NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku
Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.
hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tormiga sattunud ühe talu õuele. Teda hakati pidama ingliks ja kogu külarahvas tuli teda uudistama. Sellel inglil oli väga halb tervis ning ta pandi kanade puuri kinni, sest inimsed umbusaldasid teda. Külarahvas ei olnud tema vastu eriti lahke, teda pilluti ja torgiti, et ta liigutaks ennast. Lõpuks, kui ingel oli kosunud, lendas ta minema, aga jäi alatiseks taluperenaise ellu kujuteldava täpina mere ja taeva piiril. Postmodernismi üks tunnustest on fantaasia ning mis muu on vana tiibadega mees, kui mitte fantaasia. Jutustuses oli veel fantaasiast tulenevaid tegelasi, näiteks üks tüdruk, kes oli muudetud tarantliks, kuna ta ei kuulanud oma vanemate sõna
Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIIIga. Prantsusmaa kuningas Louis XIII ja kuninganna Anna Anna ja Louis XIII olid väga erinevad ja nende abielu ei olnud õnnelik. Õukondlased umbusaldasid Annat kui hispaanlannat. Koos oma kaaskonnaga Louvre'isse elama asunud Austria Annale said osaks kõik kohased auavaldused, kuid ta oli hüljatud. Asjad hakkasid arenema alles pärast Louis XIII riigipööret oma ema vastu 1617. aastal. Louvre`i loss Buckinghami afäär Aastal 1625 sõitis Anna Inglismaale. Selle reisi ajal kurameeris Buckinghami hertsog temaga. Kuuldused
Miks on siiski nii palju inimesi, kes umbusaldavad teisi sedavõrd, et eelistavad jääda oma mõtete ja tunnetega üksi ? Inimesi, kelle südame uks jääb kõigile suletuks ? Põhjusi on loomulikult palju. Üks suurem depressiooni ja endassetõmbumise põhjustaja on ühiskond. Näite võib tuua kas või meie rahva ajaloost. Sotsialism tegi inimestest kinnised olendid, kellel ei olnud ei isiku- ega sõnavabadust, kes umbusaldasid kurjuseriiki. Olgu see siis Eestis või mujal, kuid ühiskonna poolt muserdatud ja ärahirmutatud inimene on arg ja valvas ega julge oma mõtteid ja tundeid kellelegi avaldada. Nende inimeste kohta võib öelda, et nende südame uks on lukus ja selle avamiseks on vaja aega ja jõupingutusi. Ka heaoluriigis esineb teatud rahvarühmade diskrimineerimist. Kõigile on tuttavad sõnad ,,rassism", ,,seksuaalvähemused", ,,usuvaen" jne. Miks on tarvis kedagi alavääristada ja
V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas,
1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Ümera lahing võit 1212-1215 Toreida (Turaida) vaherahu. o Miks sõlmiti
riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas osalesid ka need, kes voorusest suurt kõige tõelise, hea ja voorusliku midagi ei teadnud. olemust. Lihtsad ateenlased umbusaldasid Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks Sokratest, sest tema õpilased püüdsid tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. filosoofia ülim eesmärk. Vankumatu ja vaba hoiak tundus Kujundas tervikliku õpetuse riigist. kohtunikele väljakutsuv ja nad mõistsid Riik pidi põhinema hüvel, filosoofi surma. olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles
Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu. Sõjaväga naasis rindelt ja Rootis evakueeritud lapsed tulid koju. Tehti kordi linnu mis olid saanud kannatada pommitase käes. Soomlased umbusaldasid kõik venelastega seoses olevat. Mannerheim keskendus uue vastupidavama kaitrseliini ehitamisel Soome piiril. Tema ja tema kinralitel oli vaja uus armee üless ehitada oli vaja tanke, kahureid ja lennukeid. Palju kasutatid seda tehnikat mis venelased oli maha jätnud. Soome valitsus oli nõus ostma kõikvõimalikke relvi. Saksamaa leppis Rootsiga ja Soomega kokku oma sõjaväe läbiviimsi nende riigist vastutasuks lubas saksamaa müüa soomele relvi. 1941 aastal oli Soome tähtsaim
Usuti et on olemas haldjad ja vaimud.Pühapäevaks pidasid eestlased neljapäeva.Suur tähtsus oli nõidumisel,maagial ja ennustamisel,püüti tihtipeale ette ennustada sõjaretki ja muud.Alates 11 saj hakkati vastuvõtma ristiusku. KESKAEG Liivimaa ristisõda 1140 saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal.40 aastat kestnud vendi ristisõda liitis Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga.Liivlased umbusaldasid sakslasi ega tahtnud Berholi(piiskop) piiskopina vastu võtta,sai ta paavstilt volituse alustada ristisõja korraldamist.1198 saabusidki ligi 1000 meest Riia alale ja seal toimus lahing.Theiderich'i peeti Mõõgavande ordu loomise initsiaatoriks.1201 hakkas Albert saksa asunike tarvis ehitama Riia linna,ta viis sinna ka üle piiskopkonna keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et sellega maid läänistada
Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane. Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut moodi mõtlemisel esile kerkisid
B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid. Asustus 18 saj: Sarnaselt Liivisõja ajale kahanes Eesti rahva arv ka Põhjasõja ajal rohkem, kui poole võrra. LääneEestis suri ¾ inimestest. Osa piirkondi jäid täiesti inimtühjaks. 17101711 katk, mille tulemusel elanike arv vähenes veelgi. Suurim demograafiline lengus eesti ajaloos. Seoses elamistingimuste paranemisega muutus LõunaEesti. Eestlased moodustasid 95% rahvastikust
1562. märtsis Francois de Guise tungis oma väega kallale hugenottidele küünis. Coligny alustas vastuvõitlust. 1570. sõlmiti Saint-Germaini rahu, kogu kuningriigis kuulutati südametunnistuse vabadus, kuidi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Pärtliöö. 24. august alustati terroriga mingi pulma ajal. Hugenotivastased ründasid. Nantes'i edikt. 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht.
