Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga. Näide: Kaks last jooksevad üksteise suunas, ühel hetkel põrkavad kokku ja kukuvad mõlemad üheaegselt maha. Tänu Newtonile teame me, miks asjad kukuvad alati õhku visates maha. Optika põhiseadused: 1. Valgus levib otse. 2. Valguskiired on sõltumatud, iga valguskiir liigub ruumis omas suunas ja ei muutu teise valguskiire pärast. 3. Valguse muutumisel ühest olukorrast teise muudab valguskiir suunda. Newton suri 25. Detsember 1642. Albert Einstein sündis 14. Märts 1879 Saksamaal, hiljem oli Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega. Paljud inimesed teda selle aja suurimaks teadlaseks. Einstein avastas
Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne. Kodunt lahkudes riputas ta harilikult uksele papptahvli kirjaga "Ei ole kodus". Kord, minnes ühe oma sõbra juurde, meenus Newtonile tee peal, et ta oli unustanud võtta kaasa sealt laenatud raamatu, mida ta oli tahtnud omanikule tagasi viia. Ta pöördus tagasi koju, tõusis trepist üles, seisatus oma korteri ukse ees, luges kirjutust "Ei ole kodus", raputas pead ja ütles kahetsevalt: "Mis sinna parata." Siis läks ta sõbra juurde. Kasutatud materjalid Boriss Kuznetsov, "Newton". Vene keelest tõlkinud Igor Gräzin. J. Lang ja D. Rootsman, "Isaac Newton:
korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2
Inglismaa vanimas ülikoolis Cambridge'is on tool, mis kunagi kuulus sir Isaac Newtonile. Inglismaa on traditsioonide maa, ja traditsioonide kohaselt kuulub see tool teoreetilise füüsika professorile. Juba kakskümmend aastat on see tool tühi. Ta on tühi sellepärast, et mees, kel on õigus sellele toolile, ei saa seda kasutada. Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika
Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes tungivalt palus Descartes´i Stockholmi sõita. Vastumeelsusest hoolimata sõitis Descartes 1649. aasta oktoobris Rootsi, kus Kristiina sundis teda mingisugusele lustmängule värsse kirjutama. Veebruari alguses jäi Descartes kopsupõletiku, kuid keeldus kuninganna ihuarstist, otsustades ise end ravida. Nädal hiljem taipas ta, et oli eksinud, ja saatis stoilise rahuga pihiisa järele. Nagu väikesele Newtonile, ennustati ka Descratese´ile varajast surma ning ta surigi 11. veebruaril 1650.aastal Stockholmis. Kuusteist aastat hiljem otsustas Prantsuse valitsus tuua suure mõtleja põrmu kodumaale, ehkki Descartes´i eluajal teda valitsuse poolt vähe hinnati. Ilma Descartese suurepärase panuseta matemaatikasse ei oleks võimalik olnud selle edasine kiire areng. Lisa Kasutatud kirjandus ,,Väike entsüklopeedia", Rein Aro, Tallinn 2001
Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes, kui talle üks õun pähe kukkus. Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini
Isaac Newton Newtoni sünd Kesk-Inglismaal, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla. Seal külas, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne ja juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu ja seda ta 84 aastase elu jooksul. Newtoni perekond Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde elama. Võõrasisa Smi...
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh
võinud üks vanem koolipoiss vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda rusikatega meeletult seni, kuni teine pikali kukkus. Läbipekstud ja porine kakleja jooksis häbistatult minema ega kiusanud enam kunagi Isaacit. Selle vahejuhtumi mõju Newtonile ei piirdunud solvaja peksmisest saadud rahuldusega. Vanem poiss oli temast märksa paremini õppinud. Nüüd otsustas Newton ületada teda ka õppeedukuses. Varsti sai Isaacist parim õpilane kõikides ainetes. Esimest korda elus demonstreeris Newton avalikult, kui terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html)
vaikset unistavat Isaacit sallida. Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda rusikatega meeletult seni, kuni teine pikali kukkus. Läbipekstud ja porine kakleja jooksis häbistatult minema ega kiusanud enam kunagi Isaacit. Selle vahejuhtumi mõju Newtonile ei piirdunud solvaja peksmisest saadud rahuldusega. Vanem poiss oli temast märksa paremini õppinud. Nüüd otsustas Newton ületada teda ka õppeedukuses. Varsti sai Isaacist parim õpilane kõikides ainetes. Esimest korda elus demonstreeris Newton avalikult, kui terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (7) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt
korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1) Valgus levib sirgjooneliselt. 2) Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas
eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu 8 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete
Kõik oma optikaavastused võttis Newton kokku suurteoses ''Optika'', mis ilmus 1704.aastal. 27 aastaselt Oli Newtonist saanud matemaatikaprofessor. 1703-st kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts- enamvähem teaduste akadeemia vaste) president. Suurim oli Newtoni panus mehhaanikas, kus tema tööd tähistasid loodusteaduse määratut edusammu ja edasise uurimistegevuse algust. Meenutagem siinkohal seika kukkuva õunaga, mis andis Newtonile idee 4 ülemaailmsest gravitatsioonist. 1687.aastal avaldas ta mehhaanika-seaduste teose ''Loodusteaduse matemaatilised printsiibid'', mis on üks olulisimaid eales ilmunud füüsikaraamatuid. Panuse eest teaduste arendamisse tõsteti Isaac Newton 1702.aastal rüütliseisusse. Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel 5 Newtoni filosoofilised vaated
