Kalevipoeg 1. Kalevipoeg Leidis tuuslari Soomes haljas orus kena metsatuka ääres. Ta haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku.
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi
Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Kühmnokkluik ei ole looduskaitse all. Laululuik: Eestis on laululuik haruldane. Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5...6 kollakasvalget muna. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid. Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel. Eluiga on rekordiliselt registreeritud kuni 22 aastat. Looduses on see enamasti oluliselt lühem. Tegutseb veekogudel ujudes või vees seistes. Toitu hangib põhjast, kasutades selleks oma pikka kaela. Toitub peamiselt veetaimede veealused osad, väikesel määral veeselgrootud. Vaenlaseks on poegadele merikotkas. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.
Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis suled sõjameesteks, kes kohe Kalevipojale kallale tormasid. Kalevipoeg lõi sõjamehed maha ja viimased põgenesid pakku. Tuuslar hakkas nüüd Kalevipoja käest armu paluma. Ta tunnistas oma süü üles ja tunnistas, kuidas Linda oli kaduma läinud. Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari. Kalevipoeg otsis läbi kogu tuuslari talu, lootes et leiab veel ema üles. Kuskilt ei leidnud ta kadunud ema jälgi
NUPUTAMINE Koostasid: Kristina, Stina & Christofer 1. Jagage järgnev kujund 4ks võrdseks osaks 1. Lahendus 2. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 2. LAHENDUS NEED ON VÕRDSED 3. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 3. LAHENDUS ÜHE KORRA, SEST PEALE ESIMESE AMPSU VÕTMIST EI OLE ÕUN ENAM TERVIKLIK 4. TALUNIK ON ENDALE KAEVANUD RUUDUKUJULISE TIIGI, MILLE IGA KÜLG ON 14M. TIIGI NURKADESSE OLID ISTUTATUD AASTATEGA VÕIMSAMAKS KASVANUD PUUD. NÜÜD AGA ON VAJA TIIKI 2 KORDA SUURENDADA. KUIDAS SAAB TALUNIK TIIKI SUURENDADA NII, ET TIIK JÄÄB RUUDUKUJULISEKS JA PUID MAHA EI VÕETA? 4. LAHENDUS
John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c
Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid.
puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas. Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud, aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema
Berit on Lennartist lühem. Kaarel ja Kätrin on kõrvuti. Kaarel on Beritist pikem. 5. Artur ja Gregor läksid kooli. Teel kohtasid nad 7 poissi ja 3 tüdrukut. Mitu poissi läks kooli? 6. Millised numbrid on siin peidus? ELIN ISIV UKUS ESTIES SITEES MOLK SAKK KÜS 7. Kolm sõpra läksid koos koolist koju. Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 10. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12. Kaks poissi leidsid metsast kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli poissi? 13. Kolm hobust saani ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 14
Molekulid koosnevad aatomitest, need omakorda aatomituumast ja elektronidest. Elektri avastamine Esimesena kirjeldas elektri Möödus üle kahetuhande aasta, nähtusi 6.sajandil e.m.a. kui Thalese kirjeldatud nähtust vanakreeka filosoof Thales, kes hakkas uurima inglise teadlane, pani tähele, et villaga hõõrutud kuninganna Elisabeth õukonnaarst merevaik tõmbab enda külge William Gilbert. Ta avatars palju udusulgi, juuksekarvu ja teisi aimed, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumsit enda kergeid esemeid. poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud.
