Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hormooni Adrenaliin reguleerib südame tegevus Neerupealised Kõhunääre Toodab insuliini Soodustab glükoosi tungimist rakkudesse Vähene insuliini tootmine põhjustab suhkrutõve ehk diabeeti Diabeediga ei saa organismi rakud glükoosi kätte ja glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb Naissugunäärmed Toodab naissuguhormoone Toodetakse munasarjades Mõjutab naise sugulist aktiivsust ja paneb aluse
Neeruhaigused Loeng Mart Roosimaa Füsioloogia • Neerude funktsioonid Neerudes toimub filtratsioon • Päevas tekib ~180 L esmasuriini • Neerutuubulite läbimisel suurem osa filtraadist resorbeerub • Esmasuriinist resorbeeritakse 99% • 1% ehk ~1,8 L väljub uriinina Peamine regulatsioon sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb
Mg, Fe Kaalium ja naatrium: - närviimpulsside edastamine - oluline südamelihaste töös - 0,9 % NaCl- füsioloogiline lahus( vee- või verekaotuse puhul) - taimne kaltsium organismis ei imendu - kaltsiumi viivad organismist välja must kohv ja tsitrulised Ammoonium: - valkude jt lämmastikühendite lagundamisel tekib ammoniaak maksas - ammoniaak lagundatakse ammooniumioonideks või karbamiitideks, filtreeritakse neerudesse ja kantakse uriinina välja Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega, juua tuleb vähemalt 2,5% -3% piima - kaltsiumi kadu on suur raseduse ajal Magneesium: - leidub nukleiinhapetes
digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
Loote lõug muutub ümaramaks ning jalalaba suurus on umbes 2 sentimeetrit. 28. nädal Kõhtu silitades võib loode sellele põtkimisega reageerida. Loode tunnetab väliskeskkonda. Loote kaal on umbes 1 kilogramm ja ta on 35 sentimeetri pikkune. Lõppeb raseduse teine trimester ning algab kolmas, mis kestab raseduse lõpuni. 29. nädal Loode surub ema soolestikule, ta liigutab ja sirutab. Samuti oskab loode urineerida ning joob umbes 0,5 liitrit lootevedelikku päevas, mis väljub uriinina. Ta kaalub umbes 1,3 kilogrammi ja on 37 sentimeetri pikkune. 30. nädal Liigutades rindkeret harjutab loode hingamist. Võid tunda Braxton Hicks’i kokkutõmbeid (emaka ebaregulaarsed kokkutõmbed, mis ei tekita valu). Võid kuulata loote südamelooke, kasutades selleks näiteks tühja majapidamispaberi rulli. Aseta selle üks ots kõrva juurde ja teine vastu kõhtu. Loote kopsud on välja arenenud. 31. nädal Loode kaalub umbes 1,6 kilogrammi ja on 39 sentimeetri pikkune
53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded. *Mürgiste ainete kahjustustamine *Ravimite inaktiveerimine *Mikroobide fagotsütoos *Verevalkude sünteer 55) Nimeta pankrease tähtsaim funktsioon. Suhkrute ja valkude seedimine. Veresuhkru sisalduse reguleerimine veres. 56) Millised elundid kuuluvad erituselundkonda? Nahk, kopsud, soolestik, neerud 57) Nimeta kuse-elundkonna põhifunktsioonid. *Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad
Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. Organismis toimub keha omaste ainete moodustamine biosünteesilistes reaktsioonides. Jääkained eritatakse organismist. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude
-28. rasedusnädal Kasvav emakas avaldab survet ja naine võib tunda järjest tihedamini vajadust tualetis käia, ka öösel. Laps kasvab jõudsalt ning emakas surub naise vahelihasele, seepärast võib naine kehalise koormuse puhul kergesti hingeldama ning kiiresti väsima. [2. lk 22] 29. nädal Loode kaalub umbes 1,3 kilogrammi ja on 37 sentimeetri pikkune. Praegu on ta enamasti tuharseisus - jalad all ja pea üleval. Ta joob päevas umbes 0,5 liitrit lootevedelikku, mis väljutatakse uriinina. Lootevesi uueneb ja puhastub pidevalt. [1, lk 37] 30. nädal Loote kopsud on välja arenenud ja sündimise korral saaks ta hingamisega ise juba hakkama. [1, lk 38] 31. nädal Loote nahk muutub roosakamaks ja siledamaks. Tema keha üha omandab ümaramad proportsioonid. Loode kaalub umbes 1,6 kilogrammi, on 39 sentimeetri pikkune ja kasvab kiiresti. Enamuse ajast ta agab ning näeb unenägusid. [1, lk 38] 32. nädal Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi
Imemise harjutamine võib beebi luksuma ajada. Kahekümne üheksas rasedusnädal Beebi kaalub ligi 1,3 kilogrammi ning on umbes 37 sentimeetri pikkune.Beebi aju on juba niivõrd välja arenenud, et ta hakkab ise oma kehatemperatuuri reguleerima. Peaajus jätkub närvirakkude moodustumine. Rasvkude moodustab beebi kehakaalust ligi 3 protsenti. Luuüdis moodustuvad punaverelibled. Beebi joob päevas ligi pool liitrit lootevedelikku ning väljutab seda uriinina. Lootevesi uueneb ja puhastub. Kolmekümnes rasedusnädal Beebi pead katavad nüüd juuksed. Kopsud on välja arenenud ning praegu sündides saaks laps ise hingamisega hakkama. Kui seni oli beebi aju sileda pinnaga, siis nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Hakkab moodustuma rohkem ajurakke. Beebi muutub ümaramaks ning nahk ei ole enam kortsuline. Kolmekümne esimene rasedusnädal Beebi kaalub umbes 1,6 kilogrammi, on 39 sentimeetrit pikk ning kasvab kiiresti
Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX
