Fresneli difraktsioon ümmarguse ava korral (0)

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J

Esialgu võtame teadmiseks, et mõõtemääramatus on mõõtetulemuse kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub. Tavaliselt on määramatuse arvuliseks väärtuseks selle vahemiku poollaius. Põhjalikumalt käsitletakse mõõtemääramatust allpool. Lisame, et Eestis peab mõõtmisalane tegevus olema kooskõlas Eesti Vabariigi mõõteseadusega. Lihtsaim mõõtmine on otsemõõtmine. Sel korral leitakse mõõtarv otse mõõteinstrumendi skaalalt viida (osuti) asukoha järgi või registreeritakse instrumendi näidikul asuv arv (digitaalmõõteriistade korral). Otsemõõtmise üksiktulemust nimetatakse mõõdiseks. Kaudsel mõõtmisel leitakse mõõtarv valemi abil otseselt mõõdetud suuruste kaudu. 2. Mõõtmisvead ja mõõtehälbed Absoluutseks veaks α 0 nimetatakse mõõtmistulemuse x ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse X vahet:

Füüsika

18

docx

Füüsika üldmõõtmised

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem  Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt

Füüsika

2

doc

Fresneli difraktsioon ümmarguse ava korral - praktikum

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 11.04.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT FRESNELI DIFRAKTSIOON ÜMMARGUSE AVA KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Ümmarguse ava difraktsioonpildi uurimine, Valgusallikas, ekraanid avadega, valgusfilter, okulaar, optiline valguse lainepikkuse määramine. pink. Skeem Töö käik. 1. Asetage detailid optilisele pingile skeemi kohaselt. Ekraanide 3 ja 4 asend optilisel pingil on fikseeritud. Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda.

Füüsika

37

docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 578 ⋅ 11,43 = 6,6 kW Ajami kasutegur η = 0,98 ⋅ 0,982 ⋅ 0,96 ⋅ 0,993= 0,82, kus η hammasülekanne = 0,98 η sidur = 0,98, kahe siduri korral 0,982 η rihmülekanne = 0,96 η laagripaar = 0,99 ja kolme laagripaari korral 0,993 1 Juhul kui on tegemist kettülekandega, siis selle kasutegur on 0,92. Mootori nõutud võimsus: Pmootor = P3/ η = 6,6/0,82 = 8,1 kW Valime välja 3 faasilise asünkroonmootori (Three-Phase Induction Motors): Sg 180L-8, mille võimsus on Pmootor = 11 kW ja pöörlemissagedus nmootor= 730 1/min. https://energiatehnika

Masinaelemendid

12

docx

Refraktomeeter

murdumisnurk β alati väiksem langemisnurgast α. Murdumise piirnurk β P vastab langemisnurgale α = 90° ja on leitav valemist: n1 sin  P  n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk α alati suurem langemisnurgast β. Nurga β = βP korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast β. Langemisnurga β kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb. Täieliku sisepeegelduse korral on murdunud kiire intensiivsus võrdne nulliga. n1

Optika

3

pdf

Newtoni rõngad

Newtoni rõngad KATSEANDMETE TABEL T E I S E N D U S E D O N V A L E D ! ! Tabel 1: Newtoni rõngaste mõõtmine Mõõdeti heledaid rõngaid. Mõõteskaala lugem Rõnga jrk. nr. j Vasak äär lv Parem äär lp 1 10,97 13,33 1,180 1,39240 2 10,74 13,57 1,415 2,00223 3 10,57 13,71 1,570 2,46490 4 10,43 13,85 1,710 2,92410 5 10,30 13,94 1,820 3,31240 6 10,19 14,04 1

Füüsika ii

7

pdf

ELASTSUSMOODUL

Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme muutuse x ja esialgse mõõtme x suhtega = Arvu nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks. Elastsete deformatsioonide puhul kehtib Hooke'i seadus, mis väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. Tõmbe korral = kus l on absoluutne pikenemine, l on keha esialgne pikkus, )* on suhteline pikenemine, * F on tõmbejõud, S on keha ristlõike pindala, on materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. Katseandmete tabelid d1 = 0,42 mm d2 =0,44 mm d3 = 0,45 mm l = 817 mm = 0,817 m (T = 0,5 mm)

Füüsika

16

docx

Rakendus statistika kodutöö

ni xini nx2 ni(x- x)2 xi 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1

Rakendusstatistika

Kommentaarid (0)