Renessanss Koosta ise viis küsimust, mis võtaksid kokku renessansiajastu muusika olulisemad aspektid: 1) Mida tähendab renessanss ja kus see alguse sai? 2) Kes olid tuntumad suurkujud sellel ajastul? (2) 3) Mis sündis 14. sajandil ja millega seda võrreldi? 4) Mis pille kasutati? 5) Mis arenes välja seoses usupuhastusega 16. sjandil? Milline on sinu arvates renessansiajastu muusika ja mille poolest see erineb keskaja muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Keskajal kasutati ainult löökpille ja häälitsusi. Renessansiajastul aga tekksid kaunid meloodiad mõndade silpidega. Leia õpitu (ka teistes õppeainetes) põhjal tõestusi viitele, et vastavalt humanismi põhiideele hakati renessansiajastul väärtushinnangute andmisel lähtuma inimesest.
Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse. Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva
· Poolakate põhihuvi kandub Venemaa sündmustele · 1605 a peetakse maha sõja suurim lahing KIRCHHOLMI LAHING, rootslased saavad lüüa 1618 · Sõdimine Venemaaga on sõditud · 1621 a läheb tõsisemaks sõjategevuseks · 1611 tõuseb Rootsis troonile Gustav II Adolf · 1621 alistub Riia · 1625 Tartu · 1629 ALTMARGI VAHERAHU Üleminekuaja tähendus · 70 aastane sõdade periood · Vanade väärtuste murenemine oli aset leidnud juba usupuhastusega · Paremini tuntakse perioodist LIIVI SÕDA, mille kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR RUSSOW kroonika · Hilisem Poola Rootsi sõda on tänase päeva seisukohalt olulisemgi Eesti läks luterliku Rootsi võimu alla Luterluse ja katoliikluse võistlus · Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat
Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud väljendid: A ja O, Saagu valgus, Hiiobi sõnum, oma risti kandma, meie igapäevane leib jne. Piibel on kirja pandud heebrea, aramea ja kreeka keeles. Piibli tõlkimise töid Eestis juhtis Jüri kogu-duse pastor Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708
edukust. Ta nõudis inimestelt tööd ja lihtsaid eluviise. 4) Iseloomusta anglikaani kiriku kujunemist Inglismaal! Henry VIII oli kõva naistemees, aga kui ükskoed paavst keeldus tema abielu lahutamast hakkas too mõtlema usu-uuendusele ning siis kuulutas ta end ise Inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. 5) Miks ja kuidas toimus vastureformatsioon? Sest katoliiklased ei olnud usupuhastusega rahul ning hakkasid plaanima vastutrünnakut. Selleks rajati juurdlusorgan ehk inkvisatsioon. See oli heaks abinõuks ketserite ja reformatsiooni vastu. Veel tehti keelatud raamatute nimekiri ning viidi põletamisele. 6) seloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal!-Hugenottide ja katoliiklaste vastuolu tõi kaasa suure ja pika sõja, sõja päästis valla kuningakojas puhkenud võimuvõitlus, verevalamine algas 1562. Aastal, kuid tõsised lahingud algasid 1572. Aastal.
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid
MIDA SELLE KÄIGUS TEHTI? Kiriku puhastamine üleliigsest, lõhuti altareid, pühapilte jms katoliku usu tunnuseid 7.MIKS JÄI TALLINNAS ASUV NIGULISTE KIRIK RÜÜSTAMATA? Sest kirikueestseisja oli kiriku ukse lukud kinni tinutanud ja rüüstajad ei pääsenud sisse. 8.MIS OLI PILDIRÜÜSTE TEGLEIK MÕTE? See oli ennekõike pildikummardamise vastu suunatud rituaalne tegu. Kirikule tehti selgeks, et kirik on jumalateenimise paik, mitte koht rikkuste kogumiseks. 9.KES LÄKSID LIIVIMAAL USUPUHASTUSEGA KAASA? MIKS? Linnad, sest neis hakati esimesena üles ehitama evangeeliumi usu kirikut. Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON? Andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule, uued sõnad eesti keelde, kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast)
KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik.
Hindade revolutsioon 1520-1530 aastad. Hindade tõus, suurenes hulkurite arv, majanduslangus. 3. vahemere kaubanduslinnad laostusid, tekkisid uued kaubandusmaad(lissabon, Antverpen, London, Amsterdam). 4. kapitalismi areng euroopas. Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
inimlikult mõistes · Paljud teose ütlused said lendsõnadeks Ptk.30 Saksa reformatsiooni algus · Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse · Pärast paljude seisukohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja tehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ning ühtlasi ka usupuhastusega · Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest · Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt · 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid
Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure
Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2. kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene 3. Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) 4. Piibli tõlkimist teistesse keeltesse sh. eesti keelde 5
Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline
Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline
killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. Reformatsioon Saksamaal Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse- luterluse. Pärast paljude seikluskohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja Tsehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ja ühteaegu usupuhastusega. Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms). Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
vaated? Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Augsburgi usurahu 1555. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Millised olid J. Calvini vaated ja tegevuse tulemused Genfis? Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega? Jesuiitide ordu. Millega on läinud ajalukku Hispaania kuningas Felipe II? Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes? (1588 Suure Armaada hukkumine, 1581 Ühendatud Provintsid, Alba, Elizabeth I, Oranje Wilhelm). Põhjused: katoliku kiriku rahaahnus- indulgentside müük, maksud maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine),
Vokaalteosed. 9.Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. 1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil: Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline
mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid linnad, vasallkond võttis evangeelse usutunnistuse vaid pikkamööda vastu. Talupoega see ei haaranud, ta usutunnistuse määrajaks sai mõisniku seisukoht. Maapäeva otsusel 1554 sai reformatsioon Vana- Liivimaal seadusliku eriõiguse. Sealtpeale muutuks kogu maa õiguslikult evangeelseks. Usupuhastusega kaasaskäivaid üheõigusluse ideed tegid Vana- Liivimaa elanikkonna rahutuks. Tartus esines kirikute sisemuste lõhkumisi ja preestrite ründamisi. Talupojad ei osanud vahet teha uue ja vana usu vahel.
1452.aastal kaotasid nad Tabori iseseisvuse. · Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele, saksa mõju linnades vähenes. 30. SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS · Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum
2. uued toidukultuurid 3. väärismetallid 4. silmaringi laienemine 5. maailmakaardi areng 25. Reformatsioon Saksamaal Reformatsioon kitsamas tähendused tähendab usupuhastust. Eesmärk oli kristlust puhastada sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ning täiendustest. Tuli tagasi pöörduda piiblil põhineva algse õpetuse juurde. Laiemas mõttes tähendab see ühiskonna, majanduse ja poliitikaga toimunud muutusi, mis usupuhastusega kaasnesid. Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu. Üks põhjus on ka humanismi levik, mis läks vastuollu tollase kirikliku maailmavaatega. Osalt toimus reformatsioon seetõttu, et rahvustunne tõusis ning riigivalitsejad ei saanud võimul olevate paavstidega läbi.
Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku
annaabi.ee 
