Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse.
piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine · Said elatist kloostri majapidamises · Said elatist kerjamisest töötades
sajanditeanuste uskumuste ja rituaalidega. Teiselt levis talurahva seas ka ketserlus. Mitmes piirkonnas omandas talurahva rahulolematus usulise värvingu:talupojad pidasid neile osaks saavat ülekohutJumala-vastaseks teoks. 4.Keskaegsed linnad Linnade tekkimine-linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Teatud järjepidavusele vaatama tõi XI saj endaga kaasa murrangu. Varasemad, enamasti antiikajal asuttud asulad kujunesid nüüd kiiresti tõelisteks linnadeks. Kesk- ja Lääne-Euroopas said mitmed linnad alguse vanadest Rooma asulatest või siis germaanlase ja slaavlaste muistsetest kauplemiskohtadest, kuid paljudel juhtudel tekkisid linnad ka varasematest keskustest eemal. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik
Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja
Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade
et vaimulik ei abielluks, idas oli see lubatud. Vaieldi Püha Kolmainsuse ülegi. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub ainult Isast e Jumalast. Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst
Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne.
pojad jaotasid riigi kolmeks (843. a.). Tekkis kolm riiki Lääne-Frangi (Prantsusmaa), Ida- Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riik (lagunes sootuks). Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta, Sitsiilia; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul
Sakslased lähtusid suuresti pietismist- mis oli siis rõhutatus vagadusele ja kristlaste võrdsusele. Nende jaoks oli usk tähtsal kohal just sellepärast, et neil oli Saksamaal juba kirik reformeeritud. Herder: Saksa filosoof . Taunis sõdasid ja kangelaste tähtsustamist. Arvamusel, et rahvast tuleb harida ja kasvatada, mille tulemusena ei olegi riiki vaja. Tähtsal kohal oli patriotism. Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Feodaalsuhete algus on seotud Frangi riigi loomisega varakeskajal, sest Karl Martell oli see, kes pani aluse senjööri- vasalli suhetele. Senjööri ja vasalli suhte ehk läänistamine: · Senjöör oli maa valdaja. Tema läänistas maa koos talupoegadega vasallile, kes pidi vastutasuks olema truu sõjaväekohustuste poolest oma senjöörile. Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. · Vasallid olid kõrgaadlikud. Nemad said omakorda läänistada maad oma vasallidele, kes olid vastutasuks sõjaväes
tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c. Julgus, ausus ja sõjapidamine: · Võitlemine vastavalt reeglitele ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi. 5. Vaimulikud rüütliordud paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad. a. Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu.
rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse.
· Riigivalitsemine ja seadusandlus koraani põhjale tehti sariaat, tegemist oli teokraatliku riigiga e. kaliifile kuulus nii ilmalik kui vaimulik võim. Vallutati alasid, et eemaldada konflikte, sest Araabia kalifaadis ei tohtinud riigisiseselt sõdida; mitte-islamiusulistelt nõuti makse. · Perekond: o Mehel võib olla kuni neli naist (peab suutma kõiki võrdselt ülal pidada) o Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Haridus ja teadus mektebes õpetati koraani lugema ja tundma, medreses õpetati ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Teaduses ei kardetud eksperimenteerida viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid).
Kompass jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Astrolaag ehk tähekõrgusmõõtja jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Paber jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Meditsiin: Ibn Sina koostas sellise raamatu nagu "Arstiteaduste kaanon" ja sinna koondati väga erinevate haiguste kirjeldused ning ka ravimise võtted. Sellest "Arstiteaduste kaanonist" kujunes Euroopas üks olulisemaid arstiteaduse käsiraamatuid. Ibn Sina ladinapäraseks imetuseks oli Avicenna. Geograafia: Laialdased teadmised geograaiast olid tingitud sellest, et nende käes oli hiigelterritoorium ja nad olid veel kaubavahetuses naaberterritooriumitega, mida nad õppisid tundma. Araablased koostasid kaarte, kus oli peal kogu nende jaoks tuntud maailm. Nendel kaartidel oli Euraasia, välja arvatud põhja- ja kirdeosa. Kaartidele oli kantud ka Põhja-Aafrika ja Ida-Aafrika, sest neid piirkondi nad tundsid samuti.
Võisid seal olla kui kaitsevad riiki teiste germaani hõimude eest. *Frangi riigi lähtekoht = Hollandi alad Frangi riigi loojaks peetakse Clodovechi 481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja - Hõivas burgundide riigi 2) Clodovech võttis vastu ristiusu katoliiklikul kujul - Gallia endised elanikud ( vaimulikud, ülikud) toetasid Clodovechi otsust 3) Clodovech lasi kirja panna frankide õiguse - SAALIÕIGUS ( saaliõigus on oluline kirjalik ajalooallikas) · Saaliõiguses on kirjas see, et põllumaa on külakogukonna oma , üksikpere ainult kasutas seda ( kasutusõigus päranduslikult ainult poja puhul, muidu läheb tagasi külale ) · Naisvalitsejaid Prantsusmaal ei leidu · Peamine elatusallikas oli põlluharimine, seal kõige tähtsamaks loomaks oli härg
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Endise kahe välja süsteemi asemel tuleb kasutusele kolme välja süsteem. 2 välja süsteem = 2 eri põldu, ühel pool teravili, teisel kesapõld ehk puhkav põld. 3 välja süsteem = sai kasutada 2/3 kogu maast: osadeks talivili (külvatakse sügisel, talvitub, uuel sügisel külvatakse), suvivili ja kesa (mida antud aastal ei kasutatud). Igal aastal nihkusid põlluliigid edasi. Selle arvelt suurenes külvipind. Linna kui käsitöö- ja kaubanduskeskuse teke. Varakeskajal olid linnad kui usukeskused või administratiivkeskused. Kõrgkeskajal omandas linn oma klassikalised funktsioonid. Linnade muutumine tähendas, et naturaalmajanduselt mindi üle rahamajandusele. Tekkisid tsentraliseeritud ehk tugeva kuningavõimuga riigid. Eelkõige Prantsusmaa ja Inglismaa näol. Neis tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Sellel oli kuningavõimu kõrval nõuandev roll. Paavstid ja keisrid võitlesid kõige teravamalt võimu pärast kõrgkeskajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