Petiste kohta on olemas ka selline lugu, et kord otsustas Quesalid, Kanadas elava hõimu meesliige ühe kohaliku samaani paljastada. Selleks asus ta samaani õpilaseks, et siis järgemööda samaanide maailma tundma õppida. Õige pea teadiski mees, kuidas teeselda minestamist, kuidas oksendamist esile kutsuda, kuidas patsientide kohta kõiksuguseid asju välja nuhkida ja seda kõike siis oma töös ära kasutada. Näiteks õppis ta ära kuidas peita suhu udusulgi ja pärast haige patsiendi keha imemist hammustada endale keelde nii, et suled veriseks määrduvad, need siis välja sülitada ja väita, et need on vaglad, mis on väljaimetud haigus. Quesalid oli kiire õpilane ning peagi sai temast endastki hoopis samasugune edukas samaan, kes pettuse läbi rahvamasse hullutas. Samaanidest rääkides ei saa mööda ka hallutsinogeenidest. Hallutsinogeenseid taimi leidub
jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud 4 ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. 3. Kultuur Ajalooliselt on austraallaste esimesed säilinud kaljujoonised vanemad kui 50 000 aastat. Levinud oli kõrbes rituaalne liivamaal, kus värvidena kasutati põhiliselt kollakaid, punakaid, valgeid ja musti toone. Värvipigmentideks kasutati ookrit, verd, udusulgi ja sütt. Pärast maali valmimist ja rituaali sooritamist teos kas hävitati või jäeti loodusjõudude meelevalda. Sama ajutise iseloomuga kui liivamaal on ka kehamaalingud, mida tehti tihti liivamaaliga paralleelselt. Samu kujutisi kanti nii maapinnale kui rituaalis osalejate kehadele. Ka kehadelt kadusid need kujutised sama kiiresti kui kõrbeliivalt. Aborigeenide kultuuris on tähtis kultuse sooritamise protsess, aga mitte rituaalsete esemete säilitamine
põhjal. C ? 2+3=5 D Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. ? Poisid on meessoost 3. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: E Õige! kollase, külma ja magusa ideed F ? taju, usu ja soovi ideed ? kollase, külma, magusa, taju, usu ja soovi ideed 4. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? G õige! Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. H Ükski kollane asi ei saa olla roheline. Kaks kilogrammi raudnaelu kaalub samapalju kui kaks kilogrammi udusulgi. 5. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? I Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma J
Veri klopitakse soola lisades lahti ning kurnatakse. LINDUDE EELTÖÖTLEMINE Lindudel kitkutakse suled. Kitkumist alustatakse kaelast. Korraga tõmmatakse välja ainult mõned suled, sulgede kasvule vastupidises suunas. Nahka hoitakse pingul, et see ei rebeneks. Suletüükad kitkutakse välja noa abil. Väikestel lindudel võib suled eemaldada ka kuuma vee abil. Selleks pannakse lind 1-2 minutiks 65-75C vette Kitkutud linnud kõrvetatakse, et eemaldada udusulgi. Eelnevalt võib linde hõõruda jahuga. Linnu pea tuleb ära raiuda. Selleks tõmmatakse kaelanahk tagasi kere poole ja raiutakse kael läbi. Tiivad raiutakse ära1. liigese kohalt, jalad 1-2cm allpool põlveliigest. Linnu kõhtu tehakse sisselõige, selle kaudu eemaldatakse sisikond, pugu ja söögitoru. Linnud pestakse külma jooksva vee all ja nõrutatakse. Linde võib kuumtöötlemiseks vormida erinevate võtetega.
tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Õige! Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. 7 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? a Õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. 8 William James'i arvates a Õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). 1 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Ei ole õige Ükski kollane asi ei saa olla roheline. b
kuidas saab elektriga tööle panna niivõrd erineva otstarbega seadmeid? Niisiis, et seletada elektrinähtusi, tuleb tungida väga sügavale aine sisemusse. Molekulid koosnevad aatomitest, need omakorda aatomituumast ja elektronidest. 3 Elektri avastamine Esimesena kirjeldas elektri nähtusi 6.sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales, kes pani tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Möödus üle kahetuhande aasta, kui Thalese kirjeldatud nähtust hakkas uurima inglise teadlane, kuninganna Elisabeth õukonnaarst William Gilbert. Ta avatars palju aimed, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumsit enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Keha mis mõjutab teisi kehi elektrijõuga, hakkas ta
pööranud? Sest on ju korralik, mitte tühipaljus; siin oleks võinud kalu püüda, kalad aga kaupmeestele, ametnikele ja vaksali puhvetipidajatele müüa ühest mõisast teiseni sõuda ja viiulit mängida, ning igast seisusest rahvas oleks raha maksnud; samuti oleks võinud katsuda lotje vedada- see oleks parem olnud kui kirstudetegemine; lõpuks oleks võinud hanesid kasvatada, neid tappa ja talvel Moskvasse saata; küllap oleks aastas ainult udusulgi kümnekonna rubla eest korjunud. Kuid ta laskis ninast mööda, jättis kõik selle tegemata. Millised kahjud! Ah, millised kahjud! Aga kui kõike oleks korraga teinud- kalu püüdnud ja viiulit mänginud ja lotje vedanud ja hanesid tapnud, - millise kapitali oleks siis kogunud! Kuid midagi niisugust polnud juhtunud isegi unes, elu oli möödunud kasuta, ilma igasuguse mõnuta, kadunud tühja, ei maksnud näputäit nuusktubakatki; ees
tsentrifugaaljõudu, mis on suunatud piki raadiust pöörlemisteljest eemale ja see vähendab meie kaalu (maapinnale avaldatavat jõudu). Tsentrifugaaljõud on suurim ekvaatoril ja = 0 poolustel. ümbritsevast keskkonnast (nt õhk või vedelik). Miks? Kaalu vähendab ka keskkonna üleslüke. Tegemist on vedelikes tuntud efektiga, mida teame Archimedese seaduse nime all. Arvestades õhu üleslükke parandust kaalub üks kilogramm udusulgi vähem kui 1 kg rauda, mis justkui räägib Newtoni II seadusele vastu. Tegelikult vastuolu muidugi ei ole. Mass (ja raskus) on neil võrdne, erineb nende kaal ehk toele mõjuv jõud. Üleslükke parandus on seda suurem, mida lähedasemad on kaalutava keha ja väljatõugatava õhu tihedused, kuni selleni, et vesinikuga täidetud õhupall omab hoopiski negatiivset kaalu, jõud on negatiivne, s.t. suunatud üles). Vees on üleslükke jõud võrdne vee kaaluga hõivataval ruumalal.