*Sokrates.-Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud õpetussõnade eest tasu. Väitis, et sofistid petavad õpilasi õpetades voorust, ise teadmata mis tegelikult voorus on. Sokratese arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeeride selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Teadmine voorusest on ülim voorus. Ateenlased umbusaldasid Sokratest. 399 e.Kr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma ja ta võttis otsuse vastu külma rahuga. *Platon-Sokratese kuulsaim õpilane Ateena aristokraat. Asutas kooli-akadeemia. Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane
Ta pidas küll silmas rooma ja kanoonilise õiguse tarkusi kuid ei lasknud neil enese üle valitseda, nagu toimus kontinendil. Ka Inglise õigusemõistmist ei jätnud kriisid puutumata, kuid ta tuli neist välja omal moel, vältides ettevaatlikult edasiliikuva menetluse ootamatut purustamist. 16. sajandi alguseks olid kuninglikust nõukogust eraldunud kolm üksteisest sõltumatut kõrgemat kohut - king bench, court of common pleas ja exchequer. Ehkki nad üksteist umbusaldasid ja pidevalt võistlesid õigusemõistmisega seotud sissetulekute pärast, allusid nad kõik kuninglikule kohtunikule, kelle monarh valis advokaatide seast. Kõik kolm kohut püüdsid laiendada oma pädevust, tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises
Poola väed ründasid Riiat (Rootsi-Poola piir oli Läti keskel asuti piirama Riiat). Taani ründas samal ajal Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Pealetung ei olnud kuigi edukas, sest Rootsi viis enda väed Kopenhaageni alla, mis sundis Taanit sõlmima vaherahu. Üks liitlastest mängust väljas! 1700. aasta augustis asus Venemaa piirama Narvat. See oli aga suhteliselt abitu piiramine, kuna Vene vägedes tegutsesid ohvitseridena eeskätt saksa päritolu mehed, keda Vene soldatid umbusaldasid (keelebarjääri tõttu). Oktoobris maabusid Pärnus Rootsi riigi peaväed, eesotsas Karl XII-ga. Alguses oli plaanis appi minna Riiale, kuid kuna talv oli tulemas ning vaenlased juba läheneva külma tõttu taganemas, siis otsustati purustada Vene väed Narva all. Toimus marss läbi Tallinna Narva alla. Selline (pikem) marsruut võeti ette seepärast, et Pärnu- Tallinna ja ka Tallinna-Narva vahel oli hea postitee, mis Pärnu-Narva vahel aga puudus. 1700. aasta novembris toimus Narva lahing
teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas demokraatlikku riigikordam sest leidis, et seda juhivad võhikud ning riik pole seega vooruslik. Tavalised ateenlased umbusaldasid teda, sest kuigi ta ise oli kuulekas kodanik, astusid tema õpilased demokraatia vastu relvaga. · Platon Sokratese õpilane asutas filosoofiakooli Akadeemia; kirjutas palju; pani oma teosed kirja dialoogidena; voorus on midagi kindlat ja püsivat ning seisneb selle olemuse tundmises; tähtis on ideede õpetus; kõigil tajutavatel nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja
saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196. BERTHOLD sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskva alla ei jõuta, kuid sõlmitakse Pihkvamaal vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1582 Jam Zapolski vaherahu Lõuna-Eesti + Tartu läksid Poolale
ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks. Hugenotid pidasid teda reeturiks, aga katoliiklased umbusaldasid. Teda ei võetud mitte kusalgi omaks ja seetõttu kaotas ta kõik. Nantes'i edikt 1598 selle tulemusena tunnistati prantsusmaal peamiseks usuks katoliiklus, aga lubati tegutseda ka protestantidel.
kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. 1593. aastal see leidiski aset. 1594. aastal avas pealinn talle oma väravad; sõlmiti rahu Hispaaniaga, mis viis seejärel oma väed välja. NANTES'I EDIKT 1598 11 · Hugenotid pidasid Henry IV reeturiks; katoliiklased umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada 1598. aastal avaldas käskkirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina valitsev usk katoliiklu; katoliiklike jumalateenistuste taastamine, varade tagastamine, vaimulikkonna õiguste taastamine. · Edikt lubas reformeeritud usku: protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades; aadlikud korraldadis oma lossides, õigus taas teenida riigiametites.
Kui peab pitsati panema, siis see peab riivama allkirja viimaseid tähti. HAGIAVALDUS Kohtu nimi: nt Harju maakohus Hageja: Nimi Isikukood Elukoht Esindaja Kostja: Samad asjad. HAGIAVALDUS Seminar 1. Eile sadas lund ja täna vihma- kui mõlemal päeval oleks olnud kuiv, siis poleks tänavad libedad. ˥(A^B) →˥C 2. Keskerakonna uue juhi valimine tõi kaasa valitusskriisi, kuna koalitsioonipartnerid umbusaldasid Reformierakonda ning valitus astus tagasi. (A→B) ↔C või A→(B ^C) 3. Punamütsike läks vanaemale saia viima. Enne teda jõudis aga kuri hunt vanaema ära süüa ja sõi ära ka punamütsikese kuni jahimehed punamütsikese kurja hundi kõhust päästsid. V^P^S^J. Vanaema söödi ära, punamütsike läks saia viima, siis söödi punamütsike ära ja jahimehed päästsid ära. Kell 11.15 startis ANA Star Wars’i kirjadega lend Osaka lennuväljalt ja suundus Tokyosse
alus ja ise ülim voorus. Seega uskus Sokrates, et teadmine ja sügavam järelemõtlemine mitte ei kummuta moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis kinnitavad neid. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. See polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei tea. Kui Sokrates ise oli kõigest hoolimata kuulekas kodanik, siis mõned tema õpilased püüdsid Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. Seetõttu lihtsad ateenlased umbusaldasid Sokratest. Aastal 399 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla. Tema enesekindel käitumine tundus kohtunikele väljakutsuvana ja nad mõistsid filosoofi surma. Platon Sokratese kõige kuulsam õpilane on Platon. Ta oli Ateena aristokraat, kes pärast paarikümneaastast võõrsilolekut Sokratese surma järel asutas Ateena linna lähedal Akadeemia gümnaasionis oma kooli. Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju, pannes
alus ja ise ülim voorus. Seega uskus Sokrates, et teadmine ja sügavam järelemõtlemine mitte ei kummuta moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis kinnitavad neid. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. See polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei tea. Kui Sokrates ise oli kõigest hoolimata kuulekas kodanik, siis mõned tema õpilased püüdsid Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. Seetõttu lihtsad ateenlased umbusaldasid Sokratest. Aastal 399 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla. Tema enesekindel käitumine tundus kohtunikele väljakutsuvana ja nad mõistsid filosoofi surma. Platon Sokratese kõige kuulsam õpilane on Platon. Ta oli Ateena aristokraat, kes pärast paarikümneaastast võõrsilolekut Sokratese surma järel asutas Ateena linna lähedal Akadeemia gümnaasionis oma kooli. Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju, pannes
Kallutas avaliku arvamise sparta vastu . Teebast pagenesid oligarhia ja sparta vabased, lõpuks kukutati ja selle liidriks oli suhteliselt demokraatlikult meelestatud Epameinondas 4 saj kreeka poliitika täht.379 aastast oli Teeba liidreid ja tema juhtimisel muutus Teeba järjekindalt sparta vastaseks, ja selle keskmeks kreekas. 78-77 aasta vahetusel Ateenlased taastasid oma mereliidu, ometigi küllalt arvestatav poliitiline jõud. Teeba ja ateena olid põlisvaenlased, umbusaldasid üksteist kuid liitusid nüüd jälle sparta vastu. Selles liidus saavutasid teebalased aastal 371 Leuktra lahingus, kesk-kreekas,Teeba lähedal, Epa juhtimisel lõid need teebalased sparta väe puruks. Silmapaistev lahing, taktikaliselt oluline, ebastandartne, mõjutas kreeka sõjakuntsi. Spartalased rivistusi faalanksisse, kuna kilp on vasakus ja paremal oda, tugevad pandi paremale tiivale, teebalased kasutasid seda ära ja kavaldasid üle.vastu
annaabi.ee 
