2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22
Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Keemilistel elementidel ja ühenditele on väga palju erinevaid omadusi ja see juures ka huvitavaid
Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He. Maakoores ja atmosfääris esineb ülekaalukalt 4He mis on tekkinud maakoores esinevate elementide a- lagunemise tõttu. Tavalistes
väga nõrk alus (pKb=27,4). 39. Kirjeldage fosfori oksiidide (P4O6 ja P4O10) omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid? Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Fosfori oksiidide struktuur baseerub tetraeedrilisel PO4 ühikrakul, mis sarnaneb SiO4 ühikrakuga. · Valge fosfori põlemisel hapnikuvaestes tingimustes tekib fosfor(III)oksiid P4O6: P4(s) + 3O2(g) P4O6(s) · Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom. · Fosfori põlemisel hapniku liias tekib fosfor(V)oksiid P4O10: P4(s) + 5O2(g) P4O10(s) · Fosfor(V)oksiid on valge tahke aine, mis reageerib energiliselt veega ja seetõttu kasutatakse seda laboris erinevate ainete kuivatamisel: P4O10(s) + 6H2O(l) 4H3PO4(aq) 40. Võrrelge fosforishappe ja fosforhappe omadusi, lähtudes fosfori oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2)
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale
Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. 23. Kovalentne side, selle polariseeritavus - Kovalentneside on homopolaarne side sidet moodustav elektronpaar asub tuumasid moodustava sirge keskpaigas ja elektronpilve tihedus on jaotunud mõlema tuuma suhtes sümmeetriliselt. molekulis on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone siduva elektronegatiivsema elemendi poole, molekul polariseerub tekib polaarne side. 24. Iooniline side molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge
CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik
reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid (118 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega 4. Aine agregaatolekud Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on
Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu
hapnikku, lämmastikku. Anorgaanilised ühendid – on kõik ülejäänud ühendid, samuti mõned lihtsamad süsinikuühendid (CO2, karbonaadid, jt) Keemilised sidemed – aatomid ühendis on seotud keemiliste sidemetega Binaarne ühend – koosneb ainult kahe elemendi aatomitest (nt H2O) Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses. Ioon – positiivselt või negatiivselt laetud aatom või molekul: Katioon – positiivselt laetud ioon (nt Na+, NH4+) Anioon – neg laetud ioon (nt Cl-, CO3 2-) Iooniline ühend – koosneb erinimeliselt laetud ioonidest (nt Na2CO3) Molekulaarne ühend – koosneb elektriliselt neutraalsetest molekulidest (nt H2O) (metallid pigem lovutavad elektrone ja moodustavad katioone; mittemetallid pigem liidavad elektrone ja moodustavad anioone) Mool – ainehulk, milles on sama palju osakesi (aatomeid, molekule), kui neid on 12 grammis süsinik-12’s.
ühendi nimi moodustatakse kasutades negatiivse iooni jaoks järelliidet “iid” välja arvatud polüaatomsed ioonid. Viimaste jaoks kasutatakse spetsiaalseid nimetusi. Puhtas metallis või metallide segus (sulam) metallid esinevad ioonidena ja nende valentselektronid liiguvad metallis vabalt. Mittemetalli aatomid käituvad teisiti: saavutamaks stabiilsust jagavad nad elektrone teiste aatomitega. Jagatud elektronpaar on kovalentne side. Viimaste poolt kooshoitud aatomite grupp on molekul. Aatomite vahel võivad olla ka mitmekordsed kovalentsed sidemed.Kui elektronid on jagatud kahe aatomi vahel võrdselt, siis on moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari. Polaarses molekulis on elektronegatiivsem aatom negatiivne poolus
Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud. Radoon- lõhnatu, maitsetu ja värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. See on üks vaheprodukt uraani lagunemisel ja muutumisel pliiks. Siseõhku tungib radoon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Mõju tervisele Seotuna õhus leiduvate tahkete osakestega satuvad radooni tütarisotoobid hingamisteedesse ning võivad põhjustada kopsuvähki ja leukeemiat. Suitsetajate risk haigestuda vähki on 20 korda suurem kui mittesuitsetajatel, kuna nad hingavad suitsetades sisse rohkem tahkeid osakesi. Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteained: Osoon (O3) on ärritava toimega gaas. Seda esineb vähesel
tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat. Tähed säilivad seni, kui tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui sünteesimaterjal on otsas, siis täht kustub. 23 Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu
64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust
Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt. 556 miljoni vee molekuli kohta dissotsieerub üks molekul vett. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. Et vee molekulide dissotsiatsioonil tekib võrdne arv vesinik- ja hüdroksiidioone, siis on puhtas vees nende kontsentratsoon vordne: [H+] = [OH-] Puhtas vees on vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonna reaktsioon on neutraalne. Happelises lahuses ületab vesinikioonide kontsentratsioon hüdroksiidioonide
T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.! 2
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 5
teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Keemilised elemendid- konkreetne tuumalaenguga aatomite klass Keemilised ühendid - moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 5. Aine agregaatolekud. Tahkesaines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasidepuhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda Plasma 6
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid.
ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas)
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest element
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 Omadused: · Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem · Molekul kaheaatomiline: H2 · Parim gaasiline soojusjuht · Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga "liikuv" kõrgemal temp-l läbib ka metalle · Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) · Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav 1 Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali koos; Element on kogum ühesuguse tuumala
- hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele - Kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, temperatuur palju ei tõuse - Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, jäätumine alates pinnast - Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside) - Moodustuvad elektrostaatilise vastastikmõju tagajärjel kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga - Keemiliselt – aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. - Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st
muutustega kaasneb risk kahjustada organismi. 2. 2. Keemiline faas, vabade radikaalide teke. Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvema
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
