Joondiagramm näidatakse muutust ajas joon ja protsess on pidev erinevad grupid, saab võrrelda Punktdiagramm punktid tähistavad objekte Pinnadiagramm Karp-vurrud diagrammid mitu erinevat arvulist tunnust Kihtdiagramm tulba kõrgus -sagedus Kihid tulba sees näitavad osakaalusi Chart editorist saab näidata osakaalusi. (2 klõpsu graafikul) Arvjoonis 2 tunnust Mediaan Jaotuse keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on meidiaanist väiksemad ja pooled suuremad. Aritmeetiline keskmine Keskväärtus Mood Väärtus, mis esines teistest väärtustest kõige rohkem Hajuvus ehk variatiivsus Kui suur on punktirea ulatus, nii saab leida kui laiali valgunud ehk hajus on meie vastuste rida. Kvartiilid Q3-Q1 Kvartiilide vahe määrab ära vahemiku, milles asuvad pooled valimi
seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust. Järgmisel päeval mõõdetakse jogurti pH ja hinnatakse maitset, aroomi ja konsistentsi 5-palli süsteemis. Vaatlustulemused Tabel 1. Jogurti valmistamise vaatlused Autor Variant B- toorpiim B-UHT piim B- pastöriseeritud piim Inokuleerimise 9.40 9.40 9.40 aeg Termostateeri 9.40 9.40 9.40 mise algus Kultiveerimist 40o 40o 40o emperatuur Kalgendumise 12
seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist. Järgmisena asetatakse segu inkubaatorisse käärima. Pooletunniste intervallidega jälgitakse kalgendi moodustumise kiirust. Järgmisel päeval mõõdetakse jogurti pH ja hinnatakse maitset, aroomi ja konsistentsi 5-palli süsteemis. Vaatlustulemused Tabel 1. Jogurti valmistamise vaatlused Autor Kaisa ja Silja ja Annamaria Annela Monika ja Kertu Variant B- toorpiim B-UHT piim B- pastöriseeritud piim Inokuleerimise 9.40 9.40 9.40 aeg Termostateeri 9.45 9.45 9.45
2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA....................................................................................7 3. TULEMUSED...............................................................................................................8 3. 1 2007 Novembrikuu vaatlustulemused (3, 4)...........................................................8 3. 2 2008 Jaanuarikuu vaatlustulemused (5, 6)............................................................. 8 3. 3 2007 Jaanuari - ja veebruarikuu vaatlustulemused (7, 8).......................................8 4. ARUTELU JA JÄRELDUSED.....................................................................................9 KOKKUVÕTE..............................................................................................
· Mõõtsim 30 kuupsentimeetrit vett. · Lisasin soola. · Segasin vee ja soola segu pidevalt 5 minutit . · Jätsime segu seisma, et sool vajuks põhja . Nõrutamine. : · Kallasime mõõtesilindrisse 20 kuupsentimeetrit lahust , ettevaatlikult , et soola ei tuleks topsist välja. · Kaalusime lahuse ära , 20 cm 3 lahust kaalub 52g- 33g = 19g. · Jätsime nädalaks seisma . 2. Nädal : Vaatlustulemused : Sool on topsi ära kristalliseerunud , topsi põhjas on veel vett . 3. Nädal : Sees oli ikka pisut vett sool oli kristalliseerunud peaaegu . 4 Nädal : Kõik vesi on ära kristalliseerunud. Topsi põhjas on ilusad soola kristallid . Äärtest on soola kadunud , seda on ainult 15 mm köige pikemas kohas 35 mm . 5 . Nädal . : Vett pole , Tops on suhteliselt ilus sool on natuke üle äärte u 1 cm . Kuupäev. Mass Vedeliku Vedeliku Vedeliku Soola
suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH Sidrunimahla happesus on 2 pH, tomatimahlal 4 pH, kohvil 5 pH 50 70 % happelisest reostusest on pärit USAst Kust need happed tulevad? · Soojuselektrijaamad · Metallurgiatehased · Keemiatehased · Transport ... tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega Mullaprotsessid, väetamine Vaatlustulemused Norras alustati vaatlustega juba 20. saj keskpaigas ligi poole sajandiga on happevihmadest mõjutatud ala oluliselt suurenenud Probleemi lahendamine Hoida kokku elektrienergiat Piirata liiklust Ökonoomsemad sõidukid näiteks elektriautod Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Filtreerida heitgaase Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka. Inimesed peaksid rohkem kasutama liikumiseks ühistransporti, jalgratast või lihtsalt jalutama.
Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop
· Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seadduste üldistust nimetatakse Teaduslikuks teooriaks · Teadusliku meetodiga võime seostada 5 etappi probleemi püstitamine(uurimisobjekt,muutuja)taustinformatsiooni kogumine(teadusliku informatsioon)hüpoteesi sõnastamine(probleemi oletatav vastus)Hüpoteesi kontrollimine(katse-ja vaatlustulemused)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemineuued teaduslikud faktid · Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile · Eksperimendis kasutatakse üldjuhul kahte uurimisobjekti gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgrupp · · Bioloogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasandil nimetatakse molekulaarbioloogiaks · Rakkude ehitust ja talitlust uurib Tsütoloogia,mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga
järeldused ja ettepanekud tulevikuks. Kasutatud materjalid nimekiri töös kasutatud materjalidest peavad olema kõik allikad, mida uurimistöös on kasutatud ja millele teksti sees on viidatud. Lisad täiendavad lisamaterjalid. Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid materjale, mis töö põhiosasse millegi poolest ei ole sobinud või oleks selle teinud väga mahukaks (nt katsete kirjeldused, vaatlustulemused, faktitabelid ja diagrammid, küsitluslehtede vorm, fotod, kaardid, illustratiivsed bukletid, dokumentide ärakirjad, sugupuu jne). 13.Kõige pealt kavandatakse uurimisprojekt , seejärel koostatakse uurimisprojekt,siis uurimisprojekt teostatakse, siis analüüsitakse vaatluseid ja viimasena esitatakse tulemus.
Uurimisobjekt Probleemi püstitamine muutuja Taustinformatsiooni kogumine teaduslik informatsioon Probleemi oletatav vastus Hüpoteesi sõnastamine vaatluste ja katsete korraldamine Hüpoteesi kontrollimine katse- ja vaatlustulemused Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus, millele teadus veel vastata ei oska, tugineb teaduslikele faktidele). 2. Taustinfo kogumine ( püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest) 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletused ei ole hüpoteesid!) 4
Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub superpositsiooni tõttu. Tekib interferents, mille korral erinevad laine osad pärast objekti läbimist jõuavad vaatlejani, pärast erineva teepikkuse läbimist.
tekkimisest. AVASTAMINE Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa Bode seaduse, mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Ta leidis, et Marsi ja Jupiteri vahel oli valemi järgi üks planeet puudu. Entusiastlikult alustati uuringuid ja tehti suuri projekte, et leida tundmatu planeet. Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres. KOOSTIS Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17%
................................................................................14 2.2.2. Päevane ja varaõhtune linnuvaatlus..............................................................................14 2.2.3. Õhtune linnuvaatlus......................................................................................................14 2.3. Vaatluse jäädvustamine........................................................................................................14 2.4. Vaatlustulemused.................................................................................................................16 2.4.1. Selts: tuvilised (Columbiformes), sugukond: tuvilased (Columbidae)............................16 2.4.1.1. Kodutuvi (Columba livia)..........................................................................................16 2.4.1.2. Kaelustuvi (Columba palumbus)...............................................................................17 2.4.2
sageduse kaudu. 2) Kolmogrovi-Smirnovi test: kasutab erinevust hüpoteetilise ja empiirilise jaotusfunktsiooni vahel. Võrdlus: K-S tundlikum, ent keerukam rakendada. Pearson: väiksem tundlikkus vigade suhtes, väiksem arvutustöömaht. Regressiooni- ja disper.analüüs tegelevad võimaliku seose selgitamisega sisendi x ja väljundi y vahel. Eksed e anomaaliad ekslikud katse-v vaatlustulemused, mis tav on eristatavatd õigetest tulemustest, tekib vea-tõrke tõttu katse tegemisel või tulemuse fikseerimisel. Äratundmine: a) statistiline (formaalne) b) mittestatistiline (sisuline) Mann-Whitney test mitteparameetriline meetod, valimi homogeensushüpoteesi kontrolliks. Aegrida ajas kulgevad prots, sisalduvad juh komp ja häiringud Valge müra täiesti juhuslik protsess
