Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised
Kokkuvõte William Vallutajast William Vallutaja William Vallutaja ehk William Sohilaps (~1028-9.september 1087) Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse . Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri. Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja hukkus. Seejärel saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit
Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.Tänapäeval kuulub Buckinghami palee Suurbritannia riigile ,mitte kuningaperele.Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I.Sellisesse kohta ehitati esimene loss 1624.aastal, mis 1674. aastal maha põles. Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi,mille nimeks sai Arlington House, kuna selle rajaja oli Henry Bennet.See loss on säilinud ja moodustab palee lõunatiiva. Bennet müüs lossi kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, kes t 1703
Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus)
saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all. · Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu:
- Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1
829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus - norralased tungisid sotimaale , kuhu rajasid oma asundused. - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa - 1042 sai uuesti võimu anglosakside dünastia kuningas Edware Usutunnistaja. - 1066 normandia Prantslaste e vanade viikingite kallale tung Inglismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai William I Vallutaja.
Samaaegselt taanlastega rüüstasid ka norralastest viikingid Soti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10.saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. · Normandlaste vallutus: 10.saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11.sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani
Samaaegselt taanlastega rüüstasid ka norralastest viikingid Soti- ja Iirimaa rannikualasid või rajasid sinna oma asulaid. Taanlaste uued vallutuskatsed Inglismaal algasid 10. saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6. Normandlaste vallutus: 10. saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani
1026 vastasseis Norraga (Olaf Haraldson) ja Rootsiga (Onund-Jakob). Osapoolte kokkupõrge Lõuna-Rootsis pühajõe lahingus. 1028 purjetas Knud suure laevastikuga Norrasse ning Olaf oli tema vastu võimetu. Trhondheimis peetud esinduslikus kogus pani ta Norrat valitsema Hakon Erikssoni ja Taanit oma poja Hardeknudi. Kui Hakon uppus eelistas norra rahvas näha oma kuningana Olafi poega Magnust. Võim Norra üle katkes. Knud Suur suri aastal 1035. Edward Usutunnistaja(1042- 1066) Elas1002-1066. Aethelredi ja Emma poeg.Ei ole päris selge miks tegi Hardeknud oma poolvennast troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga..
1026 vastasseis Norraga (Olaf Haraldson) ja Rootsiga (Onund-Jakob). Osapoolte kokkupõrge Lõuna-Rootsis pühajõe lahingus. 1028 purjetas Knud suure laevastikuga Norrasse ning Olaf oli tema vastu võimetu. Trhondheimis peetud esinduslikus kogus pani ta Norrat valitsema Hakon Erikssoni ja Taanit oma poja Hardeknudi. Kui Hakon uppus eelistas norra rahvas näha oma kuningana Olafi poega Magnust. Võim Norra üle katkes. Knud Suur suri aastal 1035. Edward Usutunnistaja(1042- 1066) Elas1002-1066. Aethelredi ja Emma poeg.Ei ole päris selge miks tegi Hardeknud oma poolvennast troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga..
See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi. · Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel. · Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis. · Valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela. · Palees töötab 450 inimest. Ajalugu · Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. · Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. · Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. · Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha. · Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet, 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva.
829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa) ühendus lagunes Inglismaal Edward Usutunnistaja 1042-1066 Normandlaste võim 1066 Hastingsi lahing 14.okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega
Inglismaa tähtsamaid kuningaid, kes valitseb 871-900 oli Alfred Suur. Ta võitleb normannide vastu väga jõudsalt. Taanlaste pealetung pannakse seisma. 9 saj saab üldiselt rahu maa peale, aga probleemid jäävad ja 10 saj algavad taanlaste retked uuesti. Knut vallutab Inglismaa. Inglismaa jagati kaheks. Edela-Inglismaa jäi taanlastele ja suurem osa Inglismaast jäi vabaks. 10 saj algavad uuesti nees retked. Kui sureb viimane anglo-saksi soost valitseja (Edvard Usutunnistaja) siis Normandia hertsog esitab nõuduse inglise troonile. Hastingsi lahing 1066. Seda loetakse Normandia vallutuseks ja troonile saab William I. Tema valitsemisajast: ta oli väga tugev valitseja. ,,Domestay Book" viimse kohtupäeva raamat. Majapidamisraamat. Inglise kuninga käsud on sinna kirja pandud. ,,Bayeux vaip" sisaldab üksikasjalikult Hastingi lahingut. Araabia ja muhamedlik usk 570 sünnib Muhamed. Iga hõim usub ja kummardab ainult oma hõimu jumalaid. Arabaaia
teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga. Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna. Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14 püha neitsi reliikviatega, kolmesajal mungal vaheldumisi üksteist asendades palvetada Karli hingeõnnistuse eest. Suuri kirjanduslike teoseid ei ole Angilbertilt teada. Sellegipoolest kirjeldab ta talle hästi tuntud Aacheni õukonnaelu detailitruult ja erkastes värvides. Ta kujutab kuningliku perekonna elu ja jahipidamist Aacheni metsades nii mõjusalt, et Gustav Freytag on kasutanud teda allikana oma ,,Piltides Saksa ajaloost".
Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg. Lühidalt kuningas. 1041 tuli tagasi Edward, Aethleredi poeg. 1042 sai kuningaks. Tal ei olnud lapsi. Anglosaksi liin oli läbi lõigatud. 1066 suri. II Dünastilised pöörded ja kuninga institutsiooni õiguslik raamistik Normannide vallutus: Bayeux vaip – tänu sellele teame palju normannide vallutusest. Vaip algab 1060.aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma
loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus. Järgmisel sajandil, Edgari ajal aga alistati taas normannide valdused. 7 10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad. Pärast Knudi surma sai troonile Edward usutunnistaja. Kolma riigi ühendus lagunes Pärast Edwardi surma, 1066.aastal 14. oktoobril said anglosaksid Hastingsi lahingus normannidelt, juhiks hertog Guillame, lüüa. Normannid olid prantsusmaale 10 maabunud, ning nüüd olles prantslased. Guillame vallutas Inglismaa ja kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja. Tähtsad riiklikud ja kiriklikud ametikohad täideti prantslastega.
ühendas kogu anglosakside maa inglise kuningriigis. 6ndal saj. algas anglosakside ristiusustamine. Võitlused taanlaste vastu 8ndal saj. tabasid Britanniat taanlaste ehk viikingite rööv ja rüüsteretked. Kuningas Alfred pidi taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopkonna peakirik Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri
(1028) ja Läänemere lõunarannik. Käis palverändunina Roomas ja osales Konrad II kroonimisel. See suurriik lagunes pärast tema surma. Võttis aastast 1013 osa normannide vallutusretkedest Inglismaale. Valiti pärast kuningas Edmund II surma kogu Inglismaa kuningaks. Tugevdas seal kujunevat feodaalaristrokraatiat ja kirikut. Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. ' Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Westminster Abbey. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja,
Läänemere lõunarannik. Käis palverändunina Roomas ja osales Konrad II kroonimisel. See suurriik lagunes pärast tema surma. Võttis aastast 1013 osa normannide vallutusretkedest Inglismaale. Valiti pärast kuningas Edmund II surma kogu Inglismaa kuningaks. Tugevdas seal kujunevat feodaalaristrokraatiat ja kirikut. Jagas neile maad ja privileege. Pärast venna Harald I surma sai ka Taani kuningaks. Edward Usutunnistaja Anglosaksi soost Inglismaa kuningas, valitses aastast 1042. Jumalakartliku ja võimetu kuningana tugines ta valitsemisel oma normandia feodaalidest kaaskonnale (sümpaatia normandlaste vastu). Nende võimutsemine põhjustas ülestõusu, mis lõppes normandlaste väljakihutamisega (1053). Surres pärandas riigi Harold II-le. Laskis ehitada Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris. Normanni vallutus Inglismaal 1066 Normandia hertsog Guillaume (ehk William I Vallutaja, kelle selja
Loomingu austamine, puhtuse säilitamine kuna kõigel oma hing pmst. Ka armastus on jumal Maailmas vähem kui 200 000 järgijat zoroastrismil jäänud, suurem hulk Indias, natuke ka Iraanis. Mumbais palju tule templeid Islam Terminid: Islam, muslim, koraan Araabia keel rajatud erinevatele sõnajuurtele, mis tav koosneb 3 konsonandist (nt sõna islam juur on slm, mood. erinevaid tüvesid) Islam allumine ühele jumalale Allahile See, kes allub on muslim (usutunnistaja) Islam tähendab kellegi allumist kellelegi, muslim võib ka tähistada lihtsalt allujat araabia keeles, ei pruugi olla usulist tähendust küljes Koraan tähendab lihtsalt lugemist Muhammad on prohvet, sai ilmutused Allahilt ingel Gabrieli (Gibrili) vahendusel, need ilmutused on koraani kokku kogutud Traditsiooniline islami mõistes Allikad, mille kohta saame islami kohta infi 1. Koraan 2. Hadi (Hadith) moodustavad kokku Sunna ehk islami tava 3
maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur(1016-1035)Taanlane, kes valiti inglise rahva poolt kuningaks, et vabaneda Danegeldist. Võttis vastu ristiusu. 1018 sai ta ka Taani trooni. Hakkas jagama välja feodaalvaldusi. Sõdis Rootsi ja Norraga. 1028 vallutas Norra ja lõpetas oma Põhjamaade impeeriumi moodustamise. Danegeld-ristiusk-Taanitroon-feodaalvaldused-impeeriumRootsiNorra Edward Usutunnistaja (elas 1002-1066, valitses 1042-1066)Aethelredi poeg, elas Normandias pagenduses. 1041 kutsus Inglise kuningas Hardekanut ta Inglismaale ja pärandas talle trooni. Valitses normannidest kaaskonna abil. Sattus vastuollu anglosakse toetava mõjuka Wessexi krahvi Godwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks.
· Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma,
annaabi.ee 