Sageli pilkas ta teda ja naeris tema üle. Ühel pärastlõunal läks poiss oma häbematusega kaugemale kui tavaliselt. Ta lõi noort Newtonit valusalt jalaga kõhtu. Isaac sattus niisugusest toorusest raevu, tungis riiukukele kallale ja peksis teda rusikatega meeletult seni, kuni teine pikali kukkus. Läbipekstud ja porine kakleja jooksis häbistatult minema ega kiusanud enam kunagi Isaacit. Selle vahejuhtumi mõju Newtonile ei piirdunud solvaja peksmisest saadud rahuldusega. Vanem poiss oli temast märksa paremini õppinud. Nüüd otsustas Newton ületada teda ka õppeedukuses. Varsti sai Isaacist parim õpilane kõikides ainetes. Esimest korda elus demonstreeris Newton avalikult, kui terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (Nupuvere. www) Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. (Backe 1984: 51) Hiljem suundus ta õppima
Teaduse õnneks saavutas külaõpetajast onu selle, et poiss sai uuesti kooli naasta. Newton õppis sel ajal ohtralt ladina keelt, sest see oli ainus võimalus sisse pääseda kõrgemasse kooli. Ta oli väga teadmisjanuline õpilane, luges kõiki raamatuid mis talle ette jäid. Taskuraha kulutas ta keerukate makettide valmistamisele, mis töötasid suurepäraselt (vesikell). Samuti ehitas ta tuulelohesid, kuhu sisse paigutas laternad ning lõbustas end öösiti kohalikke talumehi ehmatades. Newtonile meeldis joonestada veel loomi ning eriti geomeetrilisi kujundeid, mida on nähtud tema maja seintelt. Üheksateistkümne aastasena astus ta Cambridge'i ülikooli (Trinity College'is). Algselt sai temast subsizer s.t. vaene üliõpilane, kes teenis endale ülalpidamist mõne teadlase teenindajana. Sel ajal oli kolledzi õpingud enamasti suunatud Aristotelesele, kuid Newton eelistas ning luges rohkem modernistlike filosoofide, nagu Descartes'i või astronoomide,
sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Newtoni opika alane uurimistöö ja peegelteleskoobi leiutamine Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr.Ward´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi (Royal Society) liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste, kui ka laiemate hulkade tähelepanu. Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi, mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid
formuleeris dünaamika I seaduse -- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vaba langemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton (1643-1727), kes oma kuulsas teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise põhikursuse. Samuti kuulub Newtonile ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastamise au. Esimesena kasutas inertsmomendi mõistet üks suurimaid XVII sajandi teadlasi Christian Huygens (1629-1695) seoses uurimustega füüsikalise pendli alalt. Huygensi nimega on seotud ka paralleelsete telgede teoreem, millele tänapäevase kuju andis F. Steiner (1849-1901). Nimetuse "inertsmoment" võttis kasutusele L. Euler (1707-1783), temale võlgneme ka peainertstelgede mõiste (1765). Inertsellipsoidi tõi mehaanikasse L. Poinsot' 1834
Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan. Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli "Palm", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000". Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, aga ilma telefoni funktsioonita pihuarvuteid müüakse umbes 3 miljonit. OMADUSED Puutetundlik ekraan (touchscreen)
(1614). Füüsik ja keemik Robert Boyle (1627-1691) arendas oma teoses "Chemistus scepticus" ("Skeptiline keemik") empiirilist uurimissuunda Baconi vaimus. Ta vabastas keemia alkeemiast ja klassikalisest nelja elemendi õpetusest. Boyle oli üks Royal Society asutajaid. Boyle'i assistendina tegutses Robert Hooke (1635-1703), vaene mees, kellele teadus andis elatist. Tõenäoliselt tema valmistas Boyle'i katseriistad. Ta oli suurim fuüsik- eksperimentaator enne Faradayd, paraku puudus tal Newtonile ja Maxwellile omane mate- maatikuanne. Teda huvitasid mehaanika, füüsika, keemia. Uuris elastsust ja avastas kuulsa seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga. Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda
ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis (joon. 1.4). Joon. 1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun Kinnises kambris olev vaatleja ei suuda vahet teha, kas ta on Maal seisvas tõstukis (a) või kukkus Newtonile pähe gravitatsiooni toimel, kui ka maailmaruumis kiirenevas raketis (b). Kui reaktiivmootor välja lülitub (c), tajub ta seda samaviisi nagu oleks ta liftis, mis langeb vabalt sahti seda, et maapind koos Newtoniga sai ülespidi kiirenduse. põhja (d). Näib, et see kiirenduse ja gravitatsiooni ekvivalentsus
raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis (joon. 1.4). Joon. 1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun Kinnises kambris olev vaatleja ei suuda vahet teha, kas ta on Maal seisvas tõstukis (a) või kukkus Newtonile pähe gravitatsiooni toimel, kui ka maailmaruumis kiirenevas raketis (b). Kui reaktiivmootor välja lülitub (c), tajub ta seda seda, et maapind koos Newtoniga sai ülespidi kiirenduse. samaviisi nagu oleks ta liftis, mis langeb vabalt sahti põhja (d). Näib, et see kiirenduse ja gravitatsiooni ekvivalentsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