Vajatav kogus on individuaalne (sõltub higistamisest, organismi staatusest jmt) vahemikus 20-40 mmol/l · Teiste elektrolüütide (K+ (peamine raku sisene elektrolüüt), Cl-, Mg+) vajadus ei ole täna üheselt teada Päevane veevajadus · Sõltub vanusest, soost, seisundist, kliimast, riietusest jmt · Meie regioonis ca 2..2.6l/päev · Vajalik kogus saadakse : 60% juues 30% toiduga 10% endogeenselt · Vesi eraldatakse (rahuolukorras): 60% uriinina 35% hingamine, väljaheited, nahaniiskus 5% higistamine Vee kaotus · 80% keha termoregulatsioonist füüsiliselt pigutusel tagatakse higistamise abil. Rahuolukorras ~0.1l higi päevas Füüsilisel tööl ~1.3l/tunnis (~3l/h; max 10l/päev) · Higi sisaldab suhteliselt vähe elektrolüüte, kuid tugeva ja pikaajalise higistamisega kaotab organism mõningase koguse naatriumit (tavaliselt töövõime eriti ei kannata) tekib
Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks
(San-Jouz, 2005) Neerud asuvad seljal otse rinnakorvi all ja on umbes rusikasuurused. Nad puhastavad verd, filtreerides välja mürgised jääkained ja reguleerivad keha vedeliku tasakaalu. Neer koosneb miljonitest tillukestest torukestest, mida nimetatakse nefroniteks. Veri läbistab nefroneid oma teel mööda vereringet. Kui filtreeritud veri voolab läbi nefronite, imenduvad kehale vajalikud ained uuesti tagasi verre. Kahjulikud ained koos veega väljuvad põie kaudu uriinina kehast. (San-Jouz, 2005) Maks asub paremal pool kõhus alumise roidekaare taga ja kopsude all. Maks täidab rohkem kui 400 funktsiooni, et keha terve oleks. Maks ülesandeks on muuta toit toitaineteks, mida keha saab kasutada. Maks talletab rasvu, suhkruid, rauda ja vitamiine, mida keha vajadusel kasutab. Maks valmistab vere hüübimiseks vajalikke valke. Lisaks tuleb maksal eemaldada või keemiliselt muundada ravimeid, alkoholi ja muid aineid, mis võivad kehale olla
rõhkude, s.o. onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Esmauriinist imenduvad 14 verre tagasi kõik organismile vajalikud aineid ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim
imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus
östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks. Neerud reguleerivad soolade ja vee hulka veres hüpotalamuse kontrolli allultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotalamuse osmoretseptorrakkude poolt sünteesitud antidiureetilise hormooni hulgast veres sõltub, kui palju vett esmasuriinist tagasi imendub
Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljatatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va
Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõused, siis vastupidi, toomasoon aheneb. 2. Resorptsioon e. tagasiimendumine. Esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljatatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Selles resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Peakoormus langeb nefroni algusosale, kus juba proksimaalses väntorukeses võetakse tagasi 65% ultrafiltraadi mahust. Na+ resorptsioon on neerude kõige ulatuslikum ülesanne. Samaaegselt on ta ka teiste transpordiprotsesside mootoriks. Na+ aktiivne tagasiimendumine toimub neerutorukese kõigis osades va
(verevoolu aeglustumine neeruarteris), naatriumi või kaaliumi puudus. RAAS mängib otsustavat rolli vee ja elektrolüütide homöostaasis ning vererõhu regulatsioonis. 33. Tagasiimendumine neerudes. Neerutorukeste funktsioon, lõpliku uriini teke. Uriini eritumise mehhanismid organismis ja selle regulatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt. Uriini eritumise tahtlik kontroll. Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvelt, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub
Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon- kui vererõhk päsmakeses langeb, siis toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, sisi vastupidi, toomasoon eheneb. 2) Resorptsioon e tagasiimendumine- esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud lahustunud ained ja kuni 99 % veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridisse tagasi 159... 158, 5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1-1,5 liitrit ööpäevas. Sellest resorptsiooniprotsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Nagu järgnev joonis näitab, langeb peakoormus nefroni algusosale, kus juba proksimaalses vääntorukeses 65 % ultrafilraadi mahust võetakse jälle tagasi. Vastuvoolu süsteem: Henle lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresoonedja koevedeliktöötavad ühtse süsteemina
Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon
Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas. Antidiureetilise hormooni osa uriini tekke regulatsioonis. ADH – antidiureetiline hormoon (uriini tekke vastane). Selle produktsioon sõltub organismi sisesest osmootsest rõhust. Osmootne rõhk aga sõltub vee ja mineraalainete suhtest veres. Kui osmootne rõhk tõuseb, suureneb ADH produktsioon.
vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu
Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159 158 l vedelikku ja väljutatakse organismist lõpliku uriinina (1 1,5 l ööpäevas). Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu
annaabi.ee 
