Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, traditsioon, hoidu, islam, palve, tähtsaimad, buddha, prohvet, pühakiri, jeesus, hinduism, kirik, budism, judaism, religioon, kristlus, ristil, igavene, sünnipäev, prohveti, meka, dzainism, karma, visnu, guru, toora, rituaal, õigeusk, protestandid, testament, usutunnistus, advent, paavst, katolik, nelipühilus, muhamed, olijad, dzihaadPsühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni).
lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1 Siimon (Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese ven Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus.
kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid
Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud. Siiidid usuvad aga, et just nemad on nn määratud rahvas, kes peaks Muhamedi võimu jätkama. Teadus ja haridus keskajal - Araablastel oli pikaajaline suulise pärimuse traditsioon, milles jutustati lahingutest, vaenudest ja sõdadest. Araabia keel oli nende suureks uhkuseks ning Koraan selle keele kauneimaks näiteks. Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust. Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid
e tulehark treife (kõlbmatu) vaheline leping Kristl 2,1 mld Jumal, 1) protestantlik Ristilöödud Nelipühi tähistatakse kristliku Välja Piibel (koosneb Kirik us Jeesus 2) katolik Jeesus; kiriku sünniaega; kasvanud Tanahist e Vanast (ristikuju Õigeusk Kristus, (keskus on armulaud, ristimine (kristlaseks saamine, judaismist; Testamendist ja line, Neitsi Vatikan, Jeesuse veri ja andestus pattude eest, Prohvetite Uuest õigeusks
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
totemismi ehk tabu puhul tootemilooma ei tapeta brahman preestriklass hinduismis; maailmavaim, kõiksus atman inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise
Eesmärk on jõuda virgumiseni, milleni viib 8-osaline spiraal: I etapp) rahulolematus (ei ole oma eluga rahul), 2)usk, et oled võimeline olema parem inimene, 3)rahulolu, et oled teinud juba head, 4)ekstaas (innustus), - põhjuseta rõõm, 5)vaikuse ja rahu seisund, 6)põhjuseta õnne tunne, 7)mediteerimine, 8)maailma tunnetamine -> inimeset saab ARIA väljavalitu, kõike loov hing, 9)rahulikkus. NIRVAANA ma olen virgunu ehk Buddha, mina olen sinus ja sina minus kõike loov seisund TAOISM *Taoismi alguseks 142pkr, mil Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. *Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus *levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. *tarkus ja eluviisi alus, mis erineb filosoofiast kui religioonist. *ainus tõeline hiinalik religioon
vandealune, mis on keelatud. Profaanne on tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks. Mõningad religioonikäsitlused: W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega. Clifford Geertz (religiooniantropoloog) religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade.
MAAILMA USUNDITE VÕRDLEV TABEL KRISTLUS JUDAISM ISLAM BUDISM HINDUISM Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr.
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik. Dharma budismi õpetus 8-osalisest teest õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine. Toora juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus. Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus. Jünger õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid. Apostel kristluses usukuulutaja. Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33. Yin Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on tekkinud ja millel toimib. Naiselik printsiip. Selle omadused on: külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. 34
Brahman - hinduismi preester; ka jumal kõige kõrgemas ja absoluutsemas mõttes Atman - ,,hing" annab elu kõikidele olenditele; inimeses olev surematu osa Samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse. Selle ümbersünni määrab ära karma seadus. Karma - kõik elu jooksul tehtud hea ja halb, määrab, kellena sünnid järgmine kord Upanisadid Brahma raamatute ja Veedade kommentaarid Veeda Hinduismi pühakiri Avatara Hinduismis jumalus, kes tuleb maa peale inimese, looma, taime või ükskõik kellena. Moksa - kui Atman ühineb Brahmaniga Nirvaana - lunastusseisund budismis Duhkha esmane viis budismis, kuidas saavutada lõplik Nirvana seisund. Askees - keha kurnamine usulise valgustatuse nimel (pos e. liialdamine ja neg e. loobumine) Meditatsioon - mõtisklus millegi üle Jooga õpetusviis, kus on oluline saavutada läbi erinevate tehnikate meelerahu ja tähtsal kohal on
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale.
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt
Karma on vääramatu loodusseadus. Kõik algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 24. Mis on hinduismis brahman ja mis on aatman? Brahman maailmavaim, maailmakõiksus Aatman inimindiiivdi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärk on jõuda arusaamisele, et aataman on brahmaaniga üks ja sama asi. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? On kaanon, mis on budistide pühakiri. Sellel on neli osa: 1) Juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2) Suutrad Buddha õpetuskõned 3) Filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Tõlkes tähendab ,,tripitaka" kolmikkorvi. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha hakkas õpetama keskteed ja selle tuumaks on neli õilsat tõde: 1) Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. 2) Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob
väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23. Sunna-Koraani seletavad kommentaarid, sunniidide jaoks Koraani kõrval teine pühakiri. 24. Talmud-Toora kommentaarid, seletab 613 käsku ja keeldu. 25. Monoteism-usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism) 26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29. Ateism-jumala eitus, jumala vajalikkuse eitus, usk jumalatusse maailma (hinajaana budism) 30
taassünnist maailma sansaara ehk sansaara ratas. 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? reinkarnatsiooni õpetust: elu pole -muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja taassünni ringkäik. 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? Vanem hinduism ehk klassikaline hinduism (500 eKr 1000 pKr) 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: "Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? Veedad on hinduismi pühad tekstid, mis sisaldavad igavesi tõdesid ja neid anti algul edasi suusõnal kuni nende kirja panemiseni. Vanimad pühad tekstid sh Veedad, on saadud Jumalalt otsese ilmutuse kaudu. 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Kõige looja on Brahma. Tema abikaasaks on õpetatuse ja tõe jumalanna Sarasvati. 18. Kes on hinduismis loodu alalhoidja jumalus? Kirjeldage tema atribuute:
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad
kohtab vanurit, haiget, surnut ja askeeti, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Siddhartha läkski otsima võimalust, kuidas kannatusest vabaneda. Ajas pea kiilaks, muretses askeeditarvikud. Koos viie askeediga alustas ranget paastu, ent see ei viinud sihile. Loobus karmist eluviisist, pesi end, jõi kruusitäie piima ning istus bodhipuu ehk virgumise puu alla. Seal mediteerides sai ta oma otsingutele vastuse, virgumise hetk oli koitnud ning temast sai Buddha. Ülejäänud elu veetis ta õpetades, rajas nii munga- kui nunnakogukonna. Viimased eluaastad veetis kloostris, tema surnukeha põletati. Traditsioon kõneleb, et tuhk peideti kaheksasse paika, kuhu püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
budiste on maailmas kokku hinnanguliselt 350 miljonit. Kuigi budism kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism ning neil usunditel on mitmeid ühiseid jooni, erinevad nad mitmes olulises asjas. Algupärases budismis ei ole Jumalat niisugusel kujul nagu teistes usundites. Budism tekkis Indias 2500 aastat tagasi ja praeguseks on ta üks populaarsemaid religioone maailmas. Miljonid inimesed paljudes suurtes maailma riikides on olnud inspireeritud Buddha õpetustest ja leidnud sealt vastuseid oma probleemidele, juhatusi teel rahuldustpakkuvama elu poole ja tulevikulootusi. Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja- Indias, kui noor prints Siddharta Gautama jättis oma rikka ja luksusliku elu ning läks otsima vastust küsimusele, kuidas ületada inimlikke kannatusi. Tema otsingud lõppesid, kui ta sai transtsendentse religioosse kogemuse osaliseks. Pärast seda
mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
annaabi.ee 