senikaua kuni tulemused ei erine oluliselt (nt. kaks korda). Varieerime parameetreid ekstreemsete väärtusteni, täiustame mudelit. Võimalusel võrdleme tulemust eksperimendiga. Muudame parameetreid ja ka mudelit, et saada suuremat kompleksust ja vähendada erinevusi eksperimentaalsete tulemustega. Püstitame uued küsimused, probleemi; kordame skeemi uuesti. Mudeli koostamise põhimõtted: 1. Fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. Määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. Määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. Käivitame mudeli. 5. Hindame tulemusi. Modelleerimine on lõputu protsess, me võrdleme saadud tulemusi tegelikkusega, parandame ja täiendame mudelit, käivitame uuesti jne. Kui mudel on simuleeritud arvutiga, siis on iga mudeli element määratud algtingimustega ja arvuti leiab vastuseid probleemidele vastavalt elementide vahel määratud seostele. Modelleerimise kasutusala
HISTOGRAMM Histogramm sobib arvtunnuse (millel on palju erinevaid väärtuseid) väärtuste kokkuvõtmiseks/esitamiseks. Kui tulpdiagrammi puhul esitatakse ühes tulbas ühe kategooria väärtused, siis histogrammi ühte tulpa koondatakse kokku teatavas vahemikus esinevad väärtused. 1. Mõisted 1.1. Keskmist taset kirjeldavad arvnäitajad. Mood – tunnuse enamlevinud väärtus (väärtus, mida esineb kõige sagedamini) Mediaan – variatsioonirea keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa, pooled on mediaanist suuremad ja pooled väiksemad. Aritmeetiline keskmine (keskväärtus) kirjeldab jaotuse keskmist taset. Moonutatud pilti keskmisest tasemest näitab siis kui jaotusel esinevad erandlikud väärtused. Sel juhul tuleks koos keskväärtusega keskmise taseme kirjeldamiseks kasutada ka mediaani. 1.2. Andmete paiknemist kirjeldavad arvnäitajad. Kvartiilid - jagavad vaatlustulemused nelja võrdsesse ossa.
Töö käik: Etapp1. Mikroskopeerimine: (uurimine vastavalt Biotehnoloogia laboratoorsete tööde juhendile ehk lisa 2 või Mikrobioloogia juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks · värvitakse Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed Pseudomonas sp ,,pruun" Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus
ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3 toodud õpetusele), kusjuures kuumfikseeritud preparaadi bakterist jaoks ja märgpreparaadi pärmi uurimise jaoks. Värvisime Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces Üksikud cerevisiae piklikud rakud Pseudomonas sp Gram 105 positiivsed, ümara kujuga Bacillus sp Ps 42 Gram- positiivsed, kepikujulised Echerihia coli Gram negatiivsed
Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud. Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed kokkuvõtted ja keskmistused. Nõukogude ajal ilmaandmete trükkimine ühe halvenes. Samas, parimad kliimateatmikud anti välja 1960ndatel aastatel. Eesti kliimat kujundavat tegurid jätk.
funktsionaalsusväärtus+... Parim valik sai kõige kõrgema hinde. 3. STELLA muutujate tüübid+kirjeldus (Mudeli elementide põhitüübid)- 1. põhimuutujad (energia, populatsioon, hind, temp...); 2. juhtimised (elemendid, mis kirjeldavad põhimuutujate muutumist. Kui mudel töötab ajas, siis nad muudavad põhimuutujaid iga ajasammu järel); 3. juhtimismuutujad; 4. Viitmuutujad mudeli komponendi? 4. Mudeli koostamise põhietapid- 1. variant: 1. fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. käivitame mudeli; 5. vaatleme tulemusi 2. variant: 1. Reaalsed sündmused 2. Reaalsete sündmuste abstraktne versioon 3. Mudel 4. Tulemused, kokkuvõtted, ennustused 5. Dünaamiline mudel- protsessi mudel, kirjeldab muutusi reaalses või simuleeritud ajas, nt. Migratsioon, populatsioon, reostus jne. Eesmärgiks on välja tuua mitmeid erinevaid tulevikke dünaamilistele protsessidele.
Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeton. Giuseppe Piazzi 1. jaanuari ööl 1801 avastas Giuseppe Piazzi, kes projektis ei osalenud, Palermo tähetorni teleskoobiga Sõnni tähtkuju tähtede asendi kontrollimiseks läbi vaadates nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil ei olnud. Piazzi vaatles seda tähte ka järgnevatel ööl ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Matemaatik Carl Friedrich Gauß oli leiutanud vähimruutude meetodit kasutava arvutusmeetodi, mis võimaldas määrata planeetide ja komeetide orbiite väheste asendite järgi orbiidil ([[vaata orbiidi määramine). Gauß arvutas Piazzi vaatlusandmete põhjal välja taevakeha orbiidi välja ning saatis tulemuse Zachil. Seejärel avastas saksa arst ja astronoom Heinrich Wilhelm Olbers objekti 31. detsembril 1801 uuesti. Ta sai nimeks Ceres. 8
elutähtsate organite töö. Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energia kulu saab arvutada kasutades Harris-Benedict'i valemit Võttes aluseks oma vastavad näitajad sain põhiainevahetuse energiakuluks. 1515,4 kcal. Nutridata programmi kasutades, mis võtab arvesse ka aktiivse eluviisi, sain tulemuseks 2567 kcal. Oma toitumise jälgimiseks valisin detsembrikuu 2014.a. ja energiakogus, mida püüdsin keskmiselt iga päev toiduga saada, oli 2567 kcal. Vaatlustulemused näitasid, et päevas sain ma toiduga keskmiselt 885,03 kcal energiat. Minu päevane energiavajadus oli aga 2567 kcal. Seega jäi toidust iga päev saamata 1681,97 kcal. Kokkuvõttes olin vaatlusalusel perioodil energianäljas. Tasakaalustatud toitumisel on oluline ka toitainete õige vahekord toidus. Üldlevinud arvamus on, et toiduga tarbime üleliia süsivesikuid ja rasvu ning valke jääb vajaka. . Jälgides kuu aja jooksul oma toitumist Nutridata programmi
n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda:
Erinevalt teistest meetoditest, kus kogu situatsioon jagatakse väikesteks ühikuteks, püütakse juhtumianalüüsi puhul integreerida kõik suhted üheks tervikuks. Juhtumianalüüsi metoodika 1. Sissejuhatus, mis põhjendab, miks üldse juhtumit analüüsitakse. 2. Juhtumi ja konteksti määratlemine. Selle kindlakstegemine, mida/keda uuritakse. 3. Analüüsitavate aspektide ja meetodite kirjeldamine: a. Teoreetilised seisukohad; b. Vaatlustulemused; c. Psühhomeetrilised andmed; d. Intervjuude tulemused; e. Avalik informatsioon; Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 24 f. Dokumentide analüüs. 4. Tulemused annavad süstemaatilise ülevaate juhtumist. 5. arutlus hindab ja tõlgendab saadud tulemusi. 6. Järeldused rajanevad saadud tulemustele. Vaatluse korraldamine: · probleemi tunnetamine; · mitteametlik (eel-)vaatlus;
- kuna vaatlemine toimub pikema aja vältel, saab uurija arendada enam lähedasema ja mitteformaalse suhte nendega, keda ta vaatleb; - vaatlus on vähem reageeriv kui teised andmete kogumise meetodid st. ei sõltu näiteks küsimuste ülesehitusest; - saadakse otsest teavet inimese või inimeste rühma tegevusest, teave on vahetu, sest vaatlustegevus toimub loomulikus ümbruses. Samal ajal on vaatlusuuringutel ka rida puudusi need on järgmised : - vaatlustulemused võivad olla subjektiivsed vaatleja objektiivsus võib hõlpsasti kaduda, ta ei taha märgata teatud asju, eriti kui ta on vaatlusalusega ja ülestõstetud probleemiga tihedamini seotud; - vaatluse puhul ei saa kunagi kindel olla, et selline olukord kehtib ka teistes situatsioonides; - keerukas ja tülikas on andmete ülesmärkimine ja kodeerimine; - vaatlusalusel võib olla ebamugav, lisanduvad eetilised probleemid; - raske on