must, jalad pruunikad. Pardi suurust iseloomustab hästi ka tema kaal - keskmiselt vaid 300 grammi. Ta on levinud Euroopas, põhjapoolsemas Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on piilpart ülemaaliselt levinud harilik rändelind. Meile saabub ta aprilli teisel poolel, viimased isendid lahkuvad oktoobris. Elupaigana eelistab ta madalaid kinnikasvavaid siseveekogusid, sageli laukaid ja rabajärvi. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, tarvitades pesamaterjaliks kuivanud taimi ja omaenese udusulgi. Mai lõpul - juuni algul on pesas 7...10 kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alates augusti keskpaigast. Pärast haudeaja algust juuni teisel poolel lahkuvad isaslinnud pesapaikadelt, et sulgimissalkadena kuni noorlindude lennuvõimestumiseni aega veeta. Piilpart toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemneist ja selgrootutest loomadest. Piilpart on maitsva lihaga jahilind keda kütitakse hooaja jooksul 1,5...2 tuhat isendit. Kassikakk
Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas Suhteliselt hõreda koega puuvillane või linane kangas. Kunstnikud teevad kanvaa kanga peale õlimaale. Kanvaa kangast tehakse ka käekotte ja kingi. Kanvaad kasutatakse palju ka tikkimisel. Loomsed kiud: Tuntumad loomsed kiud on vill ja siid. Veel kasutatakse jõhvi, karvu ja udusulgi. VILL - villa, ull, wool, Wolle, laine, lana, wol. saadakse lamba, kitse, kaameli või mõne muu looma karvkatet pügades või kammides ning kasutatakse tekstiilikiudainena. Villa liigid: Lamba-(WO), angora-(WA), alpaka-(WP), kaameli-(WK), mohäär- (WM), kasmiirkitse vill (WS), meriinovill. Ka koera karvadest kammitud villa kasutatakse segus lambavillaga. Angooravill Angooravilla saadakse angooraküülikutelt, kelle karv võib olla koguni 30 cm pikkune.
Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna. Loodusliku siid omadused: hügieeniline, imab hästi niiskust, kortsub vähe, vee ja päikese mõjul tugevus väheneb, talub vaid õrna pesemist ja leiget vett, triikimisel ei talu kõrget temperatuuri kuni 150*C, raske õmmelda tema libeduse ja venivuse tõttu, põleb aeglaselt, jääk on söestunud purunev tomp, eraldub karva põlemise lõhna. Kanep(niinekiud)- tööstuslik kanep
vähendab nende kvaliteeti. Hanedel on võime ladestada organismi suurel hulgal rasva. Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks. Täiskasvanud nuumatud hane lihakeha võib sisaldada 40% ja rohkem rasva. Sulgi ja udusulgi saadakse täiskasvanud hanelt umbes 300 g. Udusulgi kitkutakse ka elusatelt hanedelt. Sel juhul saadakse hanelt mitu korda rohkem udusulgi. Täiskasvanud hanede udusuled on paremad kui noortel. Hanesulgedest valmistatud padjad, tekid, magamiskotid jms. on väga kerged, soojad, pehmed ja vastupidavad. Värskeid hanemune võib tarvitada toiduks. Hanemuna morfoloogiline ja keemiline koostis ei erine nimetamisväärselt kanamuna koostisest.
John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c
John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c
annaabi.ee 
