selgeks teha ja millele tuleks täpselt tähelepanu pöörata. Leian, et iga inimene, kes valmistub välismaale sõiduks, peab endale selgeks tegema kultuurilised erinevused, tuleb selgeks teha, mida tuleks vältida ja mida tuleks kindlasti teha. See kõik on tänapäeval väga hästi kätte saadav. Kokkuvõtteks, autori arvates kultuuri all mõeldakse peamiselt kõrgkultuuri ehk kunsti, muusikat vms, minu arvates ei ole see nii ning siiski enamjaolt mõeldakse just laiemalt kultuuri all usundilisi vms väärtushinnanguid ning kultuur omandatakse juba varastes eluaastates vastavalt sellele millises ümbruskonnas üles kasvatakse. Kõigele sellele mõeldes, tuleb igal inimesel siiski enne välismaale asudes selgeks teha, millised on reisitava maa kultuurilised erisused. Vastasel juhul võib juhtuda, et näiteks võid täiesti tahtmatult võõrast kultuuri solvata.
neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse
Rõhutati empiirilist teadmusteooriat ja mehhanistlikku loodusteadust. Püüti selle loodusteadluse vaatlusviisi rakendada inimesele ja ühiskonnale. Oldi veendunud, et valgustatud isikud suudavad viia ühiskonna elukorralduse loomulikeile aluseile hariduse levitamise ja kasvatuse kaudu. Eetikas tõsteti esile selle iseseisvust religioonist, mille aluseks on moral sense- kõlbeline meel (Shaftesbury). Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s
teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkusele vastavalt. Alguses on pikemad ja ühtlasi ka hilisemad peatükid. Mediina perioodist pärinevad suurad. Neile järgnevad lühemad Mekaperioodi suurad. Koraan sisaldab ebaühtlaselt vaheldumidi hoiatusi, üleskutseid, vastaste teravat kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutusi ja palveid. Usutakse, et Koraan on jumala poolt araabia rahvastele antud raamat, mis on jätkuks ja täienduseks juutide seadustele ja kristlaste evangeeliumile. Koraan on muhameedlaste õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani peaidu on õpetus ühest ainsast jumalast. Muhamed ei nõua endale üli inimlikke omadusi, ta on jumala sõnumi kuulutaja ja hoiataja. Just seetõttu Islamis Muhamedi ei jumaldatagi.
hetkelist. Nauding või kannatus on tunnused, mille järgi saab otsustada, kas miski on inimese loomusega kooskõlas või mitte. Poliitilise tegevuse asemele, mida Epikuros laitis, seadis ta sõprussuhete arendamise. Ta taotles vabastada inimest surmahirmust ja jumalatekartusest. Epikurose filosoofiat on kujukalt käsitlenud oma poeemis Lucretius. Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes väidetes ühinesid nad peripateetikute ja platoonikutega Epikurose vastu, ründasid teda äärmise teravusega ja isegi laimasid
Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest
Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest
kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud. Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u 12.-14. sajandil, kuid mängud ise võivad olla vanemadki kui neid saatvad laulud. Mängulauludel on tavaliselt vanade töö- ja tavandilaulude või lastelaulude viis. Lauldi kas rühmana või eeslaulja ja kooriga, harvemini laulis peategelane üksi. Vanemate laulude sisu ja tegevus peegeldavad talurahva igapäevast eluolu, omavahelisi suhteid ja usundilisi kujutelmasid. Oletatakse, et vanasti oli laulumämgudel ka maagiline otstarve: nt mängulise võistluse abil võidi mõjutada kevade võitu talve üle, samuti töö jäljendamine võis soodustada selle õnnestumist. Seda kinnitab asjaolu, et mängimise komme ja mitmed laulumängud on kuulunud kalendripühadega seotud kombestikku. Vanemates mängulauludes liiguti või istuti tavaliselt koos vooris või ringis
uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa: on olemas kirjalikud allikad ja rikas ajaline sügavus (4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/motiive ja süzeed. Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine,Haldjad,Perekondlik kultus,Ilmajumal,Pühamud. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud,Ravitseja,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud
enemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
ajaline sügavus on ligikaudu 4000 aastat. Seetõttu on võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone, võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesid. Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu
iseküsimus." (Harva 1942: 236). Kokkuvõtvalt fiktsiooniteooria kohta · Rahvapärimuses tsirkuleerib uskumusteate sarnaseid ütlusi, mida pärimusekandjad ise uskumusena (enam) ei käsitle · Pedagoogilistel eesmärkidel kõnelevad täiskasvanud lastele väljamõeldud olenditest, kes tulevad esile ainult fiktsioonides. · Fiktiivsed olendid saab ja tuleb pärisusundilistest olenditest lahus hoida, sest nendega ei seostata teisi uskumusi ning neist ei kõnelda ka usundilisi jutte. · Fiktsioone kõneldakse ka (päris)rahvausundi vaimolendite kohta, kuid siis kujutatakse neid teisiti kui uskumustes ning usundilistes juttudes. 23. Missugused mütoloogiliste arusaamadega on uurijad seostanud eesti sõna koll ja mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts,
soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud
kirjalikke allikaid enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist) · Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus · Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel · Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) · Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia "liistule" 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9
viivad kuni 4000 aastat tagasi ja esinevad kirjalike allikatena. Nad on laialt levinud geograafiliselt ja on mitmekesised. Seetõttu on võimalik minna ajas kaugele tagasi ja ei pea kasutama allikaid, mis ainult vihjavad vaja minevale infole, saab luua keelelisi konstruktsioone (võrdlev keeleteadus), saab rakendada võrdlevat mütoloogiat, sest saab võrrelda kuidas müüt on ajas muutunud. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid olenevad sellest, kus nad elasid ja mida tegid. 1. Arktika ja subarktika küttide usund-inimene on nendes kultuurides looduse osa. Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2
Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid.
teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia). 11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin 2
avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestamata kirjakeele loomist. Tõi kasutusse õ-tähe ning rikastas keelt laen- ja uudissõnadega (termomeeter, aurulaev, pikksilm jpt). Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma
austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine).
Antud perioodil tegeldi intensiivselt eesti keele uurimisega ühtse kirjakeele nimel, ülemineku uuele kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka ilmalikke jutte. Koolide jaoks koostas veel 1821. aastal ,,Luggemisse lehhed" ja matemaatikaraamatu 1823
Siimon, Vadi (1999) toovad välja selle mõiste tähendustena: · Institutsionaalne organisatsioon, · Instrumentaalne organisatsioon, · Funktsionaalne organisatsioon, · Integratiivne organisatsioon. Institutsionaalne organisatsioon - ettevõte on organisatsioon Universaalse organisatsioonimõiste edasiarendus. Universaalne organisatsioonimõiste hõlmab igat liiki ühendusi, süsteeme: kogu ühiskonda, konkreetsemalt nii ettevõtteid, haldusasutusi kui ka usundilisi, heategevuslikke, sõjalisi ja paljusid teisi ühiskonna institutsioone. Organisatsiooni ja institutsiooni samastamine tuleb sellest, et inimest vaadeldakse kui organisatsiooni kandjat, organsatsiooni kui kunstlikku, inimeste loodud (sotsiaalset) vormi. Üksvärav: Organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
annaabi.ee 