1.Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökononomeetriliste mudelite abil on võimalik analüüsida erinevate majanduspoliitilisteotsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosi vastavate majandusnäitajate kujunemist tulevikus. Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud
kasutada. Võib kasutada ka mängijate endi ajaüleskirjutusi, kui need on olemas. Kellanäidu kadumisel seab kohtunik vastavalt art. 6.11 ajad oma äranägemise järgi. Mehaanilisi kelli on soovitatud vooru jooksul kontrollida iga poole tunni tagant, aga see näib liialdusena, pealegi kohtunike napi arvu juures seda lihtsalt ei jõua. Sama võib öelda erivihiku pidamise kohta, kuhu igakordsed vaatlustulemused kirja panna. Aga kontrollima peab. Kui vahe näitudes on alla minuti, võib selle jätta tähelepanuta, ka 1-3 minutit ei tarvitse veel kaasa tuua kohest sekkumist. Küll aga peab kella asendama, kui vahe läheb veel suuremaks. Et kellade käiku oleks hõlpsam omavahel võrrelda, peaksid kõik partiid algama üheaegselt. Kui mängu alguseks pole piisavalt kelli, võib osas partiidest alustada ka ilma kellata.
∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ∨ Vaatluste, kastsete korraldamine>HÜPOTEESI KONTROLLIMINE>katse-ja vaatlustulemused ∨ TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM
Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE Vaatluste, kastsete korraldamine>HÜPOTEESI KONTROLLIMINE>katse-ja vaatlustulemused TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM
rolliomastus vaatlusotsustsele ei ole täpne. 4.Teooria juhtimas vaatlust ja eksperimendi (62-64). Kõige naiivsemate induktivistide arvates annavad teaduslikule teadmisele aluspõhja eelarvamusteta ja erapooletu jälgija vaatlused. See on aga absurdne seisukoht. Näiteks Henrich Hertz lk 62. Näited näitavad, et teooria eelneb siiski vaatlusele. Vaatlusi ja katseid tehakse selleks, et kontrollida või lähemalt uurida mõnd teooriat, ning registreerida tuleb ainult need vaatlustulemused, mis on anatud ülesande jaoks olulised. Võimalike vigadega veel puudulikud teooriad, mis moodustavad teaduslikke teadmisi, võivad niisiis vaatleja väärale teele juhatada. Kuid sellest probleemist tuleb üle saada teooriaid parandades ja täistades, mitte aga registreerides lõputut hulka sihituid vaatlustulemusi. 5.Induktivismi ei saa lõplikult kummutada (64-66). Väide, et teadus ei saa alguse vaatlusest, õõnestab induktivismi. Induktivismi kaks suhtumist: erapooletud vaatlused (64)
Uurimistööd ja kasutatavat uurimismeetodit mõjutab uurija taust, kui see puudutab uurimissuunda (Ghauri, Grnhaug 2004: 24). Uurimissuund määrab uurija meetodite, andmete, teooriate ja väärtuste vahelise seose. Sotsiaalne teadmine moodustub üksteisele rajanedes. Teaduslike vaatlustega luuakse uusi teooriaid, korrigeerides, täiendades, laiendades ja puhastades vanu ning olemasolevaid teooriaid. Uurija vaatleb ja registreerib usaldusväärselt nähtu ilma igasuguse eelarvamuseta. Mõned vaatlustulemused tehakse kindlaks kui tõesed ja nad moodustavad teooriate ja reeglite (seaduste) aluse. On olemas kaks viisi kindlaks määrata, mis on õige või vale, ja teha järeldusi: induktsioon ja deduktsioon. Induktsioon põhineb empiirilisel nähtusel, sellal kui deduktiivne rajaneb loogikal. Induktsiooniga teeme me üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest. See protsess kulgeb eeldusest järelduseni ja seda võib illustreerida järgmiselt:
annaabi.ee 
