väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika)
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.
tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
osaleda riigivõimus Ühiselukorraldus on läinud keeruliseks Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul Enamuse võim Vähemuse õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Võrdsus seaduste ees Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Võimude lahususe printsiibi järgimine Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine Demokraatia väärtused: vabadus, võrdsus, tolerantsus, pluralism, seaduslikkus (legitiimsus) (võimu õiguspärasus, valitsemine seaduste põhjal) 20. sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse Pärast I maailmasõda demokraatia majanduskriis diktatuur a) autoritaarne;
viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu
Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Õigusriik vs võimuriik Õigusriigis korra aluseks õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb Võimuriigis korra aluseks distsipliin, mis riiki üksikute ees kaitseb Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust Võimuriigis asetub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile Õigusriik tahab arendada ja kindlustada üksikisikute õigust Võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu Avalik sektor Võim on ülimuslik Seadused/eeldused on kõigile kohustuslikud täitmiseks Kontroll riigi territooriumi üle Riigiasutused on avalikud Avaliku sektori ülesanded Seadusandlus, avaliku korra tagamine Maksude kogumine ja ümberjagamine Avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) Erasektor Kasumi taotlemine ja eraomandus Tuleb arvestada riigi ehk avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade jms sekkumisega
TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid 12 3.3. Korporatiivsed normid 13 3.4. Õigusnormid 14 § 2. Õiguse tunnused ja mõiste 14 P.1. Õiguse tunnused 14 P.2. Mõiste ning termin 14 P.3. Mõiste õigus erinevaid tähendusi 15 P.4
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik
inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks.
Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne. Reaalselt eksisteeriv, tõepärane vastandina kahtlasele. Positiivne
valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Vabariiklik riigivõimu organisatsioon on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku või demokraatliku vabariigi kujul. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalajal tekkis teatava erandina vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnavabariikide näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991.
riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel;
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Kui sedagi. Majandus ja poliitika on vastastikku sõltuvad. Majandus sõltub poliitilistest otsustest. Poliitilised otsused sõltuvad aga omakorda majanduslikust olukorrast. Majanduse ja poliitika nn positivistlik seos on järgmine: majanduspoliitika > majandus- süsteem > majanduslik olukord > valijad > valimisotsus > poliitiline süsteem (valitsus) > majan- duspoliitika. Demokraatlikus riigis peavad poliitikud tahes-tahtmata kodanike (st valijate, elektoraadi) soove arvestama. Vastasel juhul satuks ohtu nende tagasivalimine. Hindavad ju valijad (võimul olevaid) poliitikuid suuresti just riigi ja iseenda majandusliku olukorra järgi. Valitsused võistlevad häälte pärast põhimõtteliselt samamoodi nagu tarnijad tarbijate pärast. Majanduspoliitika õpikutes võib leida hulgaliselt erinevaid majanduspoliitika definitsioone.
- omavalitsuslikud territoriaalsed kollektiivid on erilised õigussubjektid (juriidilised isikud), mis astuvad riigiga õigussuhetesse 1.4.Ülevaade kohaliku omavalitsuse teooriatest Suurbritannias 3 faasi:1) varased toetajad; 2) sõjajärgsete reformijate debatid; 3) 1980-ndate a-te lokalistid 1.4.1.Varased kaitsjad John Stuart Mill (1806-1873) Considerations on Representative Government" (1861) 1) kohalikud poliitilised institutsioonid on oluline element demokraatlikus valitsemissüsteemis, sest nad laiendavad osalemisvõimalust ja võimaldavad harida kodanikku praktilises poliitikas ja valitsemises; 1 2) kohalik haldus on praktiline, sest kohalik huvi, teadmised ja kontrollimisvõime muudavad tõhusa ja toimiva teenuste osutamise palju tõenäolisemaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
