Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Töötaja ümbrikupalgast ei võida Sageli pöörduvad töötajad ametiühingu või töövaidluskomisjoni poole, et nõuda tööandjalt saamata jäänud palka, milles tööleasumisel küll kokku lepiti, kuid mida töölepingusse kirja ei pandud
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb
2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega. Seda sellepärat, et inimesel puuduvad rahalised garantiid tööõnnetuse/-võimetuse korral. Lisaks ei oma töötaja haigekassat kui
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine salatubaka osakaal on 11%. Kõige levinuks salakaubaveduks on tubakas. Baltikum on salatubaka osakaalult pjedestaalil — esikolmikus. Eesti on kolmandal kohal. Väga oluline tõus on olnud ka Eestist Soome poole viidavate sigarettide turul. Soomes teatavasti on tubakaaktsiis üks EL kõrgemaid. Salasigarettide päritolumaa on põhiliselt Venemaa, kuid viimastel aastatel on oluliselt suurenenud Valgevenest pärit salakauba maht. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Lõppu sellele esialgu veel ei paista, kuna "musta’’ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, ettevõttel mugav maksta ning töötaja seisab valiku ees, kas ümbrikupalk või töötustaatus. 7 Ümbrikupalga eesmärk on ennekõike ettevõtte kulude vähendamine ja kuna ettevõte luuakse
..................................................................................................................48 5.1.2 Töötuskindlustushüvitise suurus ......................................................................................................49 2 5.1.3 Töötuskindlustushüvitise taotlemine, määramine ja maksmine.......................................................49 5.2 KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL ......................................................................49 5.3 Hüvitised tööandja maksejõuetuse korral ..........................................................................................50 5.4 Töötuskindlustusmakse objekt ...........................................................................................................51 5.5 Töötuskindlustusmakse määr.
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
kuidas toimub valik ja paigutamine. Isikkoosseisu arvestus võimaldab kindlaks teha, missugused inimesed on organistasioonis olemas. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega inimesi kandideerima vakantsele ametikohale. Personali valik on tööandja ja 8 töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam. 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik otsused ja valikud ning tal on tegevusvabadus- ei sõltu juba loodud struktuurist. Ettevõtte
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
