumine ISIKLIKUD REKORDID: 50 m vabalt 27,33 (Eesti tüdrukute rekord) 100 m vabalt 58,68 200 m vabalt 2.04,36 (mõl. Eesti neidude rekordid). MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007
liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4x100 m ja 4x200 m vabalt, 4x100 m kompleksi. Oma kullaarve avas Phelps 400 m kompleksujumises. 19- aastane noormees sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga, ta oli rohkem kui 3 sekundit teistest ees; lõpetas tulemusega 4.08,26 sellest sai ka uus maailmarekord. Selles ujumisviisis oli see tema poolt juba viies rekordiparandus. Teistel ja kolmandal päeval pidi Phelps leppima pronksmedalitega. Esimese pronkmedali sai ta 4x100 m vabaujumises. Teise pronksmedali sai ta aga 200 m vabaujumises. Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finisis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistlupäev lõppenud.
(50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a
ELINA PARTÕKA Naiste 200 m vabaltujumine 2.00,64 Eesti rekord (28. Koht) Sünniaeg ja koht: 2. august 1983, Ukraina Mõõdud: 180 cm, 68 kg Klubi: KohtjaJärve NRK Treenerid: Tatjana ja Valentin Partõka Õppeasutus või amet: Moskva Rahvusvaheline Turismiakadeemia Saavutused: OMi 29. koht 100 m vabaltujumises (2000), OMi 31. koht 200 m vabaltujumises (2004), OMi 28. koht 200 m vabaltujumises (2004) 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. 2004. aasta Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Elina Partõka 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT:
klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all Ivar Stukolkin ● Sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises ● 1982 sai ta ujumise maailmameistrivõistlustel hõbemedali 4*200 vabaujumises ● 2006 aasta valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks Jaan Talts ● Sündinud 19. mail 1944 Pärnumaal ● Tõstja ● Võitis 1972 kuldmedali olümpiamängudel tõstmises raskekaalus ● 1968 võitis hõbemedali olümpiamängudel poolraskekaalus ● 1970 ja 1972 võitis ta maailmameistri võistlustel kuldmedali ning 1968 ja
tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas) on eesti ujuja. 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Aasta : 1980 Spordiala : ujumine (4 × 200 m vabalt teade) Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks.
(kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja. Click to edit Master text styles 1980. aasta Second level Third level Fourth level suveolümpiamängudel Fifth level sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. Tiit Sokk Click to edit Master text styles Second level on eesti korvpallur ja Third level Fourth level Fifth level korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla.
1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks.
vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda rusikaga lüüa . Ujumisviisid Ujumisviise on neli. · Rinnulikrool- kiirem ujumisstiil , mida kasutatakse vabaujumises. Ujuja liigutab jalgu puusast üles alla.Käed ja jalad käivad vaheldumisi. Keha on nii välja sirutatud kui võimalik. · Seliliujumine- ainus ujumisviis, mille start antakse veest. Käed liiguvad vaheldumisi nagu veskitiivad. Keha on välja sirutatud. · Rinnuliujumine(brass)- kõige aeglasem ujumissstiil. Käsivarred ja jalad püsivad vee all. Jalad liiguvad koos konna moodi jõnksutades. · Liblikujumine- kasutatakse tugevaid kahekäetõmbeid,mille
Anatoli 1968 México Korvpall Krikun 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall Georgi 1972 München Vehklemine Zazitski Raul 1976 Montreal Sõudmine Arnemann Ivar 400 m 1980 Moskva Ujumine Stukolkin vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Aleksei 2000 Sydney Judo Budõlin Indrek
· Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45. · 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku. · 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13. · Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali. Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist. Poolfinaalis ujus Triin Aljand välja aja 24,74 sekundit, mis andis poolfinaalide järel kaheksanda koha jagamise. Ümberujumises alistas ta valgevenelanna Aleksandra Herasimenia ning pääses finaali. Finaalis lõpetas ta ajaga 24,63 ning seitsmenda kohaga. Euroopa meistriks tuli sel distantsil 23,55 sekundit ujunud hollandlanna
Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2. Tõuge -vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka. 3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises: · Löö vähemalt 2 väga kiiret jalgadelööki · tule käetõmbega veepinnale · 2 esimest tõmmet soorita ilma hingamata Ujumise alustamine rinnuliujumises: · sukeldu veidi sügavamale · tõmba kätega taha · soorita jalgade löök · tule veepinnale
ning tahab aidata, siis on vaja teada, kuidas õigesti tegutseda, et end ise mitte ohtu seada. Uppuja klammerdub nii kõvasti päästja külge, et võrdse kehamassi puhul võib halval juhul päästja ka ise kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.” Olümpia võidud 1900 -tl! Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima 1) Mitmekülgne treening 3) Tugevam süda Kõige parem treening on selline, mis treenib Ujumine parandab suurel määral sinu võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee aeroobset võimekust. Treeningu ajal neile liiga. Ujumine on trenn, mis erineb kujuneb sul uus hingamismuster, mis väga jooksmisest või jõusaalis parandab kopsude ja südame tööd.
Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 2002 Salt Lake City Jaak Mae Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo 2004 Ateena Aleksander Tammert Kergejõustik Kettaheide 66.66
Koht Riik Kokku 4. Venemaa 24 26 32 82 5. Lõuna-Korea 13 8 7 28 6. Saksamaa 11 19 14 44 7. Prantsusmaa 11 11 12 34 8. Itaalia 8 9 11 28 9. Ungari 8 4 5 17 Erijuhud medalite jagamisel · Meeste m vabaujumises anti välja kaks hõbemedalit seoses võrdse finisiajaga. · Meeste 200 m liblikaujumises anti välja kaks hõbemedalit seoses võrdse finisiajaga Minu arvamus Minu arvates on Londoni olümpiamängud väga põnev meelelahutus ja iga aastaga on läinud olümpiamängude võistlused tasavägisemaks. Kõige rohkem meeldib mulle kindlasti vaadata kergejõustikut ja tennist, sest ise olen tegelenud tennisega ja samuti meeldib mulle joosta väga.
põrandale vajus. Pärisooperisse jõudis ta tegelikult juba 12-aastaselt. Tõsi küll see piirdus siis kaasategemisega poistekooris G. Bizet' ooperis ''Carmen''. Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg sõjaväe tehnikakooli. Koolipäevil tegeles ta meelsasti spordiga ning tuli 1500 meetri vabaujumises Eesti meistriks. Siis aastal 1940. 21. juulil taaskehtestati Eestis nõukogude võim. Sama aasta sügisest seisis Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilaste nimekirjas ehitusteaduskonna tudeng Georg Ots. Inseneriplaanidele tõmbas aga kriipsu peale sõda. 1941. aasta detsembrikuus alustati Uraalides eesti rahvusväeosade moodustamist. Ühte neist kuulus 1942. aasta jaanuari lõpust ka Georg Ots. Umbes
jõude, mis mõjutavad tema keha. Mõisted „ujumistehnika“, „liigutuslikud võimed“, „tehnilistaktiline meisterlikkus“ kuuluvad kõik kokku ühte punti. Antud sportliku meisterlikkuse aspektide täiustamine on ühtne. Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks rinnulibrassi tehnikas lühiaajalise tsüklisisese sukeldumisega, delfiini ujumise suhteliselt tasase õlavöö asendiga ning katkematu nõtkete jalaliigutustega, vabaujumises pika jõulise tõmbega, startide ja pöörete sooritamise tehnikas pika veealuse osaga. Tänapäeval on igal ujumisstiilil mitu erinevat variatsiooni. Variatiivsuse allikaks on pidev loominguline treeneri ja treenitava koostöö, mis arvestab: Sportlase individuaalsete iseärasustega Biomehhaanika seaduspärasustega Võistlusreeglitega Isiklike kogemuste ja uute tendentsidega ujumises Tippujuja tehnika on individuaalne
merelahes, kus laine oli parajalt kõrge ja veesooja vaid 13 kraadi. Naised ilmusid esimest korda olümpiabasseini 1912. aastal Stockholmis. 2010 aastal tähistas eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit. Start Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur, FINA) määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku - referii - lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma
Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1mm paks ning peab vastama FINA reeglitele (1). Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust: - jalalöök, - käetõmme - hingamine 4 1. START JA VETTEHÜPPED Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku
Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ "Jõud" reorganiseeriti VSÜ "Urozai" vabariiklikuks organisatsiooniks "Jõud". Avati Tartu
kergejõustiku väljakualal olümpia lõppvõistlusele. Ülitugeva lõppvõistluse kolmest katsest õnnestus Leibakul rahuldavalt vaid teine, kus tema tulemuseks mõõdeti 14.13, ja mis tagas kolmikhüppe noorimale osavõtjale 10. koha. Triin Aljandi parandas Pekingi olümpiabasseinis Eesti rekordit 100 meetri liblikujumises ning saavutas Eesti ujujatest Pekingis parima koha, olles 50 meetri vabaujumises 21., ent loodetud ja oodatud poolfinaalid jäid kaugele. Lõpetuseks Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. lma ausa mängu printsiibi järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks
annaabi.ee 
